Multitude Bank p.l.c hagi Alexey Chumichevi vastu võla väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 8. novembri 2022 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Multitude Bank p.l.c määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Määruskaebuse esitaja (hageja): Multitude Bank p.l.c (endine ärinimi Ferratum Bank p.l.c; registrikood: C 56251, asukoht: ST Business Centre, 120, The Strand, 1027, Malta), esindaja Dmitri Santašev Vastustaja (kostja): Alexey Chumichev (ik:
XXXXXXXXXXXX)
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Viru Maakohtu 8. novembri 2022 määrus ja saata tsiviilasi Viru Maakohtule Multitude Bank p.l.c hagi menetlusse võtmise otsustamiseks.
2.Rahuldada määruskaebus. Edasikaebamise kord Määrus ei ole edasikaevatav Riigikohtule.
1.Multitude Bank p.l.c (endine ärinimi Ferratum Bank p.l.c) (hageja) esitas 09.08.2022 Alexey Chumichevi (kostja) vastu maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Kuna kostja esitas nõudele vastuväite, lõpetas Pärnu Maakohus 04.10.2022 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis hageja nõude kostja vastu 6528,75 euro saamiseks üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Maakohus andis 05.10.2022 määrusega hagejale tähtaja hagi puuduste kõrvaldamiseks. Hagejal tuli esitada oma nõue ja põhjendada seda hagiavaldusele ettenähtud vormis, esitada hageja esindaja esindusõigust ja haridust tõendavad dokumendid, tasuda riigilõiv. 24.10.2022 esitas hageja hagiavalduse koos lisadega. Maakohus jättis 25.10.2022 määrusega hagi teistkordselt käiguta ja andis hagejale puuduste kõrvaldamiseks täiendava tähtaja. Määruse kohaselt ei ole hageja lepinguline esindaja Dmitri Santašev tõendanud oma esindusõigust. Hagejal tuleb esitada registri väljavõte, mis kinnitab, et Antti Kumpulainen oli 20.11.2020 volikirja väljaandmise ajal hageja juhatuse liikmeks. Samuti tuleb esitada lepingu sõlmimist kinnitavad asjaolud ja tõendid ning täpsustada nii põhi- kui intressinõude kujunemist. Kõik asja lahendamiseks olulised faktilised asjaolud peavad nähtuma hagist. Kohus hoiatas, et tähtajaks puuduste kõrvaldamata jätmisel jätab kohus hagi menetlusse võtmata. 04.11.2022 esitas hageja kohtule täiendatud hagiavalduse koos lisadega.
MAAKOHTU LAHEND
3.Viru Maakohus keeldus 8. novembri 2022 määrusega Multitude Bank p.l.c hagi A. Chumichevi vastu menetlusse võtmast. Määruse kohaselt ei kõrvaldanud hageja kõiki 25.10.2022 kohtumääruses märgitud puudusi. Kohus palus hagejal tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 338 lg 2 teise lause ja § 363 lg 6 kohaselt esitada hageja kui välismaa äriühingu registri väljavõte, mis kinnitaks, et A. Kumpulainenil oli 20.11.2020 volituse andmiseks esindusõigus. Hagiavalduse lisas 20 on Euroopa äriregistri väljavõte seisuga 24.10.2022, mis ei tõenda, et A. Kumpulainenil oli 20.11.2020 OK Incure OÜ-le volituse andmiseks esindusõigus. Kuna hageja nimel hagiavalduse esitanud isik ei ole tõendanud oma esindusõiguse olemasolu, keeldub kohus TsMS § 371 lg 1 p 12 alusel hagi menetlusse võtmast. Hagist ega lisadest ei ole võimalik üheselt tuvastada seost kostjaga, sh millistes lepingutingimustes kokku lepiti, millal ja milline leping sõlmiti, millises ulatuses kostjale krediiti anti (TsMS § 363 lg 1 p-d 2, 3). Hagiavalduse p 2.1 tabelis on tagasimaksed ja väljamaksed läbisegi, lisaks kulud ja intressisummad, mistõttu pole arusaadav, millises ulatuses kostjale krediiti anti, milliste nõuete katteks on tagastatud summad kaetud. Hageja märgib täiendatud hagiavalduse p-s 2.2, et intress on 608,79 eurot, seevastu lisa 12 arvestuse järgi on intress 602,08 eurot. Ka p 2.1 tabeli põhjal ei ole arusaadav, kuidas on intressisumma 608,79 eurot kujunenud. Seega põhi- ja kõrvalnõuete kujunemine on endiselt ebaselge. Kuna hageja ei kõrvaldanud hagiavalduses esinenud puudusi, keeldub kohus TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel hagi menetlusse võtmast.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
