Idakeskus OÜ hagi AS Baltic Agro vastu võla nõudes AS Baltic Agro vastuhagi Idakeskus OÜ vastu taganemisavalduse kehtivuse tuvastamise ja rahalises nõudes
Tsiviilasja hind
Hagi hind 60 242,29 eurot Vastuhagi hind 7 226,76 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Idakeskus OÜ (registrikood 11414383), asukoht Pikk tn 32, Ambla alevik, Järva vald, Järvamaa 73502 Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Henri Torop, e-post: [email protected] Kostja: AS Baltic Agro (registrikood 10344249), asukoht Rukki tee 8, Lehmja küla, Rae vald, Harjumaa 75306 Kostja lepinguline esindaja: M. R., e-post: xxx
Asja läbivaatamine
Eelistung 27.06.2022, selle järgselt kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Rahuldada Idakeskus OÜ hagi osaliselt.
Mõista AS-lt Baltic Agro välja Idakeskus OÜ kasuks põhinõudena 22 209,11 eurot.
Mõistja AS-ilt Baltic Agro välja Idakeskus OÜ kasuks viivised 22 209,11 eurot.
Jätta hagi rahuldamata nõudes mõista AS-lt Baltic Agro välja Idakeskus OÜ
kasuks 1 946,15 eurot.
Jätta AS Baltic Agro vastuhagi Idakeskus OÜ vastu rahuldamata.
Jätta menetluskulud 3% ulatuses Idakeskus OÜ kanda ja 97% ulatuses AS Baltic Agro kanda.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
Hageja esitas kohtule järgnevad nõuded (27.06.2022 seisuga, mil kohus lubas asjas toimunud eelistungil nõuet muuta):
rahuldada Idakeskus OÜ (registrikood 11414383) hagi;
mõista AS-lt Baltic Agro (registrikood 10344249) Idakeskus OÜ (registrikood 11414383) kasuks välja 22 209,11 eurot;
mõista AS-ilt Baltic Agro (registrikood 10344249) Idakeskus OÜ (registrikood 11414383) kasuks välja põhivõlgnevuselt arvutavad viivised (hagiavalduse kohtule esitamise seisuga summas 19 721,69 eurot) määras 0,2% tasumata summalt päevas kohtuotsuse tegemise ajal kindla summana ning alates kohtuotsuse tegemisest kuni põhinõude kohase täitmiseni määras 0,2% tasumata summalt päevas;
mõista AS-lt Baltic Agro (registrikood 10344249) Idakeskus OÜ (registrikood 11414383) kasuks välja 1 946,15 eurot;
mõistja AS-ilt Baltic Agro (registrikood 10344249) Idakeskus OÜ (registrikood 11414383) kasuks välja põhivõlgnevuselt arvutavad viivised seadusjärgess määras tasumata summalt päevas kohtuotsuse tegemise ajal kindla summana ning alates kohtuotsuse tegemisest kuni põhinõude kohase täitmiseni seadusjärgses määras tasumata summalt päevas.
Hagis tugineb hageja järgnevatele asjaoludele. Hageja ja kostja sõlmisid 19.03.2018 vilja müügilepingu, millega hageja kohustus müüma kostjale vilja vastavalt kostja nõudmisele. Vilja üleandmine ei toimunud ühekordse tarnena, vaid osade kaupa vastavalt kostja esitatud tellimustele. Lõpliku koguse üleandmine pidi toimuma hiljemalt 2019. a juunis. Vilja eest tasumine pidi toimuma vastavalt hageja esitatud arvetele iga üleantud kaubakoguse eest.
Samal päeval müügilepinguga sõlmisid hageja ja kostja kuivatamisteenuse vahendamise lepingu. Kuivatamislepinguga pakkus kostja hagejale teenust kuivatada ja sorteerida vili selliselt, et see vastaks müügilepingu tingimustele. Lepingule on lisatud hinnakiri, millest nähtus, milline on kuivatamise ja sorteerimise hind konkreetse niiskusastme juures. Lepingu p 4.3.2 kohaselt suureneb kuivatusteenusetasu juhul, kui vilja prügisuse jääb vahemikku 42
8% vastavalt sättes toodud hinnakirjale (kohaldatakse vilja sorteerimise faasis). kõrgem on vilja niiskuse- ja prügisuse määr, seda kõrgem on kuivatamise hind.
