Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

kulutustega transpordile, ravimitele ja muule. Hagejal on tänaseni peavalud, sagedased pööritused, sest ta sai peapõrutuse, viiakse läbi operatiivset ravi, mis seondub sõrme murdmisega. Kogu sõrm tegutseb halvasti, sageli sureb kogu käsi, on tehtud mitu operatsiooni, kuid paranemist ei ole. Eeldatakse operatsioone Venemaal. Hageja palub kostjalt välja mõista kahju 50’000.- kr ja mittevaralise kahju 50’000.- kr, riigilõivu jätta kostja kanda. 04.06.2007.a kohtusse laekunud täpsustuste kohaselt on hageja ravikulud 22’000.- kr, saamata jäänud töötasu 16’140.- kr, muud kulud (ravimid, transpordikulud, arsti visiidid jne) – 9’860.- kr. Hageja sai avarii tagajärjel peapõrutuse ja viienda sõrme luumurru. Hagejat opereeriti kahel korral 23.09.2005.a ja 28.03.2006.a, kuid paranemist ei ole – sõrm ei tööta, läbi on lõigatud närvid ja puuduvad refleksid. Need asjaolud sundisid hagejat pöörduma teiste ortopeedia spetsialistide poole välismaal. Hageja töötas firmas OÜ C taksojuhina alates 30.03.2005.a, töötasuga 1’345.- kr. Hageja kaotatud töötasu on 1’345.- x 12= 16’140.- kr. Töövaidluskomisjoni otsuse alusel esitas hageja avalduse korralise puhkuse kasutamiseks alates 01.07.2006.a, millega tööandja nõus ei olnud, kuid soovitas lõpetada töötaja algatusel töölepingu. Avarii toimus 04.08.2005.a kell 16:45 Rävala pst – Laikmaa tn ristmikul. Fooridega reguleeritud ristmikul ei peatunud kostja poolt juhitav auto foori keelava märguande peale stoppjoone ees ning sõitis ristmikule, kus põrkas kokku foori lubava märguande ajal liikunud sõidukiga põhjustades terviserikke hagejale. Väärteoasjas tunnistati kostja süüdi. Autoavarii on eluohtlik ja seotud suure hingelise erutusega ja füüsilise valuga, eriti kui süüdiolev autojuht oli purjus. 17.10.2007.a kohtule esitatud täpsustuses on hageja selgitanud, et Eesti Haigekassa Harju osakonda esitati C OÜ poolt 08.11.2005.a hageja töövõimetuslehed nr 72181314 (04.08.2005.a kuni 22.09.2005.a), nr 00000098 (23.09.2005.a kuni 28.09.2005.a) ja nr 72181478 (29.09.2005.a kuni 28.10.2005.a). Hageja märkis avaldusel oma naise arvelduskonto, sellepärast haigekassa ei saanud teha ülekande, kuid hiljem see arusaamatus oli lahendatud. Kostja vastuväited ja põhjendused. Oma 02.02.2007.a kohtusse laekunud vastuses kostja hagi ei tunnista. Hageja pole tõendanud, et kaotas töövõime, ei ole märkinud millega seoses ja tõendanud, kus ja kellena töötas, miks ta vallandati ja palju ta kaotas töötasus. Välja on toomata, kuhu ja millele hageja kulutas seoses transpordi, ravimite ja muuga. Puuduvad tõendid kehavigastuste ja haiguste kohta, mis raskusastmesse need kuuluvad, kuidas ja millega tuleb neid ravida. Puuduvad tõendid, et kehavigastused on seotud liiklusõnnetusega, mis toimus 04.08.2005.a. Väärteoasjas märgiti, et hagejale tekitati kerge terviserike, see ei saa kostja arvates olla pikaajaline. Jääb arusaamatuks, mis hageja soovib enda ravida välismaal ja ei kasuta kohalikku arstiabi. Hageja poolt esitatud kalkulatsioonis, arvestuses ja kutses kliinikusse ei ole kajastatud, millist ravi hagejale pakutakse. Kutse p 6 palutakse kaasa võtta viimase aasta jooksul tehtud rinnakorvi fluorograafia, aga mitte sõrme oma. Hageja ei ole tõendanud ega põhjendanud, millises ulatuses on tal tekkinud mittevaraline kahju. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. Kostja 23.07.2007.a kohtusse laekunud täiendavate vastuväidete kohaselt nähtub tõenditest, et hageja sõrme murd tehti kindlaks 19 päeva peale autoavarii toimumist. Kostja kahtleb, kas sõrm sai viga autoavariis. Kostja leiab, et ta ei saa kanda vastutust hagejale tehtud operatsioonide ebaõnnestumise eest. Neuroloog T. Lepiku andmetel 08.03.2006.a väikesele sõrmele suubuv haru on normis. Ambulatoorselt kaardilt nähtub, et 29.05.2006.a tundlikkus on taastatud, rohkem perearstile pole pöördunud. Kostja ei saa kanda vastutust hagejale tehtud operatsioonide ebaõnnestumise eest. St-Peterburgi kliiniku kalkulatsioonilt ei nähtu, milliseid meditsiinilisi teenuseid pakutakse. Ei ole tõendatud, et hageja tegelikult viibis nimetatud kliinikutes ravil ja kui

