Hageja (apellatsioonimenetluses apellant): X (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja advokaat Katrin Paulus (e-post:XXX) Kostja (apellatsioonimenetluses vastustaja): Y (isikukood XXXXXXXXXXXX, e-post:XXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Harju Maakohtu 15.03.2022 otsus tühistada osaliselt, osas, milles maakohus jättis hagi täielikult rahuldamata ja menetluskulude jaotuse osas ning teha tühistatud osas uus otsus, millega hagi rahuldada osaliselt ning anda uus menetluskulude jaotus. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata arvestades ka ringkonnakohtu otsuse põhjendusi.
2.X apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. 3.Kehtiv kohtuotsuse tervikresolutsioon on järgmine:
Mõista Y-lt välja X kasuks mittevaralise kahju hüvitamiseks 300 eurot.
3.3.Mõista Y-lt välja X kasuks viivis 38,60 eurot.
3.4.Mõista Y-lt välja X kasuks viivis alates 01.12.2022 võlgnevuselt summas 300 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni võlgnevuse tasumiseni.
1(8)
3.5.Jätta hageja menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus 2/3 ulatuses kostja kanda, ülejäänud poolte menetluskulud nende endi kanda. 4.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi aluseks olevad asjaolud ja nõue ning menetluse käik
1.X (hageja) esitas kohtusse hagi Y (kostja) vastu kahjunõudes. Hageja palub kostjalt välja mõista mittevaralise kahju hüvitis kohtu õiglasel äranägemisel. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista hageja kasuks viivis kohtu õiglasel äranägemisel määratud mittevaralise kahju hüvitiselt alates hagi esitamisest kuni põhinõude täieliku rahuldamiseni seadusjärgses määras. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ning määrata kindlaks ning mõista kostjalt hageja kasuks välja.
2.Hagiavalduse kohaselt rikkus kostja hageja au ja head nime sellega, et avaldas järgmised kommentaarid: a. Kostja Delfi võrguväljaandes ilmunud artikli „Hiiumaa valla töötaja tappis väidetavalt rebasekutsika, vald ootab töötaja selgituskirja“ kommentaariumis 26.08.2020 kl 14.08 kommentaari „sadistlik inimpraak, see vannas. sellised praakisendid tuleks steriliseerida.“ b. Eesti Ekspress võrguväljaandes ilmunud artikli „Rebasekutsika tapnud vallatöötaja räägib südamelt ära: see oli puhas enesekaitse“ kommentaariumis avaldas kostja 02.09.2020 kl 15.39 kommentaari „oli lihtsalt sadist, nüüd on siis muutunud libekeelseks sadistiks. varsti pigistab paar perfektset krokodillipisarat ka välja, kui saatesse kutsutakse, sest endast on ju kole hale sel tüübil, pisar kogu aeg kurgus..“. c. Delfi võrguväljaandes ilmunud artikli „Rebase tapnud Hiiumaa ametniku asemel paneb ameti maha vallavanema asendaja“ kommentaariumis avaldas kostja 11.09.2020 kl 19.24 kommentaari „et maailmas elab palju kurjategijaid, ei tähenda, et seda sadiustlikku kurjategijat ei peaks karistama. oled vist ise pea ära löönud, et sellist jama siin suust ajad“ ning kl 21.07 kommentaari „pole vahet, kes algatas selle sadistliku jama - mingi randjärv, kel ambitsiooni rohkem kui ajusid või selle tüübi otsene ülemus. sa oled inimene, mitte robot. kui sulle antakse käsk, on alati võimalus selle teostamisest keelduda, kui sa inimesena nii tunned. haamritom polnud piisavalt inimene, oli robot, haamribot. robotide koht pole inimeste keskel, vallavalitsuses seda enam.“.