Mida
Lepingu p 2.3.3 kohaselt, kui vilja niiskus ületab 26%, siis lepivad pooled eraldi kokku vilja kuivatuse hinnad. Lepingu p 4.3.2 kohaselt kuivatatakse üle 8% prügisusega mahevili pooltevahelisel kokkuleppel.
Hageja andis kostjale vastavalt viimase nõudmisele üle sorteerimiseks ja kuivatamiseks ca 230 tonni vilja ning kostja esitas hagejale kuivatamise eest arved. Arvete kohaselt oli vilja niiskus ja prügisus sedavõrd kõrge, et pooled oleksid pidanud vilja kuivatamises eraldi kokku leppima. Käesoleval juhul aga kuivatas kostja vilja kõrgema tasumääraga ära vastavat kokkulepet sõlmimata ja seda hagejaga kooskõlastamata. Kostja korraldas kogu vilja omavolilise sorteerimise ja kuivatamise ning esitas hagejale selle eest arved vastavalt oma hinnakirjale. Vili jäi müügilepingu täitmiseks kostja valdusesse.
Hageja esitas kostjale müügilepingu alusel üleantud vilja eest omakorda samuti arved. Kostja viivitas hageja esitatud arvete tasumisega. Kostja tasus arve nr 201850 alles 22.08.2018 ning arve nr 201851 alles 23.08.2018. Arvel nr 201853 kajastatud nõude (kogusummas 35 667,14 eurot) tasaarvestas kostja tähtaegset 3 039,82 euro ulatuses. Kuna kostja ei tasunud ülejäänud osa arvest, saatis hageja 13.09.2018 kostjale e-kirjaga meeldetuletuse tasumata arve kohta.
13.09.2018 teavitas kostja hagejale, et ei kavatse hagejale vilja eest tasuda. V. T. 13.09.2018 kl 17:35 saadetud e-kirjast nähtuvalt teavitab kostja hagejale, et hageja käsitleb hagejat ja hageja sõsarühingut L OÜ-d ühe kliendina ning et kavatseb kindlasti teostada tasaarvestused. Tasaarvestuste all peab kostja silmas enda väidetavat lepptrahvinõuet – müügilepingu lisa 1 p 6.6 kohaselt kohustub hageja tasuma kostjale olukorras, kus hageja ei suuda kostjale üle anda lepingujärgset vilja kogust, leppetrahvi summas lepingujärgne fikseeritud baashind, millest on maha arvatud vilja turuhind. Kusjuures väidetavast leppetrahvi nõudest teatamisel ei olnud kostja hagejalt isegi mitte nõudnud väidetava leppetrahvi aluseks olevat vilja. 14.09.2018 esitas kostja hagejale nõude kogu lepingujärgse vilja üleandmiseks, olgugi, et lepingu lõpptähtajaks oli alles 2019.a suvi (vt Lisa 22 – 13.09.2018 kuni 15.09.2018 e-kirjavahetus). Samuti peab hageja oluliseks rõhutada, et lepingu lisa 1 p 6.2 kohaselt kohustus kostja enne leppetrahvi nõude esitamist pakkuma hagejale võimalust määrata kuni 15.04.2019 uus vilja turuhinna määramise ajahetk ning leppetrahvi arvutatakse sellisel juhul hageja poolt arvestades turuhinda hageja poolt määratud ajahetkel. Kostja hagejale sellist võimalust ei pakkunud.
Hagejale sai selgeks, kostja ei kavatse lepingut täita ning 15.09.2018 esitas hageja kostjale müügilepingu ülesütlemisavalduse.
19.09.2018 esitas kostja vastuse hageja ülesütlemisavaldusele. Vastuse kohaselt ei aktsepteeri kostja hageja 15.09.2018. a ülesütlemisavaldust ning leiab, et see on tühine ja esitatud otsitud põhjustel. Kostja andis hagejale täiendava tähtaja kogu vilja üleandmiseks. Kostja nendib, et on jätnud hageja 21.08.2018 arve nr 201853 osaliselt tasumata (arvel märgitud summast 35 667,14 eurot on tasumata 32 627,32 eurot).
10.Kuna kostja nõudis hagejalt kogu vilja üleandmist, ent samas keeldus alusetutel põhjustel üleantud vilja eest tasumast, saatis hageja kostjale 25.09.2019 täiendava ülesütlemisavalduse.
