Jätta tsiviilasja menetluskulu täies ulatuses kostja kanda.
5.Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks eraldi kohtumäärusega pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
Kohtuotsuse peale edasikaebe kord ja tähtajad Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Hageja nõue ja asjaolud
1.Hageja esitas Harju Maakohtule hagi paludes tunnistada kehtetuks Let`s Publish OÜ (pankrotis) poolt 27.06.2020 arvelduskontolt EE032200221061204378 tehtud ülekandega, summas 14 412 eurot, rahalise kohustuse täitmine OÜ-le Lets Print Management poolt. Hageja palub välja mõista Lets Print Management OÜ-lt OÜ Let`s Publish (pankrotis) kasuks 14 412 eurot. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda ja need Lets Print Management OÜ-lt hageja Let`s Publish OÜ (pankrotis) kasuks välja mõista. Välja mõistetavate kulude osas märkida menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
2.Harju Maakohtu 13.05.2021 kohtumäärusega tsiviilasjas 2-21-7371 nimetati OÜ Let`s Publish (pankrotis) ajutiseks halduriks Mari Männiko. 08.07.2021 määrusega kuulutati välja võlgniku pankrot, pankrotihalduriks nimetati Mari Männiko, OÜ Lets Print Management on võlgniku ainuosanik, 2 600 euro suuruse osaga. Pankrotihaldur on tuvastanud, et võlgniku pangakontolt AS-s Swedbank on 27.06.2020 tehtud ülekanne kostjale summas 14 412 eurot, selgitusega laenu tagasimakse. Võlgniku raamatupidamises laenu tagasimakset kajastatud ei ole. Võlgnik oli pooleks pikaaegses kohtuvaidluses (tsiviilasi 2-16-17281), milles Ringkonnakohus tegi otsuse 28.02.2020. Võlgnik esitas Ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse, kuid avaldust menetlusse ei võetud. Ringkonnakohtu otsus jõustus 01.06.2020. Võlgnikul puudus arvestatav müügitulu viimastel aastatel (2018 ja 2020 - 0 eurot, 2019- ca 35 000 eurot) ning ettevõte tegeleski vaid kohtuvaidluse pidamisega. Kohtuvaidlust finantseeriti emaettevõte poolt saadud laenudega. Ettevõtte ei olnud maksejõuline, kuna puudus müügitulu ja majandustegevus. Osanikuna oli kostja teadlik võlgniku majanduslikust olukorrast ning maksevõimest. Emaettevõttele laenu tagastamine ei olnud majanduslikult otstarbekas, seega kahjustati sellega võlausaldajate huve. Halduril olnuks võimalik võlgniku pangakontol olevatest vahenditest vastavalt jaotusettepanekule rahuldada proportsionaalselt kõigi võlausaldajate nõudeid. Raha kandmisega kostjale see võimalus kadus ja tehinguga on kahjustatud teiste võlgniku võlausaldajate huve.
3.PankrS § 109 lg 1 kohaselt tunnistab tagasivõitmisel kohus pankrotiseaduse §-des 110–114 sätestatud alustel kehtetuks võlgniku tehingu või muu toimingu, mis on tehtud enne pankroti väljakuulutamist ja mis kahjustab võlausaldajate huve. Riigikohus on 13.11.19 lahendis nr 2-1618957 öelnud, et võlausaldajate huvide kahjustamise tuvastamiseks on oluline, kas tasu väljamaksmine oli vajalik võlgniku majandustegevuse jätkamiseks. Võlausaldajate huvide kahjustamise tuvastamiseks oluline hinnata seda, kas kostjale maksete tegemine oli nende tegemise ajal majanduslikult otstarbekas ja seega võlausaldajate huvides või mitte. Haldur on seisukohal, et rahalise kohustise täitmine kostjale ei saanud olla majanduslik otstarbekas ega vajalik võlgniku majandustegevuse jätkamiseks, kuna sisuline majandustegevus oli äriühingul lõppenud. Maksega kahjustati võlgniku võlausaldajate huve, kelle nõuded võlgniku pankrotimenetluses tunnustatakse ning kelle nõuete rahuldamine maksest tulenevalt pankrotiseaduses sätestatud korras võimatuks muudeti.
