Hageja X. (isikukood xxxx), lepinguline esindaja Robert Sarv Kostja Y. (isikukood xxxx)
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta X. hagi Y. (Y.) vastu kahjunõudes rahuldamata.
2.Võtta kõik menetluses esitatud tõendid tsiviilasja juurde. Menetluskulude jaotus
3.Jätta menetluskulud X. kanda.
4.Jätta rahuldamata Y. (Y.) taotlus menetluskulude kompensatsiooni väljamõistmiseks.
5.Määrata kindlaks, et Y.l (Y.) kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.X. (hageja) esitas kohtusse hagi Y. (kostja) vastu kahjunõudes. Hageja palub kostjalt välja mõista mittevaralise kahju hüvitis kohtu õiglasel äranägemisel. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista hageja kasuks viivis kohtu õiglasel äranägemisel määratud mittevaralise kahju hüvitiselt alates hagi esitamisest kuni põhinõude täieliku rahuldamiseni seadusjärgses määras. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ning määrata kindlaks ning mõista kostjalt hageja kasuks välja.
2.Hagiavalduse kohaselt rikkus kostja hageja au ja head nime sellega, et avaldas järgmised kommentaarid:
a. Kostja Delfi võrguväljaandes ilmunud artikli „Hiiumaa valla töötaja tappis väidetavalt rebasekutsika, vald ootab töötaja selgituskirja“ kommentaariumis 26.08.2020 kl 14.08 kommentaari „sadistlik inimpraak, see vannas. sellised praakisendid tuleks steriliseerida.“ b. Eesti Ekspress võrguväljaandes ilmunud artikli „Rebasekutsika tapnud vallatöötaja räägib südamelt ära: see oli puhas enesekaitse“ kommentaariumis avaldas kostja 02.09.2020 kl 15.39 kommentaari „oli lihtsalt sadist, nüüd on siis muutunud libekeelseks sadistiks. varsti pigistab paar perfektset krokodillipisarat ka välja, kui saatesse kutsutakse, sest endast on ju kole hale sel tüübil, pisar kogu aeg kurgus..“. c. Delfi võrguväljaandes ilmunud artikli „Rebase tapnud Hiiumaa ametniku asemel paneb ameti maha vallavanema asendaja“ kommentaariumis avaldas kostja 11.09.2020 kl 19.24 kommentaari „et maailmas elab palju kurjategijaid, ei tähenda, et seda sadiustlikku kurjategijat ei peaks karistama. oled vist ise pea ära löönud, et sellist jama siin suust ajad“ ning kl 21.07 kommentaari „pole vahet, kes algatas selle sadistliku jama - mingi randjärv, kel ambitsiooni rohkem kui ajusid või selle tüübi otsene ülemus. sa oled inimene, mitte robot. kui sulle antakse käsk, on alati võimalus selle teostamisest keelduda, kui sa inimesena nii tunned. haamritom polnud piisavalt inimene, oli robot, haamribot. robotide koht pole inimeste keskel, vallavalitsuses seda enam.“.
3.Hageja hinnangul sisaldasid kommentaarid järgnevaid ebaõigeid väiteid hageja kohta 1) hageja on kurjategija - tegemist on ebaõige faktiväitega, sest hagejat ei ole üheski kuriteos süüdi mõistetud; 2) hageja on inimpraak ja praakisend - tegemist on ebakohaste väärtushinnangutega, sest hageja ei ole keskmisest erinev ega praak; 3) hageja tuleks steriliseerida - väide sisaldab ebakohast hinnangut, et hageja geenid pole kõlbulikud inimsugu jätkama ehk hageja on inimkõnts, kes peaks välja surema; 4) hageja on libekeelne sadist tegemist on ebakohase hinnanguga, sest hageja ei ole kordagi kedagi piinanud ega tahtlikult kellelegi kannatusi põhjustanud; 5) hageja on haamribot või haamritom - tegemist on ebakohase hinnanguga, sest paneb hagejale soovimatu ebakohase hüüdnime ning hageja ei ole robot. Hageja saatis kostjale kohtueelselt nõudekirja, millele kostja ei vastanud.