11.04.10.2019 tasus kostja hagejale arvel 201853 kajastatud nõude täitmiseks 10 418,21 eurot. Samal päeval esitas kostja hagejale tasaarvestusavalduse. Avalduse kohaselt on hagejal kostja vastu 21.08.2018. a arve nr 201853 alusel nõue summas 22 209,11 eurot ning kostjal hageja vastu kogu kokkulepitud koguses vilja üleandmata jätmise tõttu kahju hüvitamise nõue kokku summas 22 209,11 eurot. 05.10.2019 esitas hageja kostja tasaarvestusavaldusele vastuväite ja leidis, et see on tühine - kostjal puudub nõue hageja vastu, millele on viidatud tasaarvestusavalduses. Eeltoodust tulenevalt leiab hageja, et kostja on tema ees võlgnevuses ja nõuab võlgnevuse ja viiviste tasumist.
12.Täiendavalt nõuab hageja raha alusetu rikastumise alusel. Nimelt leiab hageja, et on tasunud kostjale vilja kuivatamise ja sorteerimise eest enam kui hageja oli selleks kohustatud. Kostja vastus
13.Hageja ja kostja sõlmisid 19.03.2018 maheteravilja müügilepingu nr VT-18-16693, millega kohustus hageja kostjale üle andma 250 tonni maheteravilja. Vaidlust ei ole selles, et teravilja hageja kostjale nõutud koguses üle andnud ei ole, kuigi hagejal oli võimalus olemas täita lepingut vähemalt osaliselt ning hageja müüs selle asemel olemasoleva teravilja sügisel 2018 kolmandatele isikutele. Hageja esitas kostjale lepingu täitmise asemel müügilepingust taganemise avalduse ja teatas, et ta keeldub kostjale kokku lepitud teravilja üleandmisest, põhjendades seda kostja poolse arve tasumisest keeldumisega. Hageja taganemisavaldus on tühine – selleks puudus alus.
14.Kostja esitas omakorda hagejale 19.09.2018 vastuse, täiendava tähtaja määramise ja lepingust taganemise hoiatuse, kuivõrd hageja ei andnud kostjale üle lubatud vilja (kaupa). Kauba kostjale üleandmine müügilepingu alusel oli hageja põhikohustus. Kostja on seisukohal, et müügilepingu alusel kauba ostjale üle andmata jätmine on oluline lepingurikkumine, seega oli kostjal õigus lepingust taganeda ning esitada samal ajal hagejale lepingust tulenev kahju hüvitamise nõue. Kostja oli õigustatud tasaarvestama müügilepingust tuleneva kahju hüvitamise nõude hageja nõudega. Hageja nõue lõppes tasaarvestusega.
15.Kostja vaidlustab väidetava alusetu rikastumise nõude (1 946,15 eurot) täies ulatuses. Hageja on kaotanud tulenevalt kuivatusteenuse vahendamise lepingu p-st 5.4. õiguse esitada kostjale mistahes pretensioone, kuivõrd hageja sai kostjalt kuivatusandmed (ja arved) juba augustis 2018 ehk 1 aasta tagasi. Pretensioonide esitamine 1 aasta hiljem nende esitamise möödumise tähtajast ning seda esmakordselt hagiavalduse kujul ei ole oma menetlusõiguste heauskne kasutamine. Lepingut ei saa tõlgendada ebamõistlikult nii, et initsiatiiv tahteavaldusteks peab tulema üksnes töö vahendajalt ning töö tellijal puuduvad igasugused kohustused, et saavutada lepingu eesmärgi täitmine. Vastuhagi
16.Kostja esitas vastuhagi järgnevate nõuetega:
tuvastada, et 19.03.2018 maheteravilja müügileping nr VT-18-16693 on lõppenud kehtivalt ja õiguspäraselt kostja 19.09.2018 lepingust taganemise avalduse alusel;
välja mõista Idakeskus OÜ-lt AS Baltic Agro kasuks põhivõlgnevus summas 1 431 eurot ja viivised seisuga 17.09.2019.a. 837,22 eurot, koguvõlgnevus 2 268,22 eurot;
välja mõista kostjalt hageja kasuks põhivõlgnevuselt viivis 0,2% päevas iga põhivõlgnevuse tasumisega viivitatud päeva eest alates 18.09.2019 kuni põhinõude täitmiseni.