3.Hageja hinnangul sisaldasid kommentaarid järgnevaid ebaõigeid väiteid hageja kohta 1) hageja on kurjategija - tegemist on ebaõige faktiväitega, sest hagejat ei ole üheski kuriteos süüdi mõistetud; 2) hageja on inimpraak ja praakisend - tegemist on ebakohaste väärtushinnangutega, sest hageja ei ole keskmisest erinev ega praak; 3) hageja tuleks steriliseerida - väide sisaldab ebakohast hinnangut, et hageja geenid pole kõlbulikud inimsugu jätkama ehk hageja on inimkõnts, kes peaks välja surema; 4) hageja on libekeelne sadist tegemist on ebakohase hinnanguga, sest hageja ei ole kordagi kedagi piinanud ega tahtlikult kellelegi kannatusi põhjustanud; 5) hageja on haamribot või haamritom - tegemist on 2(8)
ebakohase hinnanguga, sest paneb hagejale soovimatu ebakohase hüüdnime ning hageja ei ole robot. Hageja saatis kostjale kohtueelselt nõudekirja, millele kostja ei vastanud.
4.Kostja eesmärk oli hagejat alandada ja solvata, mitte ühiskondlikult teemat diskuteerida. Kostja avaldatud laim põhjustab hagejale ebamugavustunnet avalikes kohtades viibides ning ka teiste inimestega suheldes. Inimesed pöörduvad hageja poole küsimustega seoses kostja laimutegevusega, kolleegid on hakanud kahtlema hageja usaldusväärsuses. Hagejal on esinenud olulisi meeleolulangusi ning negatiivseid emotsioone, kui laimu tekstis nimetatud „väiteid“ hageja suhtes kuskil tänaval karjutakse või hagejat nähes „sosistama“ hakatakse. Samuti on hageja saanud ähvardavaid sõnumeid. Hagejal on au teotamise tulemusena tekkinud hingeline valu ja psüühiline häiritus, mis segavad teda oma tavapärase elu elamisel. Hageja jäi ilma oma ametikohast, tema suunal toimus ulatuslik laimukampaania, sh kostja osavõtul.
5.Vastuseks kostja vastuväidetele leiab hageja, et hagiavaldusele eelnenud tõendamismenetluse käigus tuvastati, et kõnealused kommentaarid tehti just kostja IPaadressilt. Kostja vastuväited hagile 6.Kostja vaidles hagile vastu. Vastuse kohaselt ei ole kostja hagis märgitud kommentaare avaldanud. Kostja on oma internetiühendust võimaldanud kasutada teistel isikutel. Kostja peab küüniliseks, et hageja, kes on süüdi kaitsetu looma tapmises, hageb sellisest tegevusest šokeeritud inimesi. Nõudekiri võis võõra adressaadi tõttu minna rämpsposti kausta või kostja võis ka selle avamata kustutada, pidades seda õngitsus- või petukirjaks. 7.Lääne Ringkonnaprokuratuuri kirja kohaselt on hageja toime pannud kuriteo ja kannab selle eest vastutust. Tõendeid ja asjaolusid kaaludes jõudis prokurör järeldusele, et looma on koheldud julmal viisil ja toime on pandud kuritegu. Prokuratuuri hinnangul ja avalikkuse silmis oli aga selgelt tegemist teoga, mis kvalifitseerub kuriteoks. Hageja näol on tegemist kaitsetu rebasepoja haamriga tapnud, oma tegu tunnistanud ning karistuse saanud inimesega. Sellise teo sooritaja peab arvestama sellega, et teda ühiskondlikult hukka mõistetakse. Hagi on esitatud tulu teenimise eesmärgil. 8.Kostja juhib tähelepanu, et hagiavaldusele lisatud riigilõivu selgitusse on märgitud „riigilõiv X hagilt W vastu“. Kostja palub hagejalt välja mõista kompensatsioon kulutatud aja eest. Esimese astme kohtu otsus
9.Maakohus jättis hagi rahuldamata, menetluskulud hageja kanda.
10.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt vaidlus puudub, et veebikommentaariumis on avaldatud hageja poolt esile toodud kommentaarid. Vaidlus on selles, kas nimetatud kommentaarid avaldas kostja. Kohtule esitatud teenusepakkuja tõenditest nähtuvalt avaldati nimetatud kommentaarid kostja IP aadressilt (tl 12 ja 43). Kohus selgitas kostjale 05.10.2021 määrusega, et hageja tõendeid arvesse võttes vabaneb kostja vastutusest, kui ta tõendab, et kommentaari avaldas keegi teine. Kostja ei ole tõendanud enda väidet, et kommentaari avaldas keegi teine. Seega on tõendatud, et kõnealused kommentaarid avaldas kostja enda IPaadressilt.