4.Kostja eesmärk oli hagejat alandada ja solvata, mitte ühiskondlikult teemat diskuteerida. Kostja avaldatud laim põhjustab hagejale ebamugavustunnet avalikes kohtades viibides ning ka teiste inimestega suheldes. Inimesed pöörduvad hageja poole küsimustega seoses kostja laimutegevusega, kolleegid on hakanud kahtlema hageja usaldusväärsuses. Hagejal on esinenud olulisi meeleolulangusi ning negatiivseid emotsioone, kui laimu tekstis nimetatud „väiteid“ hageja suhtes kuskil tänaval karjutakse või hagejat nähes „sosistama“ hakatakse. Samuti on hageja saanud ähvardavaid sõnumeid. Hagejal on au teotamise tulemusena tekkinud hingeline valu ja psüühiline häiritus, mis segavad teda oma tavapärase elu elamisel. Hageja jäi ilma oma ametikohast, tema suunal toimus ulatuslik laimukampaania, sh kostja osavõtul.
5.Vastuseks kostja vastuväidetele leiab hageja, et hagiavaldusele eelnenud tõendamismenetluse käigus tuvastati, et kõnealused kommentaarid tehti just kostja IPaadressilt.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
6.Kostja vaidles hagile vastu. Vastuse kohaselt ei ole kostja hagis märgitud kommentaare avaldanud. Kostja on oma internetiühendust võimaldanud kasutada teistel isikutel. Kostja peab küüniliseks, et hageja, kes on süüdi kaitsetu looma tapmises, hageb sellisest tegevusest šokeeritud inimesi. Nõudekiri võis võõra adressaadi tõttu minna rämpsposti kausta või kostja võis ka selle avamata kustutada, pidades seda õngitsus- või petukirjaks.
7.Lääne Ringkonnaprokuratuuri kirja kohaselt on hageja toime pannud kuriteo ja kannab selle eest vastutust. Tõendeid ja asjaolusid kaaludes jõudis prokurör järeldusele, et looma on
koheldud julmal viisil ja toime on pandud kuritegu. Prokuratuuri hinnangul ja avalikkuse silmis oli aga selgelt tegemist teoga, mis kvalifitseerub kuriteoks. Hageja näol on tegemist kaitsetu rebasepoja haamriga tapnud, oma tegu tunnistanud ning karistuse saanud inimesega. Sellise teo sooritaja peab arvestama sellega, et teda ühiskondlikult hukka mõistetakse. Hagi on esitatud tulu teenimise eesmärgil.
8.Kostja juhib tähelepanu, et hagiavaldusele lisatud riigilõivu selgitusse on märgitud „riigilõiv X. hagilt X. vastu“. Kostja palub hagejalt välja mõista kompensatsioon kulutatud aja eest.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
9.Kohus jätab hagi rahuldamata.
10.Kohus võtab vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust (TsMS § 238 lg 1). Tõendil ei ole asjas tähtsust eelkõige, kui tõendatavat asjaolu ei ole vaja tõendada, muu hulgas kui asjaolu ei ole vaidlusalune (TsMS § 238 lg 1 p 1). Kohus võtab kõik asjas esitatud tõendid vastu ja jätab tõendid arvestamata, kui kohus tuvastab, et tõend on asjakohatu.
11.Hageja mittevaralise kahjunõude õiguslik alus ebaõige faktiväite ja ebakohaste väärtushinnangute avaldamise nõude puhul on VÕS § 1043 koosmõjus VÕS § 1045 lg 1 p-iga
4.Avaldajal on kahju hüvitamise kohustus, kui avaldaja süülise õigusvastase isikuõiguste rikkumisega põhjustas kannatanule kahju (VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 4). Isikuõiguste rikkumine on võimalik au teotava väärtushinnanguga (VÕS § 1046) või ebaõige faktiväitega (VÕS § 1047). Riigikohus on selgitanud, et mittevaralise kahju täpset suurust pole võimalik tõendada ja piisab kui hageja tõendab mittevaralise kahju väljamõistmise aluseks olevaid asjaolusid (RKTKo 3-2-1-18-13, p 22). Seega tuleb mittevaralise kahju hüvitamise eeldusena tuvastada kahju hüvitamise kohustus.