4.OÜ Lets Print Management oli teadlik OÜ Let`s Publish (pankrotis) majanduslikust olukorrast, kuna on andnud laenu ettevõttele õigusabikulude tarvis ning samuti aastaaruandeid kinnitades näinud, et ettevõttel puudus arvestatav müügitulu. Kostja on võlgniku lähikondne PankrS § 117 lg 2 p 2 mõttes. PankrS § 110 lg-st 3 tulenevalt eeldatakse kostja teadmist võlausaldajate huvide kahjustamisest. Rahaline kohustus täideti 27.06.2020. Pankrotihaldur nimetati 13.05.2021 ja
kohustus täideti vähem kui aasta enne ajutise halduri nimetamist. 27.06.2020 sooritusega eelistas võlgnik üht (lähikondsest) võlausaldajat teistele, sest tasus olemasoleva rahaga üksnes ühe (lähikondsest) võlausaldaja nõudeid muutes sellega võimatuks teiste võlausaldajate nõuete proportsionaalse rahuldamise pankrotimenetluses.
5.Kokkuleppe järgi on Let`s Publish OÜ (pankrotis) võlgnevus laenuna seisuga 07.01.2009 ELF + b.v. põhisummas 16 875 eurot. Madalmaade äriregister Handelsregister kuulub vastavalt valitsuse poolt äriregistri seadusega antud volitustele Madalmaade kaubanduskojale Kamer van Koophandel. Registris on ülevaade kogu asjakohasest (juriidilisest) teabest kõikide majanduslikult oluliste äriühingute ja juriidiliste isikute kohta Madalmaades. Äriregistri andmete õigsust eeldatakse. Hollandi Kaubanduskoja Kamer von Koophandel väljatrüki alusel on Elf+ B.V. aadressiks on märgitud Kerkenbos 1224 A, 6546BE Nijmegen. Kostja poolt esitatud kolmepoolses kokkuleppes on Elf+ B.V aadress sama. Elf+ B.V. asukoha number (registrikood) on äriregistri andmete alusel 000023005254, mis on märgitud ka kostja kolmepoolses lepingus, kui ELF+ b.v. kaubanduskoja koodina 23005254. Seega on väljaspool kahtlust, et lisatud Hollandi kaubanduskoja väljavõttes kajastatud ja kostja poolt esitatud 01.07.2019 kolmepoolse kokkuleppe üks osapool Elf+B.V on sama ettevõte. Hollandi Kaubanduskoja info alusel on ELF + b.v. asutatud 01.07.2011. Ettevõtluse alustamise kuupäev 01.07.2011 ja registrikande kuupäev on 11.07.2011. Ettevõtte mõlema juhatuse liikmete volituste algamise kuupäevaks on 01.07.2011. Seega ei saanud olla Let`s Publish OÜ-l (pankrotis) 07.01.2009 kohustust ELF + b.v. ees ning ELF+ b.v. ei saanud olla 07.01.2009 tekkinud kohustuse pooleks, sest väidetava kohustuse tekkimise ajal ei olnud Elf+ B.V olemas.