11.Kohus nõustub hagis esitatud hinnanguga, et väide „hageja on kurjategija“ on faktiväide, kuna see on objektiivselt kontrollitav. Väited, et hageja on inimpraak ja praakisend ning libekeelne sadist väljendavad väärtusotsustust. Tegemist on kostja subjektiivse hinnanguga hagejale.
3(8)
Kohus leiab, et väljendid haamritom ja haamribot ei sisalda faktiväidet ega väärtushinnangut, seega kohus neid väljendeid edasi ei analüüsi. Väide hageja tuleks steriliseerida. Kostja avaldas „sadistlik inimpraak, see vannas. sellised praakisendid tuleks steriliseerida.“ Kohtu hinnangul avaldab kostja arvamust, mis ei sisalda ühtegi faktiväidet ega omista hageja kohta väärtushinnangut. Seega on tegemist kostja arvamusega, et selliseid tegusid teinud isikud peaks saama karistada. Vastavalt ei käi nimetatu otseselt hageja kohta ja kostja poolt avaldatut ei saa omistada hageja kohta käivaks hinnanguks. Nimetatud arvamust ei tule edasi analüüsida. Eeltoodust tulenevalt avaldas hageja kostja kohta faktiväite, et hageja on kurjategija ning väärtushinnangud, et hageja on inimpraak ja praakisend ning libekeelne sadist.
12.Kohtule esitatud prokuratuuri kirjaga on tõendamist leidnud, et prokurör jõudis tõendeid ja asjaolusid kaaludes järeldusele, et looma on koheldud lubamatul moel ja toime on pandud kuritegu (tl 60). Seega on hageja toime pannud kuriteo ja kostja avaldatud faktiväide hageja kohta on õige. Sellest tulenevalt ei ole väite kurjategija puhul vaja edasi analüüsida teisi kahju hüvitamise eeldusi. Hinnangud hageja on inimpraak ja praakisend on negatiivse tähendusega. Kohus möönab, et avaldatud hinnangud on hageja inimväärikust eriti alandavad ja mõnitavad. Samuti on negatiivse tähendusega hinnang libekeelne sadist. Kohtu hinnangul jääb mõistlikule inimesele hinnangust libekeelne sadist mulje, et hageja sooviks lipitsevalt või meelitavalt teistele kannatusi põhjustada või neid nautida. Seega on hinnangud hageja au teotavad. Vastavalt on tegemist ebakohaste hinnangutega. 13.Eeltoodust tulenevalt on tõendamist leidnud, et kostja on ebakohaste väärtushinnangute 1) hageja on inimpraak, 2) praakisend ning 3) libekeelne sadist avaldamisega ja hinnangute andmisega rikkunud hageja isikuõigusi ja hagejale on tekkinud seetõttu kahju. Hingeliste kannatuste olemasolu eeldamisest tulenevalt tuleb lugeda tõendatuks ka selle põhjuslik seos kostja poolt avaldatuga (VÕS § 127 lg 4). Seega on täidetud väärtushinnangute 1) hageja on inimpraak, 2) praakisend ning 3) libekeelne sadist puhul objektiivne teokoosseis. 14.Kostja avaldas kõnealused hinnangud ajendatuna hageja teost. Kostja avaldas hinnangud Delfi võrguväljaandes ilmunud artikli „Hiiumaa valla töötaja tappis väidetavalt rebasekutsika, vald ootab töötaja selgituskirja“, Eesti Ekspress võrguväljaandes ilmunud artikli „Rebasekutsika tapnud vallatöötaja räägib südamelt ära: see oli puhas enesekaitse“ ja Delfi võrguväljaandes ilmunud artikli „Rebase tapnud Hiiumaa ametniku asemel paneb ametimaha vallavanema asendaja“ kommentaariumites. Seega olid kostja poolt avaldatud väärtushinnangud mõjutatud ja kujunenud sellest, et hageja tappis rebasekutsika. Eeltoodust tulenevalt on rikkumise põhjustanud hageja enda tegu ning kostja avaldatu on adekvaatne reaktsioon hageja teo suhtes. Hageja on rebase tapmist tunnistanud (tl 69 pöördel). Samuti tuvastas prokuratuur, et hageja pani toime kuriteo. Seega tuleb hagejal kostja poolt avaldatut taluda. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et hageja tegutses hädakaitse seisundis. Nimetatu ei nähtu ka kohtule hageja poolt kohtul esitatud Õhtulehe uudisest (tl 68-71). Kõnealune hageja tegu oli üldsuse jaoks väga oluline, kuna seda kajastati meedias. Seega andis hageja ise põhjust nimetatud hinnangute andmiseks. Kostja poolt avaldatud hinnangud hageja kohta on proportsioonis hageja teoga. Vastavalt ei ole tegemist õigusvastaste hinnangutega. 15.Kuna kostja tegevus ei olnud õigusvastane, siis ei vastuta kostja hagejale isikuõiguste rikkumisega tekitatud õigusvastase kahju tekitamise eest. Sellest tulenevalt ei ole vaja edasi analüüsida kostja süüd ega tekitatud kahju suurust. 16.Eeltoodust tulenevalt hagi rahuldamisele ei kuulu. Hageja apellatsioonkaebus 4(8)
17.Hageja palub tühistada maakohtu otsuse, millega hagi jäeti rahuldamata ja teha tühistatud osas uus otsus, millega hagi rahuldada, menetluskulud jätta kostja kanda.
18.Apellatsioonkaebuses ei vaidlusta hageja otsuse põhjendusi osas, kus kohus leidis, et veebikommentaariumis on avaldatud hageja esile toodud kommentaarid; kõnealused kommentaarid avaldas kostja enda IP-aadressilt; väide „hageja on kurjategija“ on faktiväide, kuna see on objektiivselt kontrollitav; väited, et hageja on „inimpraak“ ja „praakisend“ ning „libekeelne sadist“ väljendavad väärtusotsustust; hinnangud hageja on „inimpraak“ ja „praakisend“ on negatiivse tähendusega; samuti on negatiivse tähendusega hinnang „libekeelne sadist“; eeltoodust tulenevalt on tõendamist leidnud, et kostja on ebakohaste väärtushinnangute 1) hageja on inimpraak, 2) praakisend ning 3) libekeelne sadist avaldamisega ja hinnangute andmisega rikkunud hageja isikuõigusi ja hagejale on tekkinud seetõttu kahju. Hingeliste kannatuste olemasolu eeldamisest tulenevalt tuleb lugeda tõendatuks ka selle põhjuslik seos kostja poolt avaldatuga (VÕS § 127 lg 4). Seega on täidetud väärtushinnangute 1) hageja on inimpraak, 2) praakisend ning 3) libekeelne sadist puhul objektiivne teokoosseis. 19.Hageja ei nõustu ning vaidlustab kohtuotsuse põhjendused osas, kus kohus leidis, et kostja avaldatu „sadistlik inimpraak, see vannas. sellised praakisendid tuleks steriliseerida“ on kostja arvamus, mis ei sisalda ühtegi faktiväidet ega omista hageja kohta väärtushinnangut ning, kuna tegemist on kostja arvamusega ei käi nimetatu otseselt hageja kohta ja kostja poolt avaldatut ei saa omistada hageja kohta käivaks hinnanguks. Hageja ei nõustu kohtu seisukohaga, et hageja on toime pannud kuriteo ja kostja avaldatud faktiväide hageja kohta on õige, sellest tulenevalt ei ole väite kurjategija puhul vaja edasi analüüsida teisi kahju hüvitamise eeldusi. Hageja ei nõustu ka kohtu seisukohtadega, et kostja poolt avaldatud hinnangud hageja kohta on proportsioonis hageja teoga, vastavalt ei ole tegemist õigusvastaste hinnangutega, kuna kostja tegevus ei olnud õigusvastane, siis ei vastuta kostja hagejale isikuõiguste rikkumisega tekitatud õigusvastase kahju tekitamise eest, sellest tulenevalt ei ole vaja edasi analüüsida kostja süüd ega tekitatud kahju suurust. Vastus apellatsioonkaebustele 20.Vastustaja vaidles esitatud apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata ning menetluskulud teise poole kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
