5. detsember 2022, Tartu kohtumaja, Kalevi 1, Tartu
Tsiviilasja number
2-22-127017
Tsiviilasi
Renovum OÜ hagi väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
4311,73 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Renovum OÜ lepinguline esindaja A. K.
vastu
võlgnevuse
(registrikood
14042462),
Y.
D.
Kostja Y. D. (isikukood XXX) Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Renovum OÜ hagi Y. D. vastu tagaseljaotsusega.
2.Välja mõista Y. D. Renovum OÜ kasuks Y. D. ja XXX vahel XX.XX.XXXX sõlmitud laenulepingu nr XXX alusel 2232,51 eurot, sealhulgas põhinõue 1822,16 eurot, intress 216,51 eurot, lepingu hooldustasu 20,50 eurot ja viivised 173,34 eurot. Välja mõista Y. D. Renovum OÜ kasuks viivis põhinõude 1822,16 eurot tagastamata osalt viivisemääraga 37% aastas alates 30. augustist 2022 kuni eelnimetatud põhinõude täitmiseni.
3.Välja mõista Y. D. Renovum OÜ kasuks Y. D. ja XXX vahel XX.XX.XXXX sõlmitud laenulepingu nr XXX alusel 1170,23 eurot, sealhulgas põhinõue 957,29 eurot, intress 109,12 eurot, lepingu hooldustasu 10,25 eurot ja viivised 93,57 eurot. Välja mõista Y. D. Renovum OÜ kasuks viivis põhinõude 957,29 eurot tagastamata osalt viivisemääraga 36% aastas alates 30. augustist 2022 kuni eelnimetatud põhinõude täitmiseni.
5.Rahuldada osaliselt Renovum OÜ menetluskulude kindlaksmääramise avaldus. 1 (6)
6.Välja mõista Y. D. Renovum OÜ kasuks menetluskulud 1230 eurot, sealhulgas riigilõiv 490 eurot, maksekäsu kiirmenetluse menetluskulu 20 eurot ja lepingulise esindaja kulu 720 eurot (sh käibemaks 120 eurot lepingulise esindaja kulult).
7.Välja mõista Y. D. Renovum OÜ kasuks viivis menetluskulude 1230 eurot tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni.
9.Tunnistada kohtuotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Kaja esitamine Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, sh tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Kohtu kontaktandmed: Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja, Kalevi 1, Tartu, 51010; elektronposti aadress [email protected]. Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Ringkonnakohtu kontaktandmed: Tartu Ringkonnakohus, Kalevi 1, Tartu, 51010; elektronposti aadress [email protected]. Menetluskulude kindlaksmääramise peale edasikaebamine Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Selgitus menetlusabi taotlejale Kohus selgitab, et seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud 2 (6)
esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
1.Renovum OÜ (hageja) esitas 21. juulil 2022 maksekäsu kiirmenetluse avalduse Y. D. (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Kohtunikuabi lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ja andis määrusega asja üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas Tartu Maakohtule hagi 29. augustil 2022 ja hagi täpsustuse 10. oktoobril 2022. Hageja palub kostjalt XX.XX.XXXX sõlmitud laenulepingu nr XXX alusel välja mõista 2232,51 eurot, sealhulgas põhivõlg 1822,16 eurot, intress 216,51 eurot, lepingu hooldustasu 20,50 eurot ja 29. augusti 2022 seisuga sissenõutavaks muutunud lepingujärgne viivis 173,34 eurot. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista viivise määraga 37% aastas põhinõudelt (1822,16 eurolt) alates 30. augustist 2022 kuni põhinõude täitmiseni. Hageja palub kostjalt XX.XX.XXXX sõlmitud laenulepingu nr XXX alusel välja mõista 1170,23 eurot, sealhulgas põhivõlg 957,29 eurot, intress 109,12 eurot, lepingu hooldustasu 10,25 eurot ja 29. augusti 2022 seisuga sissenõutavaks muutunud lepingujärgne viivis 93,57 eurot. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista viivise määraga 36% aastas põhinõudelt (957,29 eurolt) alates 30. augustist 2022 kuni põhinõude täitmiseni. Laenulepingust nr XXX tulenevate nõuete aluseks olevad asjaolud