12.Süül põhineva deliktilise vastutuse aluseks on kolmeastmeline delikti üldkoosseis, mille elementideks on 1) objektiivne teokoosseis; 2) õigusvastasus ja 3) süü. Seega peab kohus kahjunõude lahendamiseks tuvastama kostja teo, mis hagejale kahju tekitas (isikuõiguste rikkumine), teo õigusvastasuse ja kostja süü (teo toimepanemine vähemalt hooletusest). Objektiivse teokoosseisu alaelementideks on tegu, kahju ning teo ja kahju vaheline põhjuslik seos. Seejuures toimub loetletud elementide olemasolu tuvastamine etapiviisiliselt, eespoolnimetatud järjekorras. Juhul kui ei ole täidetud objektiivne teokoosseis, puudub vajadus hinnangu andmiseks õigusvastasuse ja süü osas jne. Objektiivse teokoosseisu juures peab hageja tõendama, et kostja põhjustas oma teoga kahju, mille hüvitamist hageja nõuab.
13.Faktiväide on väide, mille tõesus on kohtumenetluses kontrollitav. Väärtushinnang on väide, mida saab küll põhjendada, kuid mille tõesus pole tõendatav. Ebaõigeteks andmeteks võivad olla ka kaudsed faktiväited, st faktiväited, mida kostja avaldatust küll sõnaselgelt ei nähtu, kuid mis sellest mõistlikult võttes järelduvad (RKTKo nr 3-2-1-161-05, p 12). Vaidluse korral tuvastab kohus, mida kostja mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele avaldas (RKTKo 3-2-1-80-13, p 36). See, mida avaldaja ise avaldatuga silmas pidas, ei ole oluline.
14.Kohus võtab seisukoha, kas kostja on käsitatav kõnealuste väidete avaldajana VÕS § 1046 ja § 1047 mõttes. Isikuõiguste rikkumine on võimalik au teotava väärtushinnanguga (VÕS § 1046) või ebaõige faktiväitega (VÕS § 1047). Avaldamine tähendab väite avaldamist kolmandatele isikutele.1 Riigikohus on selgitanud, et avaldamine VÕS § 1046 ja § 1047 tähenduses on isiku kohta andmete või väärtushinnangute kolmandatele isikutele teatavaks tegemine ning avaldajaks on isik, kes teeb kolmandatele isikutele need hinnangud ja andmed teatavaks (RKTKo nr 3-2-11
RKTKo 3-2-1-95-05, p 25, T. Tampuu. Lepinguvälised võlasuhted (2012), p 6.3.10.
43-09, p 14). Vaidlus puudub, et veebikommentaariumis on avaldatud hageja poolt esile toodud kommentaarid. Vaidlus on selles, kas nimetatud kommentaarid avaldas kostja. Kohtule esitatud teenusepakkuja tõenditest nähtuvalt avaldati nimetatud kommentaarid kostja IP aadressilt (tl 12 ja 43). Kohus selgitas kostjale 05.10.2021 määrusega, et hageja tõendeid arvesse võttes vabaneb kostja vastutusest, kui ta tõendab, et kommentaari avaldas keegi teine. Kostja ei ole tõendanud enda väidet, et kommentaari avaldas keegi teine. Seega on tõendatud, et kõnealused kommentaarid avaldas kostja enda IP-aadressilt.