21.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada osaliselt, osas, milles maakohus jättis mittevaralise nõude täielikult rahuldamata ja menetluskulude jaotuse osas ning teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada hageja mittevaralise kahju nõue osaliselt ning teha uus menetluskulude jaotus. Hageja apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
22.Hageja apellatsioonkaebuse alusel on poolte vahel jätkuvalt vaidlus esiteks selle üle, kas Delfi võrguväljaandes ilmunud artikli „Hiiumaa valla töötaja tappis väidetavalt rebasekutsika, vald ootab töötaja selgituskirja“ kommentaariumis 26.08.2020 kl 14.08 avaldatud kommentaar kostja avaldatust „sadistlik inimpraak, see vannas. sellised praakisendid tuleks steriliseerida“ on väide „sellised praakisendid tuleks steriliseerida“ kostja arvamus, mis ei sisalda ühtegi faktiväidet ega omista hageja kohta väärtushinnangut. Maakohus asus seisukohale, et nimetatud väide ei käi nimetatu hageja kohta ja kostja poolt avaldatut ei saa omistada hageja kohta käivaks hinnanguks.
5(8)
23.Ringkonnakohus maakohtu seisukohaga ei nõustu. Ringkonnakohus osutab, et kohus peab vaidluse korral tuvastama, mida kostja mõistliku inimese arusaama järgi kommentaariumis avaldas (vt nt Riigikohtu 21.12.2010 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-67-10, p 21). Eelnimetatud tekstist „sadistlik inimpraak, see vannas. sellised praakisendid tuleks steriliseerida.“ kogumis nähtub selgelt, et hagejat on nimetatud (sadistlikuks) inimpraagiks ning avaldatud arvamust, et sellised praakisendid, sh hageja tuleks steriliseerida. Seega väljendab avaldatu, et hageja kui ebanormaalne, normidest kõrvalekalduv inimene tuleks muuta viljatuks. Ringkonnakohtu arvates on tegemist väärtushinnanguga, sh negatiivse tähendusega väärtushinnanguga.
24.Maakohutu seisukoha järgi leidis tõendamist, et kostja on ebakohaste väärtushinnangute 1) hageja on inimpraak, 2) praakisend ning 3) libekeelne sadist avaldamisega ja hinnangute andmisega rikkunud hageja isikuõigusi ja hagejale on tekkinud seetõttu kahju. Hingeliste kannatuste olemasolu eeldamisest tulenevalt tuleb lugeda tõendatuks ka selle põhjuslik seos kostja poolt avaldatuga (VÕS § 127 lg 4). Seega on täidetud väärtushinnangute 1) hageja on inimpraak, 2) praakisend ning 3) libekeelne sadist puhul lepinguvälise kahju hüvitamise objektiivne teokoosseis. Kuna ka väide, et hageja kui praakisend tuleks steriliseerida on negatiivne väärtushinnang, rikkudes tema isikuõigusi, mistõttu mittevaralise kahju olemasolu eeldatakse, siis ka selle väite puhul on täidetud lepinguvälise kahju hüvitamise objektiivne teokoosseis.
25.Maakohus asus seisukohale, et kostja avaldatu ei ole õigusvastane, kuna kostja avaldas kõnealused hinnangud ajendatuna hageja teost. Kostja avaldas hinnangud Delfi võrguväljaandes ilmunud artikli „Hiiumaa valla töötaja tappis väidetavalt rebasekutsika, vald ootab töötaja selgituskirja“, Eesti Ekspress võrguväljaandes ilmunud artikli „Rebasekutsika tapnud vallatöötaja räägib südamelt ära: see oli puhas enesekaitse“ ja Delfi võrguväljaandes ilmunud artikli „Rebase tapnud Hiiumaa ametniku asemel paneb ameti maha vallavanema asendaja“ kommentaariumites. Seega olid kostja poolt avaldatud väärtushinnangud mõjutatud ja kujunenud sellest, et hageja tappis rebasekutsika. Eeltoodust tulenevalt on rikkumise põhjustanud hageja enda tegu ning kostja avaldatu on adekvaatne reaktsioon hageja teo suhtes. Ringkonnakohus maakohtu seisukohaga ei nõustu.