6.ELF + b.v. väidetavat saadud laenu Let`s Publish OÜ (pankrotis) majandusaastaaruandes kajastatud ei ole. Väidetavat laenu ei ole kajastatud 2010 majandusaastaaruandes. Let`s Publish OÜ 2019 majandusaastaaruande järgi oli osaühingul lühiajalisi laenukohustisi kokku 39 603 eurot ja pikaajalisi laenukohustusi kokku summas 31 175 eurot. Laenukohustised on välja toodud bilansi lisades 5 ja 10, millede kohaselt olid laenukohustused ainult osaühingu emaettevõtte ehk kostja Lets Print Management OÜ ees. Äriregistrile esitatud aruannete kohaselt ei olnud üks aasta enne väidetava laenu tagasimakset kajastatud raamatupidamises võlgnevust ELF + b.v. ees. Kostja on väitnud, et ELF + b.v. ei ole Let`s Publish OÜ (pankrotis) lähikondne. ELF + b.v. juhatuse liikmeks oli X (sünd. xx.xx.xxxx). X oli aastatel mil väidetav kohustus tekkis, tegemist lähikondsega. Laenu andmise ajal oli Let`s Publish OÜ (pankrotis) juhatuse liikmeks X ning samuti oli sama isik ELF + b.v. juhatuse liige perioodil 01.07.2011-14.05.2013. Kolmepoolse lepingu allakirjutanud Yi kohta Hollandi äriregistris infot ei ole. Madalmaade õiguse kohaselt on registrisse kantud teave kehtiv ja kolmandate isikute suhtes õiguslikult siduv. Registreerimiskohustus ja kohustus registreerida kõik muudatused lasub äriühingul ühe nädala jooksul pärast nende tegemist. Kostja ei ole tõendanud Yi esindusõigust ELF + b.v-s. ELF+ b.v. juhatuse liikme volitused on lõppenud 14.05.2013 ning infot uue juhatuse liikme kohta ei ole. Lepingu pooleks olevat äriühingut ei olnud väidetava kohustuse tekkimise ajal olemaski. ELF+b.v. registreerimisel, 2011, oli väidetava võlausaldaja esindaja hageja juhatuse liige ehk hageja lähikondne. Kostja ei ole selgitanud, millistel asjaoludel kandis hageja väidetava laenukohustuse ELF + b.v.-le ega tõendanud, et ta on nimetatud kohustuse ELF + b.v ees täitnud. Eluliselt ebausutav on maksesaaja konto kasutamine laenu tagastamiseks. Neid asjaolusid arvesse võttes palub hageja mitte arvestada tõendina kostja poolt 20.12.2021 esitatud 01.07.2019 sõlmitud kolmepoolset lepingut, kuivõrd tegemist on ebausaldusväärse tõendiga. Kostja vastuväited. 7.Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Kostja hinnangul on hagi alusetu. Hagi aluseks on võlgniku pangakontolt 27.06.2020 tehtud ülekanne kostja kui võlgniku lähikondse pangakontole summas 14 412 eurot. Kostja on selgitanud hagejale, et 27.06.2020 tehtud ülekanne ei olnud mitte kohustuse täitmine kostjale, vaid kohustuse täitmine kolmandale isikule, Hollandis registreeritud äriühingule ELF + b.v., registrikood 23005254. Nimetatud äriühing ei ole võlgniku lähikondne. Kostja tõendab seda 01.07.2019 sõlmitud kolmepoolse kokkuleppega võlgniku, ELF + b.v. ning
kostja vahel. Nimetatud kokkuleppega fikseerisid võlgnik ja ELF + b.v. võlgniku võlgnevuse ELF + b.v. ees laenuna põhisummas 16 875 eurot ning leppisid kokku, et võlgnik tasub võlgnevuse kandes võlgnevuse põhiosa üle kostja arveldusarvele hiljemalt 30.06.2020. Kostja andis nimetatud kokkuleppes nõusoleku enda arveldusarve kasutamiseks selleks, et võlgnik saaks tasuda oma laenuvõlgnevuse ELF + b.v. ees. Eeltooduga on tõendatud, et 27.06.2020 võlgniku poolt teostatud ülekanne summas 14 412 eurot ei olnud teostatud mitte kohustuste täitmiseks kostja ees, vaid võlgnikuga mitteseotud isiku ELF + b.v. ees. Hageja on ka ise hagiavalduse punktis 5 viidanud, et võlgniku raamatupidamises eeltoodud laenu tagasimakset kajastatud ei ole. Tegemist ei olnud laenu tagasimaksega kostjale. Kostja tõenditena kostja võlgniku pankrotimenetluses esitatud nõudeavalduse ning kohtumääruse võlausaldajate nimekirja kinnitamise kohta. Kostja on oma laenunõude võlgniku panrotimenetluses esitanud täies ulatuses, mida on pankrotimenetluses tunnustatud täies ulatuses. Maha ei ole arvatud 14 412 eurot, mida hageja väidab olevat tasutud laenukohustuse täitmiseks kostja ees. Seevastu ei nähtu pankrotimenetluse dokumentidest ELF + b.v. nõuet, mis kajastus võlgniku raamatupidamises kuni 27.06.2020 kande tegemiseni.