palju tasus ravi ja muude meditsiiniliste teenuste eest. Hageja nõuab saamatajäänud töötasu. Samas nähtub haigekassa teatisest, et juhul, kui hageja teatab oma isikliku arve või esitab vajaliku avalduse, makstakse tall kinni kõik töövõimetuslehed. Tööleping lõpetati hagejaga seaduslikult ja ta vallandati töölt mõjuva põhjuseta tööle mitteilmumise tõttu pikema aja jooksul. Seetõttu on saamata jäänud töötasu nõue alusetu. Transpordikulude kviitungitest 23.05.2007.a ei ole asjakohane, kuna jääb arusaamatuks, kuhu sõitmiseks bensiini osteti. Samuti ei ole selge, kuhu ostis hageja bussipileti igaüks 20.- kr 28.08.2006.a, 02.02.2006.a kell 12:13 ja 02.02.2006.a kell 13:13. Arvestades, et Tallinna ja Keila-Joa vahel on regulaarne bussiliiklus, on taksoarve hüvitamine põhjendamatu. Seetõttu muud kulud suuruses 9’860 kr ei ole põhjendatud ja ei kuulu kostja poolt hüvitamisele. Mittevaralise kahju suuruse puhul tuleb arvestada, et hagejale tekitati kerge terviserike ja seda ettevaatamatusest. Kohtuistungil palus kostja täiendavalt arvestada kostja sissetulekuga mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmisel. Kohtuotsuse põhjendused. Kohus, tutvunud poolte poolt esile toodud asjaoludega ja esitatud tõenditega ning uurinud neid kogumis, leiab, et hageja nõue on osaliselt põhjendatud ja kuulub osaliselt rahuldamisele. Vaidlust ei ole poolte vahel selles, et 04.08.2005.a toimus liiklusõnnetus, milles hageja sai kannatada, mille eest kostja sai alkoholijoobes juhtimise ja liikluseeskirjade rikkumise eest trahvi väärteoasjas (tl 4). Patsiendikaartiga (tl 40) loeb kohus tõendautks, et hageja pöördus peale avariid erakorralise meditsiini osakonda SA PER Mustamäe Korpuses ja tal diagnoositi peapõrutus. Tunnistajate OS ja ST ütlustega (tl 113 ja 115) selle kohta, et tunnistajad läksid hagejale kiirabisse vastu, nägid, et hagejal oli parem käsi tugevalt paistes, hageja kaebas valu käes, hageja ütles, et käsi sai vigastada avariis, koosmõjus väljavõtetega ambulatoorsest kaardist (tl 4, 47-48), mille kohaselt pöördus hageja 05.08.2005.a perearstile, „kaebusteks pearinglus ja peavalu /.../ parema käe väike sõrm turses, käel marrastus. 15.08.2005.a – väike sõrm endiselt turses, liigutamine valulik, sõrm kõver. 15.08. suunatud röntgenisse, pt käis röntgenis 23.08.05. – parema käe V sõrme prokismaalse falongi murd” loeb kohus tõendatuks, et hageja kaebused seoses parema käe sõrmega tulenevad vaidlusalusest liiklusõnnetusest. Vaidlus on poolte vahel selles, kas hagejale on põhjustatud kerge või raske terviserike. Kohus leiab, et ei ole seotud väärteoasjas tehtud otsuses leituga, mille kohaselt terviserike on kerge. Kohus lähtub terviserikke raskusastme määramisel analoogia alusel karistusseadustiku rakendamise seaduse § 81 sätestatust, mille kohaselt süütegude kvalifitseerimisel hinnatakse kehalist haigust raskena, kui tervisekahjustus kestab vähemalt 4 kuud või tervisekahjustusega kaasneb töövõime kaotus vähemalt 40% protsenti. Väljavõtetega ambulatoorsest kaardist, millest viimane on koostatud 22.05.2007.a, loeb kohus tõendatuks, et perearst on teinud sinna järgmisi sissekandeid: „08.09.2005.a käis ortopeedil – suunatud operatiivsele ravile väikese sõrme murru tõttu, operatisoon 23.09.2005.a – murd /loetamatu/, fikseeritud 2 k traadiga, kipslahas 3 nädalaks. 