Pankrotiõigus

Edasikaebamise kord Määrusele on võimalik esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse Ametlikes Teadaannetes avaldamisele järgnevast päevast. Määruskaebuse esitamisel tasuda riigilõiv. Asjaolud Allan Viilo esitas 06.07.2022 seadusliku esindajana avalduse AC/EKSPERT OÜ pankroti väljakuulutamiseks. 13.07.2022.a määrusega jättis kohus avalduse käiguta, sest võlgnik ei esitanud avaldusega seletust maksejõuetuse kohta ega võlanimekirja. Võlgnik ei kõrvaldanud puuduseid ning kohus andis võlgnikule selleks uue tähtaja. 09.08.2022 ja 08.09.2022 kõrvaldas võlgnik puudused. Võlgnik selgitas, et tema peamine tegevusala oli kliimaseadmete müük ja paigaldus, mida tehti alltöövõtu korras. Võlgnikul oli üks töötaja, püsiv kontor puudus ja võlgniku tööd korraldas seaduslik esindaja. Võlgniku majandustegevus lõppes 2022.a aprillis. Maksejõuetuse põhjuste kohta andis võlgnik järgmise seletuse. Võlgnik kaotas väga palju kliente seoses majandusaasta esimeses kvartalis toimunud elektrihinna tõusuga. Võlgniku käive langes. Seaduslik esindaja hakkas otsima soodsamaid lahendusi, kes alltöövõttu teostaks. Esindaja sattus „tankist“ ettevõtte otsa, mille tulemusena pidi ta käima EMTA-s selgitusi andmas. Kuna teine pool ei suvatsenud kohale ilmuda, pidi võlgniku esindaja võtma arved tagasi ja sellest tulenevalt tekkis võlgnikul maksuvõlg. Võlgniku esindaja ei näe, et selles valdkonnas oleks tarneprobleemide ja elektrihinna tõusu tõttu tulevikku. Esindaja lahkus tervise tõttu Eestist ja ettevõtlusega enam ei tegele. Võlgnikul oli eelmisel majandusaastal võetud mõningad ettemaksud klientidelt. Kuna EMTA arestis võlgniku kontod, siis on esindaja eraisikuna püüdnud klientidele tagastada nii palju kui võimalik. Võlgnikul puudub igasugune vara ning tal on kohustusi klientide ees ~9190 eurot ja EMTA ees ~10 000 eurot. Võlgnik on maksejõuetu ning selline olukord ei ole ajutine. Võlgnik palus välja kuulutada enda pankrot. 23.09.2022.a määrusega võttis kohus avalduse menetlusse ning määras ajutise pankrotihalduri. 17.10.2022 esitas ajutine haldur aruande, milles märkis, et esitas võlgniku seaduslikule esindajale 23.09.2022 kirjaliku järelepärimise võlgniku vara, kohustusi ja tegevust puudutavate oluliste asjaolude kohta andmete saamiseks, samuti võlgniku raamatupidamisdokumentidega tutvumise võimaldamiseks hiljemalt 03.10.2022. Võlgniku seaduslik esindaja ei esitanud andmeid ja dokumente ka tähtaja pikendamisel. Kohus kohustas võlgniku seaduslikku esindajat 20.10.2022.a kirjaga esitama ajutisele haldurile tema poolt nõutud andmed ja dokumendid hiljemalt 31.10.2022. 02.11.2022 teatas ajutine haldur, et võlgniku seaduslik esindaja ei ole kohtunõuet täitnud. Senises menetluses kogutud andmed viitavad tugevalt võimalusele, et alates märtsist 2022.a ei ole äriühingu raamatupidamist korraldatud ning varasem raamatupidamisarvestus ei ole suure tõenäosusega õige. Pankrotiavalduses on märgitud, et võlgnikul puudub vara. Ka ajutisel halduril ei ole õnnestunud võlgnikul vara olemasolu tuvastada. Ajutise halduri hinnangul ei oleks tõhus kohaldada võlgniku seadusliku esindaja suhtes trahvi, sundtoomist või arestiga ähvardamist, sest menetlus on algatatud isiku enda avalduse alusel ning seadusliku esindaja elukoht ei ole teadaolevalt Eestis. Ajutine haldur pakkus välja deposiidi määramise, sest siis tekiks võlausaldajatel võimalus ja kohustus kaaluda enda huvi käesoleva pankrotiavalduse menetluse jätkumise osas.

Ajutine haldur suutis nn väliste infoallikate põhjal välja selgitada järgmised asjaolud: Vara Ajutise halduri hinnangul ei ole võlgnikul vara. Võlgnik on kaks pangakontot, mille mõlema jäägid on 0 eurot. Varasemalt on võlgniku nimel olnud kaubik Toyota Proace (xxxxxx, 2017.a). Kaubik registreeriti võlgniku nimele 30.07.2021 ja ta maksis selle eest 13 200 eurot Ropka Autokeskus OÜ-le. Alates 23.05.2022 on kaubik registreeritud Rxxx Rxxxx nimele. Võlgniku arveldukonto väljavõttes ei nähtu ostjalt raha laekumist. Sularaha laekumise kohta andmeid pole ning ostja ei vastanud ajutise halduri päringule. Kohustused: - MTA 7594,04 eurot; - Luule Medijainen 1350 eurot; - Smart Arendus OÜ 684 eurot; - Scarlet-A (Laane Rantšo) OÜ 5380,80 eurot; - FSK Soojuspump ja Konditsioneer OÜ 1222,45 eurot; - Nordcel Climate OÜ 400 eurot; - Airwave OÜ 900 eurot; - Tele2 Eesti AS 50 eurot; - Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet 20 eurot; - LHV Pank AS 5,45 eurot; - Kohtutäitur Jane Rumjantseva 48 eurot; - Kohtutäitur Oleg Sirotin 48 eurot. Kokku 17 702,74 eurot. Ajutisele haldurile ei ole teada asjaolusid, mis võimaldaksid lükata ümber maksejõuetuse eelduse. Ajutine haldur ei näe ka võimalusi võlgniku tegevuse jätkamiseks ja tervendamiseks. Ajutine haldur ei tuvastanud selgelt perspektiivikaid võimalusi tehingute kehtetuks tunnistamiseks ning seeläbi vara pankrotivarasse tagasivõitmiseks või muude varaliste nõuete esitamiseks kolmandate isikute vastu. Usaldusväärsete andmete puudumise tõttu ei saanud ajutine haldur esitada kindlast põhjust, miks võlgnik muutus maksejõuetuks. Välistatud ei ole ka see, et võlgniku juhatuse liige on põhjendamatult viivitanud pankrotiavalduse esitamisega ja selline tegu võib vastata raske juhtimisvea formaalsetele tunnustele. Kohus määras 17.11.2022.a määrusega deposiiti makstava summa suuruse ja tähtaja. Kohtumääruse põhjendused PankrS § 29 lg 1 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline.

Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et võlgnikul on kohustusi vähemalt 17 000 euro ulatuses ja vara nende täitmiseks puudub. Tagasivõidetavad nõuded puuduvad. Kohtu hinnangul ei ole võlgniku pankrotivara arvel võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kuna võlgnikul vara puudub ja selle suurendamiseks ei ole võimalusi ette näha, on kohtu hinnangul tegemist olukorraga, milles puuduvad vahendid pankrotimenetluse kulude katteks. Kuna ei võlgnik ise, ükski võlausaldaja ega ka keegi kolmas isik ei ole tasunud pankrotimenetluse kulude katteks määratud summat kohtu deposiiti, järeldab kohus, et puuduvad isikud, kes oleks valmis pankrotimenetlust rahastama. Eeltoodust tulenevalt ei kuuluta kohus välja võlgniku pankrotti ja lõpetab menetluse raugemise tõttu PankrS § 29 lg 1 alusel. PankrS § 29 lg 8 sätestab, et kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Eeltoodust tulenevalt peab ajutine haldur likvideerima juriidilise isiku seaduses sätestatud tingimustel. Kohus määrab kindlaks ka võlgniku dokumentide hoidja, kelleks tuleb määrata võlgniku praegune juhatuse liige Axxxx Vxxxx. Menetluskulude jaotus Ajutine pankrotihaldur esitas taotluse tasu määramiseks summas 673,20 eurot (koos käibemaksuga). PankrS § 23 lg 1, 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega taotluse nende kulutuste hüvitamiseks, mida ajutise halduri tasu ei kata. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja Alates 01.02.2021.a kehtiv PankrS § 23 lg 3: Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. Viidatud kuupalga alamäär on 2022. aastal 654 eurot (VV 09.12.2021 määrus nr 116), millest tulenevalt on ajutise pankrotihalduri tunnitasu maksimumiks 130,80 eurot. Ajutise halduri taotluse kohaselt on tal kulunud aruande koostamiseks vajalikele tegevustele kokku 8,5h (17 pooltundi). Ajutine haldur on oma ajatasuks arvestanud 33 eurot/pooltunnist.

Kohus on seisukohal, et halduri märgitud teostatud töödele kulunud aeg on asja keerukust ja mahtu arvestades mõistlik ja põhjendatud. Kohus leiab, et ajutise halduri poolt arvestatud tunnitasu vastavalt toimingute sisule on põhjendatud ning vastavuses ajutise halduri poolt teostatud ülesannete keerukuse ja mahuga ning ülesannetele kulunud ajaga. Tunnitasu määr ei ületa PankrS § 23 lg-s 3 märgitud ülemmäära. Kohus määrab seega ajutise halduri tasuks 561 eurot. Tasule lisandub käibemaks 20%, s.o 112,20 eurot, kokku on ajutise halduri tasu 673,20 eurot. Ajutine haldur on palunud enda tasu välja mõista riigi vahenditest. PankrS § 23 lg 4 sätestab: Kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata või pankrot kuulutatakse välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Nagu kohus eelpool märkis, on 2022.a kehtestatud töötasu alammääraks 654 eurot, millele saab lisada käibemaksu 130,80 eurot. Seega on võimalik riigi vahenditest ajutise halduri tasu täies ulatuses hüvitada. Riigi vahenditest tasu määramise välistuseks on PankrS § 23 lg 5, mis sätestab, et kohus ei määra ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamist riigi vahenditest, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik on maksnud deposiidina selleks ettenähtud kontole ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste katteks kohtu poolt määratud summa. Käesolevalt ei ole deposiidina keegi kohtu määratud summat tasunud. PankrS § 23 lg 51 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõikes 4 ettenähtud riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Justiitsministri 01.02.2021 määruse nr 2 „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ § 1 lg 1 ja 2 lg 1 kohaselt arvestatakse tasu poole tunni täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni ning tasu peab olema 33 eurot poole tunni kohta. Ajutise halduri taotletav riigi eelarvest väljamõistetav summa on korrektne (33€/pooltund x 17 pooltundi = 561 eurot) ja see vastab seadusele. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus ajutise halduri tasu, kokku summas 673,20 eurot (sh käibemaks), välja riigi vahenditest. Ajutise halduri taotlusel ja vastavalt PankrS § 23 lg-le määrab kohus, et tasu tuleb maksta ajutise halduri poolt nimetatud büroole. TsMS § 172 lg 1 ja 2 alusel tuleb avaldaja tehtud menetluskulud jätta tema enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.