8.Kostja esitas 19.10.2021 taotluse menetluskulude tagatise andmiseks. Kohus jättis kostja taotluse 30.11.2021 määrusega rahuldamata. Kohtu põhjendused
9.Kohus, tutvunud kohtule esitatud dokumentaalsete tõenditega, ning hinnanud tõendeid kogumis, asub seisukohale, et hagi tuleb rahuldada.
10.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
11.TsMS § 438 lg 1 esimese lause kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 230 lg 2 kohaselt esitavad tõendeid menetlusosalised, § 199 lg 1 p 3 võimaldab poolel esitada taotlusi, TsMS § 436 lg 2 alusel rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Menetlusosaline määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Menetlusosalise avaldused asja puudutavate faktiliste asjaolude kohta peavad TsMS § 328 lg 1 kohaselt olema tõesed.
12.Pankrotiseaduse (PankrS) § 109 lg 1 järgi tagasivõitmisel tunnistab kohus käesoleva seaduse §-des 110–114 sätestatud alustel kehtetuks võlgniku tehingu või muu toimingu, mis on tehtud enne pankroti väljakuulutamist ja mis kahjustab võlausaldajate huve. PankrS § 110 lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab kehtetuks tehingu, mis oli tehtud ühe aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist, kui teine pool teadis või pidi teadma, et tehinguga kahjustatakse võlausaldajate huve. Võlausaldajate huvide kahjustamise väite kontrollimisel tuleb mh tuvastada, kas ja millised võlausaldajad olid võlgnikul vaidlusaluse tehingu tegemise ajal, kuidas tehing mõjutas võlausaldajaid ja miks saab võlausaldajate huve lugeda kahjustatuks (vrd nt Riigikohtu 13. novembri 2019 otsus tsiviilasjas nr 2-16-18957, p 12.1).
13.TsÜS § 5 alusel tsiviilõigused ja -kohustused tekivad tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest. VÕS § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja
aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 397 lg 1 järgi majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi.
14.Esmaseks hagi rahuldamise eelduseks on võlausaldajate huvide kahjustamine. Hageja leiab, et tehing, mille tagasivõitmist haldur taotleb, kahjustas oluliselt võlgniku võlausaldajaid. Sest eelistatu üht võlausaldajat teistele. Kostja on seisukohal, et kohustus täideti hoopiski kolmandale isikule mitte kostjale. Kohustus täideti Hollandis registreeritud äriühingule ELF + b.v., registrikood 23005254, kes ei ole võlgniku lähikondne. Kostja on selle asjaolu kinnitamiseks esitanud 01.07.2019 sõlmitud kolmepoolse kokkuleppe võlgniku, ELF + b.v. (võlausaldaja) ning kostja (makse saaja) vahel (tlk 38-39) . Väidetavalt fikseerisid võlgnik ja ELF + b.v. võlgniku võlgnevuse ELF + b.v. ees laenuna põhisummas 16 875 eurot ning leppisid kokku, et võlgnik tasub võlgnevuse viisil, et kannab summa kostja arveldusarvele hiljemalt 30.06.2020. Hageja leiab, et kokkulepet tuleb tõendina mitte arvestada, kuivõrd see on sõlmitud 01.07.2019, kusjuures üks osapool ELF + b.v., on asutatud alles 01.07.2011. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et kuivõrd Hollandi kaubanduskoja registri andmetel on ettevõtte asutatud 01.07.2011, ei olnud nimetatud ettevõttel võimalik osaleda paar aastat varasema kokkuleppe sõlmimisel. Kostja ei ole seda väidet kummutanud. Kostja väide on, et see nõue omandati ELF + b.v. õiguseellase käest, kes kustutati pankroti tõttu 12.08.2012 registrist. Kostja on selle vastuväite alles 28.03.2022, pärast hageja seisukohta esitanud. Kohtu hinnangul ei kinnita kohustuse ülevõtmist ainuüksi ELF + b.v., kinnituskiri, sest puuduvad sellekohased nõude ülevõtmisdokumendid ja raamatupidamises väljendatud kirjed.
