Võlaõigus

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kostja võib tagaseljaotsuse peale esitada kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta tähtaja kestel tegema menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb (TsMS § 187 lg 6).

ASJAOLUD

B2 Impact OÜ esitas 10.09.2025 Viru Maakohtule hagiavalduse A. M.i vastu võlgnevuse nõudes paludes kostjalt hageja kasuks välja mõista ESTO AS ja A. M.i vahel 31.07.2021 sõlmitud krediidilepingust nr 3677841754 tulenev põhivõlgnevus 1852,15 eurot ja sissenõutavaks muutunud viisis 74,43 eurot. Lisaks taotleb hageja mõista kostjalt välja menetluskulud summas 315 eurot (riigilõiv hagiavalduselt) ning hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest. Kostja ei ole hagile vastanud.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3 sätestab, et tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Viru Maakohus võttis 23.10.2025 määrusega hagiavalduse menetlusse ning saatis kostjale hagiavalduse koos hageja nõudeid põhjendavate dokumentidega, kohustades kostjat kirjalikult hagiavaldusele vastama 14 päeva jooksul alates hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kostjale toimetati hagiavalduse menetlusse võtmise määrus ja hagimaterjalid kätte isiklikult allkirja vastu 27.10.2025. Käesolevaks ajaks on möödunud hagile vastamise tähtaeg ning kostja ei ole hagiavaldusele vastanud. Kostjat on hoiatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Hageja taotleb tagaseljaotsuse tegemist. Kohus leiab, et hagis esitatud asjaolud ja nõude õiguslik põhjendus on piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks. Tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3).

2

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid esialgne võlausaldaja ESTO AS ja kostja 31.07.2021 krediidilepingu nr #3677841754, mille järgi sai kostja liini 2000 eurot. Alates lepingu sõlmimisest kuni selle ülesütlemiseni tegi krediidiandja ülekandeid kostja kontole kokku 7985,04 eurot. Krediidilepinguga nr #3677841754 lepiti kokku aastases intressimääras 37,50% ning krediidi kulukuse määras 56,04% aastas. Kostja ei täitnud lepingulisi kohustusi, olles võlgnevuses vähemalt kolme järjestikkuse maksega. ESTO AS saatis 04.03.2025 kostjale lepingu ülesütlemise teate andes kostjale täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks kuni 18.03.2025. 04.03.2025 lepingu ülesütlemise teatest nähtub ühtlasi, et ESTO AS teatas kostjale, et leping loetakse täiendava tähtaja möödumisel ja kohustuste täitmata jätmisel ühepoolselt ülesöelduks. Kostja võlgnevust ei tasunud, mistõttu luges algne krediidiandja lepingu ülesöelduks 19.03.2025. Algne võlausaldaja loovutas 01.04.2025 nõude kostja vastu hagejale. Hagiavaldusest nähtuvalt sai kostja krediidiandjalt 7985,04 eurot ning kostja tegi tagasimakseid kokku 8517,40 eurot, millest arvestas krediidiandja põhiosa katteks 6002,89 eurot, intresside katteks 1781,41 eurot, lepingu kaarditehingu tasu katteks 3,60 eurot, kiire väljavõtutasu katteks 714,50 eurot ja skooringu tasu katteks 15 eurot. Pärast lepingu ülesütlemist tegi kostja ühel korral ka hagejale tagasimakse summas 130 eurot. Seega on kostja põhivõlgnevuseks 1852,15 eurot (7985,04-6002,89-130). Lisaks nõuab hageja kostjalt viivist põhivõlgnevuselt 1852,15 eurolt alates kostja poolt tehtud tagasimakse järgnevast päevast 26.04.2025 kuni hagiavalduse esitamiseni 10.09.2025 VÕS § 113 lg 1 määras, mistõttu sissenõutavaks muutunud viivis on 74,43 eurot. Kui majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik annab füüsilisele isikule laenu, tuleb eeldada, et tegemist on tarbijakrediidilepinguga. Kohus leiab, et sõlmitud leping vastab tarbijakrediidilepingu tunnustele VÕS § 402 lg 1 mõttes. Kohus peab kontrollima lepingu kehtivust alati, kui asjaolud viitavad tarbijakrediidilepingu sõlmimisele (RKTKm 24. november 2023, 2 21-13098/50, p 13). Krediidileping nr #3677841754 sõlmiti 31.07.2021 ning lepingu sõlmimise ajal oli Eesti Panga avaldatud krediidi kulukuse määr 18,68%. Lepingus märgitud krediidi kulukuse määr 54,09% on väiksem, kui lepingu sõlmimise ajal Eesti Panga avaldatud kolmekordne krediidikulukuse määr (3x18,68=56,04%), ning seega on VÕS § 4062 lg-ga 1 kooskõlas. Kohtul on kohustus kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (VÕS § 4034 lg 1). Hagiavaldusest nähtuvalt kontrolliti lepingu sõlmimise eelselt kostja krediidivõimelisust. Krediidivõimelisuse hindamisel analüüsis krediidiandja kostja regulaarset sissetulekut ning finantskohustusi kostja esitatud andmete põhjal ning analüüsiti ka kostja pangakonto väljavõtet. Samuti teostati päringud creditinfo.ee ja taust.ee andmebaasidesse ning võeti AS-i Creditinfo krediidiskooring. Kohus, analüüsinud hageja poolt esitatud tõendeid, tuvastas, et käesoleval juhul on laenuandja krediidilepingut nr #3677841754 sõlmides järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet piisaval määral. Kohus rahuldab hagi kogu haginõude ulatuses tagaseljaotsusega VÕS § 396 lg 1, § 101 lg 1 p-de 1 ja 6, § 108 lg 1 ja § 113 lg 1 alusel. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Kohus jätab hagi rahuldamise tõttu menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.

3

TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 315 eurot. Kohus leiab, et hagiavalduselt tasutud riigilõiv on põhjendatud ja vajalik menetluskulu ning tuleb kostjalt välja mõista (TsMS § 139 lg 2, riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1). Rahuldamisele kuulub hageja taotlus mõista kostjalt menetluskulud välja koos lisanduva viivisega VÕS § 113 lg 1 teises lauses märgitud ulatuses (TsMS § 177 lg 4). TsMS § 178 lg 2 järgi võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Viivitamatu täitmine Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Kohus tunnistab käesoleva kohtuotsuse tagatiseta viivitamatult täidetavaks. Juhul, kui kostjale ei õnnestu käesolevat kohtuotsust kätte toimetada TsMS § 313, 314, 315 ettenähtud korras, toimetada kohtuotsus kostjale kätte avalikult, avaldades selleks kohtuotsuse resolutsiooni väljaandes Ametlikud Teadaanded. Lugeda otsus kostjale avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast (TsMS § 317 lg 1, 3 ja 5). (allkirjastatud digitaalselt) Inna Kirsipuu kohtunik

4

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.