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja XXX (registrikood XXX) XX.XX.XXXX laenulepingu nr XXX, mille alusel sai kostja laenu 2000 eurot. Intressimäär oli 37% aastas ja tagasimakseperiood 24 kuud. Kostja kohustus tasuma alates 22. novembrist 2021 annuiteetgraafiku alusel iga kuu 22. kuupäevaks laenu põhiosast, intressist ja lepingu hooldustasust koosnevaid makseid summas 124,16 eurot. Laenulepingu alusel kohustus kostja saadud laenu tagastama hiljemalt 22. oktoobril 2023. Kokku kohustus kostja tasuma 3039,84 eurot (igakuised osamaksed kokku 2979,84 eurot ja lepingutasu 60 eurot). XXX maksis kostjale laenusumma välja 22. oktoobril 2021. Kostja tasus hagejale 11. novembril 2021 124,16 eurot,
22.detsembril 2021 124,16 eurot, 20. jaanuaril 2021 124,16 eurot. Seega tasus kostja laenulepingust tulenevate kohustuste katteks 372,48 eurot, millest on arvestatud 177,84 eurot (155,46+22,38) laenu põhiosa katteks, 179,64 eurot intressi katteks ja 15 eurot hooldustasu katteks. XXX edastas 10. mail 2022 kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, milles paluti kostjal tekkinud võlgnevus tasuda 14 päeva jooksul. Kostjat hoiatati, et võla tasumata jätmisel öeldakse laenuleping üles ning nõutakse kogu võla kohest tasumist. Samuti pakuti kostjale kokkuleppele jõudmiseks läbirääkimiste võimalust. Kostja võlgnevust ei tasunud, mistõttu edastas XXX 3. juunil 2022 kostjale teate laenulepingu ülesütlemise kohta. XXX ütles laenulepingu üles 3. juunil 2022. XXX loovutas 4. juulil 2022 laenulepingust tulenevad nõuded kostja vastu hagejale ning teavitas sellest kostjat. Kostja põhiosa võlgnevus on 1822,16 eurot (2000-177,84). Kostjal tekkis intressi võlgnevus ajavahemiku 23. veebruar 2022 kuni 3. juuni 2022 eest summas 216,51 eurot (kokku 5 osamakset, mille võlgnevused on 56,19 eurot, 53,25 eurot, 52,24 eurot, 50,18 eurot, 4,65 eurot). Laenulepingus on kokku lepitud intressimääraks 37% aastas. Kostjal tekkis viivise võlgnevus ajavahemiku 23. veebruar 2022 kuni 29. august 2022 eest 173,34 eurot. Laenulepingus ja 3 (6)
üldtingimustes on kokku lepitud, et viivise määraks on lepinguga ettenähtud intressimäär, milleks on 37% aastas. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista viivise määraga 37% aastas alates 30. augustist 2022 kuni põhinõude täitmiseni. Laenulepingus toodud maksegraafiku kohaselt kohustus kostja tasuma hooldustasu 5 eurot kuus. Laenulepingu ülesütlemise seisuga
3.juunil 2022 oli kostjal tasumata hooldustasu 20,50 eurot (võlgnevus 4 kuu ja 3 päeva eest, so 4 kuu eest 20 eurot ja 3 päeva eest 0,5 eurot). Laenulepingust nr XXX tulenevate nõuete aluseks olevad asjaolud
3.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja XXX XX.XX.XXXX laenulepingu nr XXX, mille alusel sai kostja laenu 1000 eurot. Intressimäär oli 36% aastas ja tagasimakseperiood 18 kuud. Kostja kohustus tasuma alates 15. jaanuarist 2022 annuiteetgraafiku alusel iga kuu 15. kuupäevaks laenu põhiosast, intressist ja lepingu hooldustasust koosnevaid makseid summas 75,21 eurot. Laenulepingu alusel kohustus kostja saadud laenu tagastama hiljemalt 15. juunil 2023. Kokku kohustus kostja tasuma 1383,78 eurot (igakuised osamaksed kokku 1353,78 eurot ja lepingutasu 30 eurot). XXX maksis kostjale laenusumma välja 15. detsembril 2021. Kostja tasus hagejale 14. jaanuaril 2022 75,21 eurot, millest on arvestatud 42,71 eurot laenu põhiosa katteks, 30 eurot intressi katteks