17.Kostja tugineb vastuhagis järgnevale. Müügileping lõppes kostja 19.09.2018 avalduse alusel alates 28.09.2018. Kostja avalduses ja lepingust taganemise hoiatuses on selgelt välja toodud tagajärg, kui hageja ei anna hagejale teravilja üle. Kostja toimis 19.09.2018 avaldust esitades ja hiljem vastavalt lepingule, hagejale vastu tulles ja heas usus ning andis enne müügilepingust taganemist hagejale täiendava tähtaja oma kohustuste täitmiseks.
18.Müügilepingu p. 6.11. sätestab, et kui Eesti Vabariigi õigusaktidega ei ole sätestatud teisiti, kannab lepinguliste kohustuste rikkumisest tulenevate võlgnevuste sissenõudmisega seotud kulud, sh kohtu- ja inkassokulud, kohustust rikkunud Pool. Kuna hageja jättis pooltevahelise müügilepingu täitmata ja kauba üle andmata, siis kostja oli sunnitud koondama ja analüüsima vastavalt arvete juurde esitatud tööaruannetele: pooltevahelist müügilepingut ja selle lisasid, muid materjale, hageja lepingust taganemise avaldust, koostama kostja poolse lepingust taganemise avalduse, koostama vastuse ja kompromisspakkumise hagejale, esitama hagejale lepingust tuleneva kahju hüvitamise nõude, esitama tasaarvestusavalduse ja pidama nimetatud osas hagejaga kirjavahetust. Kostjale on osutanud 2018 aastal kohtuvälist võlgnevuste sissenõudmise teenust Kentmanni Õigusbüroo OÜ. Kostjale on õigusabi osutamise eest 30.09.2018 esitatud arve nr 1387 summas 864 eurot ja 31.10.2018 arve nr 1389 summas 567 eurot, kokku kulud 1 431 eurot.
19.Kostja on hagejale esitanud p. 1.17. nimetatud arved edasi 09.10.2018 arvega A-203617 ja 20.12.2018 arvega A-207520, kostja on jätnud arved tasumata. Arvetel on märgitud, et nende esitamise aluseks on müügilepingu tingimuste punkt 6.11.
20.Müügilepingu tingimuste p 6.5. kohaselt on poolel müügilepingust tulenevate rahaliste kohustuste täitmisega viivitamise korral õigus nõuda viivituses olevalt poolelt viivist 0,2% tähtaegselt tasumata summalt päevas. Perioodi eest alates arvete maksetähtaegadest kuni hagi esitamiseni ehk seisuga 17.09.2019 moodustab viivise nõue 837,22 eurot. Nõudele lisanduvad alates 18.09.2019 igapäevaselt müügilepingust tulenevad viivised 0,2% päevas, milliste väljamõistmist nõuab kostja samuti. Vastus vastuhagile
21.Hageja vaidles vastuhagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Ta leidis kokkuvõtlikult, et kostja taganemisavaldus on õigusliku aluseta ning seetõttu toimetu. Kostja nõue kohtueelsete kulude hüvitamiseks on alusetu; kostja viivisenõue on alusetu. Kohtu põhjendused Hagi lahendamine
22.19.03.2018 sõlmisid hageja ja kostja kaks lepingut – üks vilja müügiks ja teine vilja kuivatuseks (kohus tuvastab selle asjaolu kostja omaksvõtu alusel – vt kd I tlk 67). Kohus
tuvastas poolte vahel sõlmitud lepingu (kd I tlk 8-12) p 5.10 ja 5.11 alusel, et vilja eest tasumine pidi toimuma arve alusel 5 päeva jooksul alates nõuetekohase arve kättesaamisest.
23.Asjas esitatud tõenditest nähtuvalt esitas hageja kostjale müügilepingu alusel üleantud vilja eest arveid järgmiselt :
08.08.2018 arve 72 908,92 eurot, mille tasumise tähtaeg oli 13.08.2018 (Idakeskus OÜ arve nr 201850, kd I, tlk 29);
13.08.2018 arve 71 065,39 eurot, mille tasumise tähtaeg oli 18.08.2018 (Idakeskus OÜ arve nr 201851, kd I, tlk 30);
21.08.2018 arve 35 667,14 eurot, mille tasumise tähtaeg oli 11.09.2018 (Idakeskus OÜ arve nr 201853, kd I, tlk 31).