15.Elf+ B.V. asukoha number (registrikood) on äriregistri andmete alusel 000023005254, mis on märgitud kostja kolmepoolses lepingus, kui ELF+ b.v. kaubanduskoja koodina 23005254. Kinnistuskirjas on kostja viidanud ettevõttele Elf B.V. kaubanduskoja registrikoodiga 27153972, mis kustutati registrist 12.08.2011. Isegi kui Yil oli õigus sõlmida 01.07.2019 leping Elf B.V. registrikoodiga 27153972 nimel, siis kolmepoolne kokkulepe kajastab, et see sõlmiti hoopiski ELF+ b.v., kaubanduskoja kood 2300525, nimel. Tõendamata laenusuhte kasuks räägib ka asjaolu, et kostja ei ole tõendanud kohustuse tekkimise alust muude dokumentidega ning seda ei kajasta võlgniku raamatupidamise dokumendid. Asjaolu, et võlgniku 2010 aastaaruande bilansi real on (võlad ja ettemaksed) on võlgnevus Eesti kroonides 263 036 ei seosta seda võimaliku kohustuse ümbervormistamisega laenuks. Ettevõttel on kohustus tagada raamatupidamises õiged ja kohased andmed. Hageja on põhjendatult esile toonud, et kui võlgnik tasus väidetava kohustuse ELF+ b.v.-le, oleks pidanud see kajastuma real ``võlad tarnijatele ́` ja vähenema 14 412 euro võrra. Kohus ei arvesta kostja esitatud kokkulepet ja jätab selle tõendi TsMS 238 lg 5 alusel välja. TsMS § 238 lg 5 kohaselt kui kohus on juba tõendi vastu võtnud, võib ta jätta selle arvestamata, kui see on ilmselt ebausaldusväärne. Vaidluse all ei ole, et ülekanne tehti kostjale (kohtuistungi 05.04.2022 protokoll 00.11.03), seega saab kohus hinna vaidlusalust sooritust kostjale.
16.Tulenevalt PankrS § 110 lg 1 p 2 tunnistab kohus kehtetuks tehingu, mis on tehtud ühe aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist, kui teine pool teadis või pidi teadma, et tehinguga kahjustatakse võlausaldajate huve. PankrS § 113 lg 1 p 3 kohaselt kohus tunnistab kehtetuks rahalise kohustuse täitmise võlausaldajale, kui kohustus täideti kahe aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist võlgniku lähikondsele, kui lähikondne ega võlgnik ei tõenda, et võlgnik oli sel ajal maksejõuline ega muutunud maksejõuetuks kohustuse täitmise tõttu. Võlgniku lähikondse puhul eeldatakse, et ta teadis, et võlgnik kahjustas tehinguga teadlikult võlausaldajate huve. Vaidlustamata asjaolud, millest maakohus saab asja lahendamisel lähtuda: • • •
09.07.2021 kohtumäärusega kuulutas Harju Maakohus välja võlgniku OÜ Let`s Publish OÜ pankroti; pankrotihalduriks nimetati Mari Männiko; ajutine haldur määrati 13.05.2021;
• •
võlgniku kontolt on 27.06.2020 tehtud ülekanne selgitusega ``laenu tagasimakse ``14 412 eurot; ülekanne on tehtud võlgniku emaettevõttele Lets Print Management OÜ.