4.Multitude Bank p.l.c esitas määruskaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 8. novembri 2022 määruse tühistamist ja asja saatmist maakohtule menetluse jätkamiseks. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt: 1) oli A. Kumpulainenil volituse andmiseks esindusõigus. Hageja lisab notariaalse volikirja, mis on antud 28.08.2020 ehk vahetult enne seda, kui A. Kumpulainen volitas OK Incure OÜ-d esindama hagejat kohtumenetluses; 2) on nõue selgelt väljendatud. Hagiavalduse resolutsioonis on välja toodud, mis summas soovib hageja kostjalt välja mõista põhivõla, intressi, viivise ja sissenõudmiskulu. Tulenevalt lepingu tingimuste p-st 2.9 sisaldab leping üldtingimusi, hinnakirja, teabelehte ja kehtivaid arveid, nagu neid on aeg-ajalt muudetud vastavalt üldtingimustele. Hageja esitas kohtule üldtingimused, teabelehed ja hinnakirja. Kostja esitas esimese laenutaotluse 12.04.2019 (hagi lisa 1). Kuna krediidiandja kinnitas laenutaotluse ja teostas kostjale väljamakse samal kuupäeval (lisa 2), loetakse leping sõlmituks 12.04.2019. Hagiavalduse p-s 2.2 soovis hageja näidata, kuidas arvestatakse intressi. Intressi arvestatakse igapäevaselt laenu saldolt, mis oli 4974,08 eurot (põhivõlg). Selguse mõttes kasutas hageja viivisekalkulaatorit ning juhtis tähelepanu, et viiviseraportis ja krediidiandja arves esinevad ebatäpsused on tingitud sellest, et krediidiandja programm arvutab intressi automaatselt. Hagiavalduse p 2.1 tabeli eesmärk ei olnud selgitada intressi kujunemist, vaid välja tuua, millal ja kui palju võttis kostja raha kasutusele ning kui palju tasus krediidisumma katteks. Kohus tegi puuduste kõrvaldamise määruses ettepaneku esitada arusaadav tabel ja täpsustada põhinõude kujunemist, mida hageja tegigi. Hageja selgitas p-s 2.1, et kostja võttis kasutusele 11 578 eurot ning tagastas krediidisumma katteks 6603,92 eurot. Tabelist on näha, millal ja millises summas tegi krediidiandja kostjale väljamakseid. Tabel dubleerib hagiavalduse lisa
10.Maksekorraldused võis hageja esitada ka hiljem, arvestades, et kostja võttis endale esindaja.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5.Ringkonnakohus leiab, et Viru Maakohtu 08.11.2022 määrus tuleb tühistada ja saata asi Viru Maakohtule Multitude Bank p.l.c hagi menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebus kuulub rahuldamisele.
6.TsMS § 371 sätestab hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise alused. Maakohus jättis hagi menetlusse võtmata, viidates TsMS § 371 lg 1 p-le 12 ja § 371 lg 2 p-le 2, põhjendusel, et hageja nimel hagiavalduse esitanud isik ei ole tõendanud oma esindusõiguse olemasolu ning hageja ei kõrvaldanud hagiavalduses esinenud puudusi – nii põhi- kui ka kõrvalnõuete kujunemine on endiselt ebaselge. TsMS § 371 lg 1 p 12 kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui õigustatud isiku nimel hagiavalduse esitanud isik ei ole tõendanud oma esindusõiguse olemasolu. TsMS § 371 lg 2 p 2 järgi võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.
7.TsMS § 662 lg 3 sätestab, et määruskaebuse põhjendamiseks võib esitada uusi asjaolusid ja tõendeid. Hageja on määruskaebusele lisanud 28.08.2020 tõestatud notariaalse volikirja, millega hageja juhatuse liige XX volitab A. Kumpulainenit esindama hagejat muu hulgas kohtulikes
toimingutes õigusega delegeerida oma esindusõigus ettevõtte poolt ettevõtet esindama määratud juristile. Seega oli A. Kumpulainenil õigus 20.11.2020 volitada OK Incure OÜ-d hagejat kohtus esindama ja andma selleks vastav volitus oma juristile/töötajale. OK Incure OÜ on volitanud tsiviilasjas kohtus esindama oma töötajat D. Santaševi. Eeltooduga on hageja ringkonnakohtu hinnangul kõrvaldanud TsMS § 221 lg 2 kohase puuduse, s.o esitanud tõendid lepingulise esindaja esindusõiguse kohta. Seega TsMS § 371 lg 1 p-s 12 sätestatud alus hagi menetlusse võtmisest keeldumiseks puudub.