24.Kostja väidab, et hageja viivitas esitatud arvete tasumisega ning tasus arve nr 201850 alles 22.08.2018 ning arve nr 201851 alles 23.08.2018. Kostja märgib, et arvel nr 201853 kajastatud nõude (kogusummas 35 667,14 eurot) tasaarvestas kostja tähtaegset 3 039,82 euro ulatuses, kuid ülejäänud summat hagejale ei tasunud.
25.13.09.2018 edastas hageja kostjale e-kirjaga meeldetuletuse tasumata arve kohta (kd I, tlk 34 pöördel).
26.Poolte 13.09.2018 kirjavahetusest nähtuvalt ei kinnita kostja, et plaaniks arved tasuda. Samas ei saa kohus esitatud tõendite alusel ka nõustuda hageja väitega, nagu oleks kostja tasumise kohustuse täitmisest keeldunud ja teavitanud, et ei kavatse hagejale vilja eest tasuda (vt kd I, tlk 33). V. T. teatab enda 13.09.2018 kl 17:35 saadetud e-kirjas (kd I tlk 33), et hageja käsitleb hagejat ja hageja sõsarühingut L OÜ-d ühe kliendina ning et kavatseb kindlasti teostada tasaarvestused (kostja leidis, et tal on õigus nõuda hagejalt leppetrahvi vastavalt müügilepingu lisa 1 p 6.6).
27.15.09.2018 esitas hageja kostjale müügilepingu ülesütlemisavalduse (Idakeskus OÜ 15.09.2018 ülesütlemisavaldus, kd I, tlk 23). Ülesütlemisavalduses tugineb hageja asjaolule, et kostja ei ole täitnud tema ees rahalisi kohustusi vastavalt müügilepingu p-le 5.11. Hageja leidis, et kostja on oluliselt rikkunud oma lepingust tulenevaid kohustusi kostja ees.
28.Kostja ei vaidle, et on saanud taganemisavalduse kätte (pooled on avaldust kohati küll ülesütlemisavalduseks nimetanud, kuid kohus leiab, et kuivõrd tegu oli müügilepinguga, mis ei ole oma olemuselt kestvusleping, tuleb seda käsitleda taganemisena). Seda tõendab ka kostja 19.09.2018 kiri hagejale, milles avalduse kättesaamist kinnitab (vastus taganemisavaldusele, kd I, tlk 41-43). Seega olid täidetud lepingust taganemise formaalsed eeldused.
29.Lepingust taganemise materiaalsete eelduste osas märgib kohus, et saab hinnata ainult neid taganemise aluseid, mis olid taganemisavalduses välja toodud. Hageja tugineb taganemise materiaalsete eelduste osas nii kostja rahaliste kohustuste täitmata jätmisele kui halvas usus käitumisele, mis seisnes selles, et ta nõudis koheselt peale arve tasumise nõudmist kogu vilja üleandmist 5 päeva jooksul. Kuivõrd vilja üleandmise nõude esitamist ja halvas usus käitumist ei ole hageja taganemisavalduses taganemise alusena välja toonud, leiab kohus, et seda ei ole võimalik käsitleda taganemise alusena. Kohus annab hinnangu ainult taganemisavalduses välja toodud väitele rahaliste kohustuste rikkumise osas.