26.VÕS § 1046 lg 1 teise lause järgi tuleb au teotamise õigusvastasuse tuvastamisel muu hulgas arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel. VÕS § 1046 lg 2 esimese lause järgi ei ole isikliku õiguse rikkumine õigusvastane, kui rikkumine on õigustatud, arvestades muid seadusega kaitstud hüvesid ja kolmandate isikute või avalikkuse huve. VÕS § 1046 lg 2 teise lause järgi tuleb õigusvastasuse tuvastamisel sellisel juhul lähtuda erinevate kaitstud hüvede ja huvide võrdlevast hindamisest (vt VÕS § 1046 kohaldamise kohta Riigikohtu 13. jaanuari 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-152-09, p 11–14).
27.Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga, et kostja poolt avaldatud hinnangud hageja kohta on proportsioonis hageja teoga. Asjas puudub vaidlus selles, et kostja tegu on kriminaalselt karistatav, sellega kostjale ka teiste isikute poolt etteheidetav tegu ning kostja peab taluma teo toimepanemisest tulenevalt negatiivseid hinnanguid ning kriitikat. Kostja avaldatut, et hageja on inimpraak, kes tuleks steriliseerida, praakisend, libekeelne sadist, ei saa pidada kohaseks kriitikaks ega adekvaatseks reaktsiooniks hageja teo suhtes. Väljendusviisist tulenevalt on tegemist hageja mõnitamise ja sõimamisega. Teise isiku mõnitamine ja sõimamine ehk vulgaarsete väljendite kasutamine negatiivse hinnangu andmiseks on üldjuhul õigusvastane. Ringkonnakohus osutab, et väärtushinnangu põhjendatus tähendab eelkõige seda, kas väärtushinnangu avaldajal oli mõistlik õigustus teist isikut üldsuse ees halvustada. Väärtushinnangu põhjendamatus võib olla tingitud ka üksnes
6(8)
ebakohasest väljendusviisist. Käesoleval juhul on ringkonnakohus seisukohal, et hoolimata hagejale etteheidetavast teost oli kostja poolt tema suhtes avaldatu ilmselgelt meelevaldne ning sellega ka õigusvastane VÕS § 1045 lg 1 p 4 ja § 1046 tähenduses. Kostja süüd VÕS §de 1043 ja 1050 tähenduses eeldatakse.
28.Hageja nõus esitatud hagis mittevaralise kahju hüvitamist kohtu õiglasel äranägemisel. Rahaliselt hüvitatava mittevaralise kahju suuruse otsustab kohus VÕS § 127 lg 6, § 134 lgte 2, 5 ja 6 ning TsMS § 233 lg 1 järgi. Ka Riigikohus on selgitanud, et mittevaralise kahju eest mõistliku rahasumma väljamõistmisel arvestab kohus, sõltumata poolte taotlustest, rikkumise laadi ja raskust, rikkuja süüd ning selle astet, poolte majanduslikku olukorda, kannatanu enda osa kahju tekkimises jt asjaolusid, millega arvestamata jätmine võiks kaasa tuua ebaõiglase hüvitise määramise (vt selle kohta Riigikohtu 27. septembri 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-81-05, p 17; 22. oktoobri 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-85-08, p-d 11– 14; 26. juuni 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-18-13, p-d 20–22, 25–29).