8.Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga, et hagi tuleb jätta menetlusse võtmata TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel. Riigikohus on selgitanud (nt RKTKm 08.03.2017, 3-2-1-177-16, p 10), et jättes hagi TsMS § 371 lg 2 p 1 või 2 alusel menetlusse võtmata, on kohtul kõrgendatud põhjendamis- ja kaalumiskohustus ning hagi menetlusse võtmisest võib keelduda üksnes juhul, kui hagis esitatud asjaoludel ei oleks nõuet võimalik rahuldada ühelgi materiaalõiguslikul alusel. Hageja on esitanud maakohtule avalduse kostjalt krediidilepingu alusel tekkinud põhivõla, intressivõla, viivise ja sissenõudmiskulude väljamõistmiseks. Esitatud nõuete rahuldamine on õiguslikult võimalik, alused selleks on sätestatud võlaõigusseaduses (eelkõige I osas ja II osa
22.peatükis). Seega hagi menetlusse võtmisest ei saa keelduda TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel. Maakohtu väljatoodud puudused hagiavalduses, s.o et hagist ega lisadest ei ole võimalik tuvastada, millal ja milline leping kostjaga sõlmiti, ebaselge on nii põhi- kui ka kõrvalnõuete kujunemine (kui palju kostjale krediiti anti ja milliste nõuete katteks on arvestatud tagasimaksed, kuidas on kujunenud intressisumma), on oma olemuselt kõrvaldatavad puudused. Selliste puuduste (hagi ebaselguse ja vastuolulisuse) kõrvaldamata jätmine võib ringkonnakohtu arvates teatud juhtudel olla aluseks hagi menetlusse võtmisest keeldumisele TsMS § 371 lg 1 p 9 alusel, s.o kuna on rikutud olulisi hagiavalduse vorminõudeid. Ringkonnakohus, tutvunud asja materjalidega, märgib, et täpsustatud hagi p-st 2.1 (tabel ja järgnev lõik) nähtub hageja põhinõude kujunemine ringkonnakohtu arvates piisavalt selgelt. Küll aga nõustub ringkonnakohus maakohtuga selles, et hageja ei ole hagi täpsustamisel esitanud selget intressinõuet. Kuna kohtul on asja lahendamisel kohustus muu hulgas kontrollida krediidikulukuse määra seadusele vastavust, peab hageja esitama kohtule ka selle kohta üheselt arusaadavad andmed. Maakohus on õigesti juhtinud käiguta jätmise määruses hageja tähelepanu asjaolule, et hagiavalduse väide intressi- ja krediidikulukuse määra kohta on vastuolus hagi lisadest nähtuvate andmetega. Esitatu põhjal ei ole kohtul võimalik eelnimetatut kontrollida. Ringkonnakohtu hinnangul oleks maakohtul põhjendatud hagejale veelkord selgitada vajadust hagi kõrvalnõuete osas täpsustada. Juhul kui hageja jätab ka korduva nõude peale kohtu väljatoodud puudused kõrvaldamata, võib see ringkonnakohtu arvates olla aluseks hagi menetlusse võtmisest keeldumisele osaliselt, s.o kõrvalnõuete osas, TsMS § 371 lg 1 p 9 alusel.
9.Eeltoodud põhjendustel on maakohus ebaõigesti keeldunud hagi menetlusse võtmisest. Ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse ja saadab tsiviilasja maakohtule hagi menetlusse võtmise otsustamiseks.
10.Hageja on taotlenud määruskaebuselt tasutud riigilõivu tagastamist. TsMS § 150 lg 1 p 5 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv määruskaebuse esitajale kaebuse rahuldamise korral, kui menetluses ei osale teisi menetlusosalisi või kui kohus ei jäta riigilõivu mõne teise menetlusosalise kanda. Praegusel juhul ei ole selle sätte kohaldamise eeldused täidetud, kuna menetluses osaleb lisaks hagejale ka kostja, kelle kanda jäävad hagi rahuldamise korral hageja menetluskulud. Hageja nimetatud taotluse lahendab maakohus asja sisulisel läbivaatamisel.
11.TsMS § 372 lg 5 esimese lause kohaselt võib hageja esitada määruskaebuse hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale. Kuna ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse ja saadab asja menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule, siis ei saa käesoleva määruse peale Riigikohtule edasi kaevata.
/allkirjastatud digitaalselt/ Margit Vutt
/allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.