30.Kostja möönab enda 19.09.2018 vastuses hageja taganemisavaldusele, et ta oli arve nr 201853 tasumisega viivituses (kd I, tlk 41 pöördel). 22 209,11 euro suuruse võla olemasolu möönis kostja ka enda hilisemas tasaarvestusavalduses (kd I, tlk 47). Samas oli kostja nii enda vastuses taganemisavaldusele kui kohutumenetluses seisukohal, et kuivõrd ka kostjal olid tekkinud hageja vastu nõuded, oli tal õigus need tasaarvestada ja seega ta ei pidanudki arvet tasuma. Kohus selle seisukohaga ei nõustu. Kohus märgib, et ainuüksi vastastikuste kohustuste olemasolu ja tasaarvestamise õigus ei anna alust keelduda enda kohustuste täitmisest. Selleks tekib õigus alles peale vastavate õiguskaitsevahendite kasutamist. Asjas esitatud tõenditest ei nähtu, et kostja oleks esitanud tasaarvestusavalduse enne hageja 15.09.2018 ülesütlemisavaldust. Kostja küll viitas tasaarvestusõigusele enda 13.09.2018 e-kirjades (kd I, tlk 33), kuid selget tasaarvestusavaldust ei teinud. Seega ei saa kostja kohtu hinnangul õigustada arve tasumata jätmist sellega, et tal oli põhimõtteline õigus tasaarvestuseks (selget tasaarvestusavaldust tegemata). Kohus leiab, et kostja keeldus seega enda rahaliste kohustuste täitmisest õigustamatult. Arvestades asjaolu, et kostja oli enda rahaliste kohustustega teadlikult viivituses pikemat aega, hageja 13.09.201 meeldetuletusele tasumisega (ega tasaarvestusavaldusega) ei reageerinud ja oli ka varasemalt enda rahalisi kohustusi rikkunud (vt varasemad viivisearved kd I, tlk 32), leiab kohus, et esinesid materiaalsed eeldused lepingust taganemiseks (oluline lepingurikkumine VÕS § 116 lg 2 p 1, 3 ja 4 mõttes). Seega lõppes leping hageja 15.09.2018 taganemisavalduse alusel.
31.Kostja esitas hagejale 25.09.2018 omapoolse taganemisavalduse. Kuivõrd kohus leidis, et leping lõppes hageja 15.09.2018 taganemisavalduse alusel, ei saanud kostja lepingust omakorda taganeda. Vastav taganemisavaldus õiguslikke tagajärgi kaasa ei toonud, kuivõrd hageja taganemisavalduse tagajärjel leping lõppes ja see vabastas pooled taganemise hetkeks veel mitte sissenõutavaks muutunud lepinguliste kohustuste täitmisest. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja vabanes ka kohustusest anda kostjale üle täiendavalt vilja või selle tegemata jätmisel tasuda leppetrahvi või hüvitada vastav kahju. Kohus leiab sel põhjusel, et kostja tasaarvestusavaldus (tlk 47) ei toonud kaasa õiguslikke tagajärgi, kuivõrd tasaarvestatavat kohustust (vt arveid, kd I, tlk 48, 49) ei olnud olemas.
32.Kohus leiab eeltoodud põhjustel, et nõude rahuldamist välistavad asjaolud puuduvad ja hagi tuleb põhinõude (vilja eest tasumata summa) osas rahuldada.
33.Lisaks põhinõudele nõuab hageja viivise tasumist. Müügilepingu lisa 1 p 6.5 kohaselt on lepingust tulenevate rahaliste kohustuste täitmisega viivitamise korral poolel õigus nõuda viivituses olevalt poolelt viivist 0,2% tähtaegselt tasumata summalt päevas. Viiviste maksmise aluseks on viivist nõudva poole vastavasisuline kirjalik teatis või arve.
34.VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel nõuda viivist arvates kohustuse sissenõutavaks muutumiseni kuni kohase täitmiseni. Arve nr 201853 tasumise tähtajaks oli 11.09.2018 (vt kd I, tlk 31). Hageja nõue muutus seega sissenõutavaks 12.09.2018. Kohus arvutas viivise välja rakendust viivisekalkulaator.ee kasutades. Viivise summaks käesoleva otsuse tegemise aja seisuga on 68 670,57 eurot. See ületab kordades põhinõuet. Kohus leiab, et kuivõrd hageja ei ole tõendanud viivisenõuet ületava kahju olemasolu, tuleb viivisenõue rahuldada põhinõudega võrdses suuruses ehk 22 209,11 euro ulatuses.