08.03.2006.a pöördus uuesti PERH neuroloogiasse, kuna väike sõrm endiselt kõver, tekkinud tundlikkuse häired parema käsivarre välisküljel /.../ uus operatsioon 03.04.2006.a, diagnoos küünarluu närvi kahjustus, orienteeruv paranemine 6-8 nädalat, 29.05.2006.a perearstil, tundlikkus taastunud, parema käe väike sõrm endiselt kõver. Rohkem perearstile pole pöördunud.” Röntgenülesvõtetega (tl 50-51, 55), talongidega arsti vastuvõtule (tl 42), AS Ortopeedia Arstid väljavõttega haigusloost (tl 60-61) loeb kohus tõendatuks, et hagejale tehti 23.09.2005.a operatsioon seoses sõrmemurruga. Suunamiskirjaga (tl 62), uuringute kaartiga (tl 64) ja töövõimetuslehega loeb kohus tõendatuks, et 08.03.2006.a viibis hageja uuringutel ja

03.aprilliks 2006.a oli raviarst suunanud hageja haiglasse seoses liigese kokkutõmbumisega. Väljavõttega haigusloost (tl 63) loeb kohus tõendatuks, et hageja viibis 03.04.2006.a ravil II Oropeedia osakonnas operatsioonil seoses parema käe V sõrme kaebustega, patsienti opereeriti ja paigutati sõrmele sirutuslahas. Eeldatav paranemine pidi toimuma 6-8 nädala jooksul. Nimetatud tõenditest nähtub, et hageja haigus kestis rohkem kui neli kuud, liiklusõnnetuses 04.08.2005.a vigastada saanud sõrm ei olnud paranenud ka veel 03.04.2006.a, kui tehti viimane operatsioon, seega on tegemist rakse tervisekahjustusega. Hageja haigus ei ole käesoleva ajani paranenud, 23.05.2007.a teatisega (tl 40) loeb kohus tõendatuks, et hageja on veelkord viibinud ortopeed A.H vastuvõtul ja talle on pandud diagnoos seoses parema käe V sõrme järeltraumaga. Nimetatu tõendab hageja väiteid, et Eestis tehtud operatsioonid ei ole andnud tulemusi. Vaidluses on oluline kindlaks teha, kas kostjal tekkis tsiviilvastutus seoses kahju tekkimisega ehk oluline on kausaalsuse küsimus. Vastutus suurema ohu allikaga kahju tekitamisel on süüst sõltumatu ja kannatanu peab tõendama üksnes riski realiseerumise (mitte õigusvastase teo) (VÕS § 1056 lg 1). Kahju hüvitamise kohustus eeldab, et kahju poleks ilma kahju tekitaja teota tekkinud: tegu peab olema kahjuga kausaalses seoses. See eeldus on üldjuhul täidetud, kui kahju tekitaja teo võib ära jätta ilma, et tagajärg sellega ära langeks. Kui sama kahju oleks ka ilma selle põhjuseta tekkinud, siis vastutust ei järgne; kui vähemalt osa kahju oleks tekkinud, tuleb vastutus ülejäänud osas kõne alla. Kostja ei ole tõendanud seda, et haiguse paranemine on tingitud arsti raviveast ja ei ole põhjuslikus seoses toimunud õnnetusega, sellised kostja järeldused on oletusliku iseloomuga. Kohus on tuvastanud, et hagejale on tekkinud parema käe viienda sõrme vigastus, mis ei ole tänaseni paranenud. Nimetatuga on tõendatud vastutust tekitav põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Hageja selgitas kohtuistungil, et ta pole viibinud St-Peterburis ravil, tema poolt esitatud kalkulatsioonid on eeldatavad operatsiooni ja ravi maksumus. Arvestuse (tl 18-19), kalkulatsiooni (tl 20) ja kutsega (tl 22-23) loeb kohus tõendatuks, et operatsiooni ning ravi maksumus G.A.Albrehti nimelises Sankt-Peterburgi teaduslik-praktilises invaliidide MSE proteseerimise ja rehabiliteerimise keskuses läheks maksma hagejale 16’159.- +24’850.=41’009.- rubla ehk umbes 20’505.- krooni. Seejuures leiab kohus, et kostja ei pea tasuma hageja ravikulude eest kõrgendatud mugavustega palatis, mille hind oleks kõrgem. Hageja on taotlenud kostjalt ravimite, transpordikulude ja arsti visiitide eest hüvitise väljamõistmist summas 9’860.- krooni. Nimetatu tõendamiseks esitas hageja kviitungid (tl 42, 52-54). Pärast hageja selgituste ärakuulamist kohtuistungil ei vaidlustanud kostja arveid, välja arvatud (tl 52 olev) Lukoili arve summas 399,90 krooni. Kuivõrd hageja ei osanud selgitada selle arve seotust käesoleva vaidlusega, arvestab kohus selle maha hageja nõutud summas 9’860.