ja 2,50 eurot hooldustasu katteks. XXX edastas 3. mail 2022 kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, milles paluti kostjal tekkinud võlgnevus tasuda 14 päeva jooksul. Kostjat hoiatati, et võla tasumata jätmisel öeldakse laenuleping üles ning nõutakse kogu võla kohest tasumist. Samuti pakuti kostjale kokkuleppele jõudmiseks läbirääkimiste võimalust. Kostja võlgnevust ei tasunud, mistõttu edastas XXX 3. juunil 2022 kostjale teate laenulepingu ülesütlemise kohta. XXX ütles laenulepingu üles 3. juunil 2022. XXX loovutas 4. juulil 2022 laenulepingust tulenevad nõuded kostja vastu hagejale ning teavitas sellest kostjat. Kostja põhiosa võlgnevus on 957,29 eurot (1000-42,71). Kostjal tekkis intressi võlgnevus ajavahemiku 15. veebruar 2022 kuni 3. juuni 2022 eest summas 109,12 eurot (kokku 5 osamakset, mille võlgnevused on 28,72 eurot, 27,40 eurot, 26,04 eurot, 24,64 eurot, 2,32 eurot). Laenulepingus on kokku lepitud intressimääraks 36% aastas. Kostjal tekkis viivise võlgnevus ajavahemiku 16. veebruar 2022 kuni 29. august 2022 eest 93,57 eurot. Laenulepingus ja üldtingimustes on kokku lepitud, et viivise määraks on lepinguga ettenähtud intressimäär, milleks on 36% aastas. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista viivise määraga 36% aastas alates 30. augustist 2022 kuni põhinõude täitmiseni. Laenulepingus toodud maksegraafiku kohaselt kohustus kostja tasuma hooldustasu 2,50 eurot kuus. Kostjal on tasumata hooldustasu 10,25 eurot (võlgnevus 4 kuu ja 3 päeva eest, so 4 kuu eest 10 eurot ja 3 päeva eest 0,25 eurot).
4.Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud 1300 eurot, sh hagilt tasutud riigilõivu 560 eurot (sealhulgas maksekäsu kiirmenetluses esitatud avalduselt tasutud riigilõiv 148,45 eurot), maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot ja lepingulise esindaja kulu 720 eurot. Hageja lepingulisel esindajal kulus nõude asjaoludega ja materjaliga tutvumiseks, hagiavalduse ettevalmistamiseks ja koostamiseks ning hagi kohtusse esitamiseks (hagi lisade komplekteerimiseks) 5 tundi. Hageja esindaja tunnitasu suurus on 144 eurot (sh käibemaks). Hageja kinnitas, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ning ei saa õigusabikuludelt käibemaksu tagasi.
5.Kostjale toimetati 18. oktoobril 2022 hagiavaldus koos menetlusse võtmise määrusega kätte elektrooniliselt (TsMS § § 3111 lg 3 järgi). Kohus kohustas kostjat esitama kirjaliku vastuse hagiavaldusele 30 päeva jooksul alates hagiavalduse ja menetlusse võtmise määruse 4 (6)
kättetoimetamisest. Hagile vastamise tähtpäev saabus 17. novembril 2022. Kostja hagile ei vastanud, mistõttu tuleb lugeda hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
6.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et hagi on asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning hageja esitatud faktilised väited tuleb lugeda kostja poolt omaksvõetuks.
7.Kohus märgib, et hageja on hagi asjaoludes mõlema laenulepingu puhul välja toonud ka võla sissenõudmiskulude nõude kokku 80 eurot, kuid hageja ei palunud hagi esemes seda nõuet kostjalt välja mõista. Kohus juhtis sellele tähelepanu 3. oktoobri 2022 määruses, millega kohus jättis hagiavalduse käiguta. Kohus selgitas määruse p-s 2, et hagi esemes (resolutsioonis) sissenõudmiskulude nõue kummagi lepingu osas puudub. Kohus andis hagejale võimaluse oma nõuet täpsustada, kuid hageja hagi esemes sissenõudmiskulude väljamõistmist kostjalt siiski ei taotlenud. Seetõttu ei ole võimalik kohtul seda hageja nõuet lahendada. Kohus lähtub asja lahendamisel nõuetest, mille väljamõistmist on hageja kostjalt taotlenud.