15.Kohus tuvastab, kas kostja poolt avaldatu on faktiväited või väärtushinnangud. Õiguskirjanduse kohaselt tuleb enne seda, kui hinnata väärtushinnangu ebakohasust, tuvastada väärtushinnangu au teotav iseloom. Väärtushinnang on isiku au teotav juhul, kui sellel on vastavat konteksti arvestades konkreetses kultuurikeskkonnas halvustav või negatiivne tähendus2. Väärtushinnangu põhjendatus tähendab eelkõige seda, kas väärtushinnangu avaldajal oli mõistlik õigustus teist isikut üldsuse ees halvustada. Väärtushinnangu põhjendamatus võib olla tingitud ka üksnes ebakohasest väljendusviisist. Mittevaralise kahju rahalise hüvitamise kohustuse tekkimine VÕS § 1045 lg 1 p 4 alusel eeldab mh seda, et kõnealune faktiväide on hageja au teotav (õigusvastane) ja au teotavate andmete avaldamine on õigusvastane. Tegelikkusele vastava faktiväide, isegi kui see teotab isiku au ja kahjustab tema mainet, avaldamine ei ole õigusvastane, kui avaldaja tõendab, et faktiväide vastab tegelikkusele. Faktiväide on väide, mille tõesus on kohtumenetluses kontrollitav. Väärtushinnang on väide, mida saab küll põhjendada, kuid mille tõesus pole tõendatav. Vaidluse korral tuvastab kohus, mida kostja mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele avaldas (RKTKo 3-2-1-80-13, p 36). Väärtushinnangu põhjendamatus võib olla tingitud ka üksnes ebakohasest väljendusviisist, mh võib olla ebakohane isiku avalikkuse ees sõimamine (RKTKo 3-2-1-161-05, p 12). Kohasus võib mh sõltuda sellest, kas isik, kelle kohta hinnang käib, on andnud põhjust (alust) selliseks hinnanguks (RKTKo 3-2-1-63-02, p 7).
16.Kohus nõustub hagis esitatud hinnanguga, et väide „hageja on kurjategija“ on faktiväide, kuna see on objektiivselt kontrollitav. Väited, et hageja on inimpraak ja praakisend ning libekeelne sadist väljendavad väärtusotsustust. Tegemist on kostja subjektiivse hinnanguga hagejale. Kohus leiab, et väljendid haamritom ja haamribot ei sisalda faktiväidet ega väärtushinnangut, seega kohus neid väljendeid edasi ei analüüsi. Väide hageja tuleks steriliseerida. Kostja avaldas „sadistlik inimpraak, see vannas. sellised praakisendid tuleks steriliseerida.“ Kohtu hinnangul avaldab kostja arvamust, mis ei sisalda ühtegi faktiväidet ega omista hageja kohta väärtushinnangut. Seega on tegemist kostja arvamusega, et selliseid tegusid teinud isikud peaks saama karistada. Vastavalt ei käi nimetatu otseselt hageja kohta ja kostja poolt avaldatut ei saa omistada hageja kohta käivaks hinnanguks. Nimetatud arvamust ei tule edasi analüüsida. Eeltoodust tulenevalt avaldas hageja kostja kohta faktiväite, et hageja on kurjategija ning väärtushinnangud, et hageja on inimpraak ja praakisend ning libekeelne sadist.