- kr – 399,90 krooni = 9’460,10 krooni. Töölepinguga (tl 58-59) ja tõendiga (tl 56A) loeb kohus tõendatuks, et hageja töötas töölepingu nr 143/1 alusel OÜ-s C taksojuhina töötasuga 1’345.- kr kuus. Töövaidluskomisjoni otsusest (tl 45-46) ei tulene, et hageja oleks kaotanud töö tervisekahjustuse tõttu, vaid töövaidluskomisjon on tuvastanud, et hageja ei ilmunud enam tööle, kui talle keelduti võimaldamast puhkust ajal, mil ta seda soovis, samuti ei asunud töötaja peale haiguslehe lõppemist tööle. Tööleping töötajaga lõpetati 22.09.2006.a seoses tööle mitteilmumisega taandkuupäevaga alates 09.06.2006.a ning talle anti tööraamat. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud töökoha kaotust tulenevalt terviserikkest, samuti töövõime kaotust. Seega ei saa hageja poolt esitatud tõenditest teha järeldust, et tööst ilmajäämine oleks põhjuslikus seoses kostja tegevusega. Nimetatud põhjusel ei pea kostja hüvitama hagejale saamata jäänud töötasu summas 16’140.- krooni. Hageja on tõendanud, et kandis seoses tervisekahjustusega kulutusi ja sellega on tõendatud

vastutust täitev põhjuslik seos. Kostjal tuleb hagejale tasuda varalise kahju eest hüvitis summas 20’505.- krooni + 9’460,10 krooni= 29’965,10 krooni (VÕS § 1056 lg 1 ja § 130 alusel). VÕS § 127 lg 6 alusel kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha, muu hulgas mittevaralise kahju tekitamise korral, otsustab hüvitise suuruse kohus. Kohus lähtub seejuures kohtupraktikas väljakujunenud hüvitise määradest, mille kohaselt raskemate kehavigastuste puhul on kostjalt välja mõistetud hüvitis keskmiselt 100’000-300’000 krooni. Kohus arvestab tulenevalt poolte esiletoodust ka vastutuse iseloomuga ja isikute majandusliku olukorraga (VÕS § 140). Suurema ohu allikaga põhjustatud kahju puhul on tegemist süüst sõltumatu vastutusega. Kuigi tegemist on süüst sõltumatu vastutusega ja kohus ei hinda õiguste kahjustamise õigusvastasust (VÕS § 1046 lg 1 II lause), vaid seda eeldatakse, on antud kohtu hinnangul mittevaralise kahju suuruse määramisel ka rikkumise põhjus ja ajend. Hageja on taotlenud asja juurde võtta karistusregistri väljavõtte, millest nähtub, et kostjale on väärteoasjades määratud ridamisi trahve. Nimetatust võib teha järelduse, et kostja näol ei ole tegemist õiguskuuleka isikuga, kostjalt on korduvalt äravõetud juhtimisõigus joobes sõitmise eest, kuid kergemeelselt istub ta taas joobes autorooli. Riigikohtu tsiviilkolleegium on oma otsuses 3-2-1-1-1-01 leidnud, et kohus peab veenduma, et väljamõistetava hüvitise suurus ei tooks kahju tekitanu ja tema perekonna jaoks kaasa heaolu langust. Kostja on esitanud tõendi, mille kohaselt tema sissetulek on keskmiselt 3’062 krooni, Samuti tasub kostja kindlustusele vaidlusalusest õnnetusest tekitatud kahju eest. Kostja selgituste kohaselt kohtuistungil maksavad tema vanemad kindlustusandjale ja kahju hüvitatakse 1’000.krooni kaupa kuus. Kõike eeltoodud arvesse võttes peab kohus mõistlikuks mittevaralise kahju hüvitiseks 25’000.- krooni ja nimetatud summa kuulub kostjalt väljamõistmisele VÕS § 130 lg 2 alusel. Kohus ei analüüsi järgmisi antud vaidluses asjakohatuid tõendeid: töövõimetuslehe saatekiri (tl 65), Eesti Haigekassa kiri (tl 56). Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt hüvitab pool, kelle kahjuks otsus tehti, teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Käesoleva otsusega hagi rahuldatakse osaliselt, kuid kohus arvestab asjaoluga, et hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, milles hageja pakkus kostjale kompromissi. Eelnevast tulenevalt tuleb hageja menetluskulud jätta kostja kanda (TsMS § 163 lg 2). Hagejal on õigus nõuda hüvitamisele kuuluvate menetluskulude rahalist kindlaksmääramist, esitades selleks Harju Maakohtule avalduse koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

Ele Liiv kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.