29.Riigikohtu avaldatud kohtupraktika analüüsist „Mittevaralise kahju hüvitamise nõuded tsiviilasjades 2018.–2019. aastal“ nähtub, et internetikommentaarides toimunud au teotamiste eest on kohtud välja mõistnud hüvitisi vahemikus 200 kuni 1000 eurot. Praeguses asjas leiab ringkonnakohus, et põhjendatud hüvitise suurus on 300 eurot, arvestades kostja õigusvastaste väljendite hulka hageja suhtes ja nende korduvust erinevates kommentaariumites, mis viitab sellele, et kostja soovis võimalikult suure isikute hulga ees hagejat solvata. Ringkonnakohus arvestab hüvitise suuruse määramisel ka seda, et hageja enda tegu põhjustas negatiivsete kommentaaride teket ajakirjanduses. Samuti tuleb arvestada, et avaldatud kommentaar interneti kommentaariumites ei ole mõistliku isiku jaoks kuigi suure kaaluga ja ei saa seetõttu ka väga intensiivselt isiku au riivata. 30.Hageja põhinõude rahuldamise tõttu, tuleb VÕS § 113 lg 1 alusel rahuldada ka tema viivisenõue. Alates hagiavalduse esitamisest kuni käesoleva otsuse tegemiseni on sissenõutavaks muutunud viivise suuruseks põhinõudelt 300 eurot 38,60 eurot. Kostjal tuleb tasuda alates kohtuotsuse tegemisest kuni täitmiseni viivist põhinõudelt VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. 31.Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga osas, milles maakohus leidis, et Delfi võrguväljaandes ilmunud artikli „Rebase tapnud Hiiumaa ametniku asemel paneb ameti maha vallavanema asendaja“ kommentaariumis kostja poolt 11.09.2020 kl 19.24 avaldatud kommentaaris „et maailmas elab palju kurjategijaid, ei tähenda, et seda sadiustlikku kurjategijat ei peaks karistama. oled vist ise pea ära löönud, et sellist jama siin suust ajad“ , sisalduv kostja väide, et hageja on kurjategija ei ole ebaõige faktiväide. Ringkonnakohus ei korda seejuures maakohtu seisukohti ning nõustub nendega. Vastuseks apellatsioonkaebusele toob ringkonnakohus esile, et vaidlus puudub selles, et hageja pani toime teo, tegu on kriminaalselt karistatav, kriminaalasi lõpetati oportuniteediga. Maakohus viitas põhjendatult sellele, et oportuniteediga lõpetamine eeldab, et süüdistatav on teo toime pannud, mh peab heastama kuriteoga tekitatud kahju.
32.Ringkonnakohus ei nõustu kostja vastuses apellatsioonkaebusele sisalduva väitega, millest võib järeldada, et maakohus tuvastas kostja arvates ebaõigesti vaidlusaluste väidete esitamise kostja poolt. Maakohus on kostja poolt avaldatu õigesti tuvastanud, viidates asjakohastele tõenditele. Ringkonnakohus ei korda maakohtu põhjendusi selles osas ja nõustub nendega. Asjaolu, et kostja maakohtuga ei nõustu, ei muuda maakohtu poolt tuvastatut ebaõigeks. Menetluskulude jaotus
7(8)
33.Hageja apellatsioonkaebuse osalise rahuldamise, maakohtu otsuse osalise muutmise ning hagi osalise rahuldamise tõttu tuleb TsMS § 173 lg 3 kohaselt muuta ka menetluskulude jaotust maakohtus. Ringkonnakohus jätab hageja menetluskulud nii maa- kui ka ringkonnakohtus TsMS § 163 lg 1 alusel 2/3 ulatuses kostja kanda, ülejäänud ulatuses poolte endi kanda. Ringkonnakohtu otsusega muudeti maakohtu otsust määral, mis tõi kaasa ka menetluskulude jaotuse muutmise. Maakohus ei ole hageja menetluskulude rahalise suuruse põhjendatust hinnanud. Seetõttu jätab ringkonnakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise tervikuna maakohtu otsustada TsMS § 174 lg-s 4 sätestatud korras (Riigikohtu 28. novembri 2017 otsus tsiviilasjas nr 2-13-37940, p 14.2; 20. aprilli 2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-14215, p 19 jj).
/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu Ulvi Loonurm kohtunik kohtunik
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots kohtunik
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.