17.Asjas on tõendanud, et vaidlusalune ülekanne tehti aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist. Ülekanne tehti 27.06.2020, sealjuures võlgnikule nimetati ajutine haldur Harju Maakohtu 13.05.2021 määrusega, seega on ülekanne tehtud aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist (PankrS § 113 lg 1 p 3). Hagis kirjeldatu kohaselt 27.06.2020 sooritusega eelistas võlgnik üht (lähikondsest) võlausaldajat teistele, sest tasus olemasoleva rahaga üksnes ühe (lähikondsest) võlausaldaja nõudeid muutes sellega võimatuks teiste võlausaldajate nõuete proportsionaalse rahuldamise pankrotimenetluses. Äriregistri üld- ja isikuandmete kohaselt on võlgniku osanik kostja.
18.PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Hageja selgitas, et võlgnik on olnud raskustes oma kohustuste täitmisega ja võlausaldajate nõuete rahuldamisega juba 2018. aastast. Puudus arvestatav müügitulu ja ettevõte tegeles vaid kohtuvaidluse pidamisega. Võlausaldajate huvide kahjustamisega on tegemist, kui võlausaldajate nõuded oleks tehingu tegemata jätmisel tõenäoliselt rahuldatud suuremas ulatuses. Selleks, et tuvastada, kas tehing on võlausaldajate huve kahjustanud, tuleb võrrelda tehingu tegemisele eelnenud ning tehingu tegemisele järgnenud olukorda. Kui kahe olukorra võrdlemisel saab teha järelduse, et tehingu tegemise järgselt saavad võlausaldajate nõuded rahuldatud väiksemas määras, kui oleks see olnud võimalik enne tehingut, siis tuleb võlausaldajate huvide kahjustamist jaatada. Käesoleval juhul on hageja tõendanud võlausaldajate huvide kahjustamist, mis on tehingu kehtetuks tunnistamise esmane eeldus. Kostja väitel ei ole võlausaldajate huvid kahjustatud ega eelistatud üht võlausaldajat teistele, kuivõrd võlgnevus ElF B. V. ees oli suurem, kui ThorGate võlgnevus ca 3000 eurot, mis kohtuotsusega välja mõisteti (25.08.2022 kohtuistungi protokoll 00:22.09). Harju Maakohtu 08.11.2021 määrusest tsiviilasjas 2-21-7371 nähtub, et võlgniku pankrotimenetluses on tunnustatud teise järgu rahuldamisjärgu nõudeid järgmiselt: Tallinna kohtutäitur Kristiina Feinman 850 eurot, OÜ ThorGate Management 9453.65 eurot, Legal Services OÜ 10 632.66 eurot, Financial Services OÜ 1278.09 eurot ja Lets Print Management OÜ 82 696.15 eurot. Seega on ilmselge, et ülekandega tegemisega eelistati põhjendamatult üht võlausaldajat teistele selle ülekantud summa võrra. Kohus leiab, et asja sisulise arutamise käigus on tõendamist leidnud ka PankrS § 113 lg 1 punktis 3 sätestatud eeldused, rahalise kohustuse täitmisega kahjustati võlausaldajate huve, kohustus täideti kahe aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist ning kohustus täideti võlgniku lähikondsele. Menetluskulud
19.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus hagi rahuldab, jäävad menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 4 esimese lause kohaselt kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus leiab, et käesolevas asjas on
menetluskulude rahaline suurus otstarbekas kindlaks määrata eraldi kohtumäärusega pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. TsMS § 178 lg 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.