8.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagiavalduse, mistõttu jätab kohus menetluskulud kostja kanda.
9.TsMS § 174 lg 1 esimese lause kohaselt määrab asja menetlev kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses.
9.1.Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõivu 560 eurot. Hageja on hagilt tasunud riigilõivu ettenähtust enam 70 eurot. Hagiavalduse esitamisel tasutakse riigilõivu lähtuvalt hagihinnast. TsMS § 123 kohaselt võetakse tsiviilasja hinna arvestamisel aluseks hagi või muu avalduse esitamise aeg. TsMS § 486 lg 2 kohaselt loetakse hagi hagimenetluse tähenduses esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest. Hageja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse 21. juunil 2022, mis tuleb võtta aluseks tsiviilasja hinna arvestamisel. 21. juuli 2022 seisuga on tsiviilasja hinnaks 4311,73 eurot, millelt kuulus riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi tasumisele riigilõiv 490 eurot. Hageja on tasunud riigilõivu ettenähtust enam 70 eurot. Hagejal on võimalik esitada kohtule avaldus riigilõivu tagastamiseks enam tasutud osas. Kostjalt ei ole põhjendatud enam tasutud osas riigilõivu väljamõistmine hageja kasuks, mistõttu jätab kohus selles osas hageja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse rahuldamata. Kostjalt tuleb hageja kasuks riigilõivuna välja mõista 490 eurot. Riigilõiv on põhjendatud kohtukulu (TsMS § 138 lg 2).
9.2.TsMS § 172 lg 9 viimase lause ja § 4842 alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 20 eurot hageja maksekäsu kiirmenetluse menetluskulude katteks.
9.3.Hageja palub kostjalt lepingulise esindaja kuludena välja mõista 720 eurot (sh käibemaks 120 eurot). TsMS § 175 lg 1 esimese lause järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud 5 (6)
lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise kohta (Riigikohtu
11.veebruari 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 11). TsMS § 175 lg 1 võimaldab arvestada menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu hindamisel menetluse ja asja liiki, asja keerukust ja mahukust, menetlusdokumentide sisu ja mahtu (Riigikohtu 21. juuni 2021. a määrus tsiviilasjas nr 2-1713164/62, p 9). Hageja lepingulisel esindajal kulus nõude asjaoludega ja materjaliga tutvumiseks, hagiavalduse ettevalmistamiseks ja koostamiseks ning hagi kohtusse esitamiseks (hagi lisade komplekteerimiseks) 5 tundi. Kohus leiab, et nendele toimingutele kulunud aeg on vajalik ja põhjendatud, arvestades menetlusdokumentide mahtu ja sisu (hagi sisuline pikkus 12 lk; esitatud tõendite maht üle 30 lk). Tegemist ei ole keskmisest keerukama tsiviilasjaga, kuid tegemist on keskmise mahukusega tsiviilasjaga, arvestades tõendite mahtu, mida hageja esindaja pidi hagi koostamiseks analüüsima. Hageja esindaja tunnitasu suurus on 144 eurot (sh käibemaks). Menetlusosalise esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse analüüsimisel tuleb hinnata ka esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust ning üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (Riigikohtu 11. veebruari 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14). Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu suurus 144 eurot (sh käibemaks) on põhjendatud ega ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Hageja lepinguline esindaja vastab tsiviilkohtumenetluse seadustikus lepingulisele esindajale sätestatud nõuetele (TsMS § 218 lg 1 p 2 sätestatud nõuetele). Eeltoodust tulenevalt on hageja menetluskulud põhjendatud summas 1230 eurot, sealhulgas riigilõiv 490 eurot, maksekäsu kiirmenetluse menetluskulu 20 eurot ja lepingulise esindaja kulu 720 eurot (sh käibemaks 120 eurot).
9.4.Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal TsMS § 177 lg 4 järgi hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates praeguse otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tasuda VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras viivist.
10.TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. (allkirjastatud digitaalselt) Anneli Roonet kohtunik
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.