35.Hageja on täiendavalt esitanud alusetu rikastumise nõude. Hageja tugineb asjaolule, et pooled sõlmisid 19.03.2018 kuivatamisteenuse vahendamise lepingu, mille p 2.1. kohaselt
kohustub maakler vastavalt lepingule vahendama lepingus sätestatud tähtaja jooksul mahevilja ja maherapsi kuivatuse ning märja mahevilja ja maherapsi transpordi (edaspidi nimetatud teenuse vahendus) lepingute sõlmimist kolmandate isikutega, käsundiandja aga kohustub maksma maaklerile kuivatusteenuse ja transporditeenuse vahendamise eest tasu. Kuivatamisteenuse vahendamise lepingu p 2.3. kohaselt on poolte vahel kokku lepitud kuivatusteenuse vahenduse hinnad ja täpsustavad tingimused toodud lepingu lisas 1. Kuivatamisteenuse vahendamise lepingu p 2.3.3 kohaselt kui kuivatatava mahevilja niiskus on üle 26%, siis lepivad maakler ja käsundiandja eraldi kokku nende kõrgete niiskustega vilja kuivatuse hinnad. Hageja poolt tasutud arvetelt nähtuvalt olid arved esitatud vilja kuivatamise ja sorteerimise eest, mille niiskuse ja prügisuse protsent ületas arvete kohaselt lepingus kokkulepitud maksimaalset niiskus- ja prügisustaset. Hageja leiab, et kostja oleks pidanud sellest hagejate teavitama ning pooled oleksid pidanud vilja sorteerimises ja kuivatamises eraldi kokku leppima. Seda kostja aga ei teinud.
36.Kohus märgib, et vilja kuivatamise lepingu (kd I, tlk 14) p. 5.4. kohaselt pidi hageja esitama maaklerile oma pretensioonid seoses kuivatus- ja transporditeenuse mittevastavusega kokkulepitule hiljemalt 5 tööpäeva jooksul peale kuivatusandmete saamist maaklerilt. Pretensioonide mitteesitamisel loetakse teenus hageja poolt vastuvõetuks. Hageja ei ole tõendanud, et oleks esitanud vilja kuivatamise ja puhastamise osas õigeaegselt pretensioone. Vastupidi – hageja on arved tasunud, aktsepteerides sellega kohtu hinnangul ka arvetel toodud tasu suurust – andes sellega omapoolse aktsepti. Kohus leiab, et nõude rahuldamiseks puudub alus ja jätab nõude rahuldamata. Vastuhagi lahendamine
37.Kostja palus tuvastada, et 19.03.2018 maheteravilja müügileping nr VT-18-16693 on lõppenud kehtivalt ja õiguspäraselt kostja 19.09.2018 lepingust taganemise avalduse alusel. Kohus tuvastas hagi lahendamisel, et leping lõppes hageja 15.09.2018 taganemisavalduse alusel ja seetõttu oli kostja 19.09.2018 taganemisavaldus õigusliku toimeta. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus vastuhagi tuvastusnõude osas rahuldamata.
38.Täiendavalt esitas kostja vastuhagis nõude välja mõista Idakeskus OÜ-lt AS Baltic Agro kasuks põhivõlgnevus 1 431 eurot ja viivised. Kostja tugineb asjaolule, et talle on osutanud 2018 aastal kohtuvälist võlgnevuste sissenõudmise teenust Kentmanni Õigusbüroo OÜ, kelle arvete summa hüvitamist kostja nõuab.
39.Kohus märgib, et oma olemuselt on kohtueelsete õigusabikulude hüvitamise nõue kahjunõue. Kahju hüvitamist saab pool nõuda juhul, kui teine pool on tema ees kohustusi rikkunud. Käesoleval juhul ei tuvastanud kohus, et hageja oleks rikkunud kostja ees enda kohustusi, mistõttu kohus jätab nõude rahuldamata. Kuivõrd kohus jätab rahuldamata põhinõude, jääb rahuldamata ka viivisenõue. Menetluskulud
40.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
41.Tulenevalt TsMS § 163 lg 1 kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus liidab hagi hinna ja vastuhagi hinna (60 242,29 + 7226,76 = 67 469,05 eurot). Kohus rahuldas hagi v.a. nõude mõista kostjalt välja 1 946,15 eurot. Kohus jättis vastuhagi rahuldamata. Kohus jätab menetluskulud tulenevalt hagi rahuldamise ulatusest ja vastuhagi rahuldamata jätmisest (1 946,15: 67 469,05 = 0,03) 3% ulatuses hageja ja 97% ulatuses kostja kanda.
42.TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Tulenevalt TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kohus ei pea menetlusökonoomia seisukohalt otstarbekaks käesolevas otsuses menetluskulude koosseisu kindlaks määrata. Kohus määrab menetluskulud vastavalt TsMS § 174 lg-le 4 kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.
43.Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
/allkirjastatud digitaalselt/ Merit Helm Kohtunik Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu lahendiga
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.