17.Kohus tuvastab, kas faktiväide vastab tegelikkusele ja on au teotav ning kas väärtushinnangud on hageja au teotavad ja ebakohased. 17.1 Õiguskirjanduse kohaselt tuleb enne seda, kui hinnata väärtushinnangu ebakohasust, tuvastada väärtushinnangu au teotav iseloom. Väärtushinnang on isiku au teotav juhul, kui sellel on vastavat konteksti arvestades konkreetses kultuurikeskkonnas halvustav või
negatiivne tähendus. Väärtushinnangu põhjendatus tähendab eelkõige seda, kas väärtushinnangu avaldajal oli mõistlik õigustus teist isikut üldsuse ees halvustada. Väärtushinnangu põhjendamatus võib olla tingitud ka üksnes ebakohasest väljendusviisist. Mittevaralise kahju rahalise hüvitamise kohustuse tekkimine VÕS § 1045 lg 1 p 4 alusel eeldab mh seda, et kõnealune faktiväide on hageja au teotav (õigusvastane) ja au teotavate andmete avaldamine on õigusvastane. Tegelikkusele vastava faktiväide, isegi kui see teotab isiku au ja kahjustab tema mainet, avaldamine ei ole õigusvastane, kui avaldaja tõendab, et faktiväide vastab tegelikkusele. Riigikohus on lugenud au teotavaks väite, „mille vulgaarne, inimväärikust alandav ja inimest mõnitav tähendus on mõistlikule lugejale ilmne.“ Väärtushinnangu põhjendamatus võib olla tingitud ka üksnes ebakohasest väljendusviisist, mh võib olla ebakohane isiku avalikkuse ees sõimamine (RKTKo 3-2-1-161-05, p 12). Kohasus võib mh sõltuda sellest, kas isik, kelle kohta hinnang käib, on andnud põhjust (alust) selliseks hinnanguks (RKTKo 3-2-1-63-02, p 7). 17.2 Kohus tuvastas eelnevalt, et väide kurjategija on faktiväide. Seletav sõnaraamat ütleb, et kurjategija on kuriteo toime pannud isik (vt http://eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=kurjategija). Väide kurjategija jätab seega hagejast mulje, kui mingi kuriteo toimepannud isikust ning küsimusele saab vastata kas eitavalt või jaatavalt. Käesoleval juhul ei ole hagejat küll süüdi mõistetud aga ei ole ka õigeks mõistetud. Kohtule esitatud prokuratuuri kirjaga on tõendamist leidnud, et prokurör jõudis tõendeid ja asjaolusid kaaludes järeldusele, et looma on koheldud lubamatul moel ja toime on pandud kuritegu (tl 60). 17.3 Kostja poolt kohtule esitatud vastuskirjast nähtuvalt lõpetas prokuratuur kriminaalmenetluse otstarbekuse kaalutlusel ehk opurtuniteediga. See tähendab nentimist, et isik on toime pannud kuriteo ja kannab selle eest vastutust. Samuti on prokurör rõhutanud, et oportuniteedi ehk otstarbekuse kaalutluse põhimõtte tõttu lõpetamisel kohtuistungist pääsenu pole mitte õigeks mõistetud, vaid siiski süüteo toime pannud ning kannab selle eest ka vastutust (tl 60-60 pöördel). Prokuratuuri seletava vastuskirja kohaselt on oportuniteet kriminaalmenetluse lõpetamine süüdistatava ja prokuröri kokkuleppena avaliku menetlushuvi puudumise korral ja kui süü ei ole suur. Süüdistatav ei pea sel juhul end süüdi tunnistama, kuid oportuniteediga lõpetamine eeldab, et ta on teo siiski toime pannud. Karistusregistrisse aga märget ei lähe. Süüdistatav peab heastama kuriteoga tekitatud kahju, tasuma kriminaalmenetluse kulud ning maksma kindla summa riigituludesse või sihtotstarbeliseks kasutamiseks üldsuse huvides. Oportuniteediga saab lõpetada teise astme kuritegu (vt https://www.prokuratuur.ee/et/pressile/seletav-sonastik). 17.4 Seega on hageja toime pannud kuriteo ja kostja avaldatud faktiväide hageja kohta on õige. Sellest tulenevalt ei ole väite kurjategija puhul vaja edasi analüüsida teisi kahju hüvitamise eeldusi.
18.Hinnangud hageja on inimpraak ja praakisend on negatiivse tähendusega. Väärtushinnang võib olla ebakohane tulenevalt selle põhjendamatusest või ebasündsast väljendusviivist (vt RKTKo nr 3-2-1-159-14, p 17). Ebasündsaks peetakse väljendust, mis on ebakohane ja mille vulgaarne, inimväärikust alandav ja inimest mõnitav tähendus on mõistlikule lugejale ilmne (RKTKo nr 3-2-1-152-09, p 15). Seletava sõnaraamatu kohaselt on praak tähendus kehtestatud kvaliteedinõuetele mittevastav toode või toodang (https://www.eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=praak&F=M). Seega saab keskmine mõistlik inimene hinnangutest inimpraak ja praakisend aru, et hageja justkui ei vasta normidele või oleks praak. Kohus märgib, et teise isiku kohta arvamuse omamine ja väärtushinnangu avaldamine ei ole iseenesest keelatud ega õigusvastane. Kohus möönab, et avaldatud hinnangud on hageja inimväärikust eriti alandavad ja mõnitavad. Samuti on negatiivse tähendusega hinnang libekeelne sadist. Libekeelne tähenduseks annab seletav sõnaraamat meelitav, lipitsev, mehkeldav (https://www.eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=libekeelne&F=M). Sadist tähendab aga sadismi kalduvat isikut, teise kannatuste ja piinade nautijat
https://www.eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=sadist&F=M). Kohtu hinnangul jääb mõistlikule inimesele hinnangust libekeelne sadist mulje, et hageja sooviks lipitsevalt või meelitavalt teistele kannatusi põhjustada või neid nautida. Seega on hinnangud hageja au teotavad. Vastavalt on tegemist ebakohaste hinnangutega.
19.Eeltoodust tulenevalt on tõendamist leidnud, et kostja on ebakohaste väärtushinnangute 1) hageja on inimpraak, 2) praakisend ning 3) libekeelne sadist avaldamisega ja hinnangute andmisega rikkunud hageja isikuõigusi ja hagejale on tekkinud seetõttu kahju. Hingeliste kannatuste olemasolu eeldamisest tulenevalt tuleb lugeda tõendatuks ka selle põhjuslik seos kostja poolt avaldatuga (VÕS § 127 lg 4). Seega on täidetud väärtushinnangute 1) hageja on inimpraak, 2) praakisend ning 3) libekeelne sadist puhul objektiivne teokoosseis.
20.Kohus tuvastab, kas väärtushinnangute avaldamine on õigusvastane. Käesolevas asjas on kostja avaldanud väited, mis sisaldavad hageja kohta ebakohaseid väärtushinnanguid. Seega tuleb kohtul hinnata, kas esinevad õigusvastasust välistavad asjaolud ja kas kostja poolt avaldatu oli nii intensiivne hageja õiguste rikkumine, et sõnavabadusse tuleb sekkuda. Isiklike õiguste rikkumise korral (VÕS § 1045 lg 1 p 4) tuleb rikkumise õigusvastasust hinnata kõikidel juhtudel VÕS § 1046 järgi. Isikliku õiguse rikkumine on VÕS § 1046 lg 1 esimese lause kohaselt õigusvastane, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Isikliku õiguse rikkumise õigusvastasuse kindlakstegemisel teeb kohus VÕS § 1046 lg 1 teise lause ja lg 2 järgi kaalutlusotsuse. Au teotamine ebakohase hinnanguga on õigusvastane, v.a kui rikkumine on õigustatud, arvestades muid seadusega kaitstud hüvesid ja kolmandate isikute või avalikkuse huve (VÕS § 1046 lg 2 ls 1). Õigusvastasuse tuvastamisel arvestab kohus rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel ning hindab rikkuja ja kannatanu kaitstud hüvesid ja huve (VÕS § 1046 lg 1 ls 2 ja lg 2 ls 2). Kohtul tuleb arvestada seadusega kaitstud hüvedena hageja õigust aule ja heale nimele (PS § 17). Samuti tuleb arvestada kostja õigusega sõnavabadusele (PS § 45).
21.Kostja avaldas kõnealused hinnangud ajendatuna hageja teost. Kostja avaldas hinnangud Delfi võrguväljaandes ilmunud artikli „Hiiumaa valla töötaja tappis väidetavalt rebasekutsika, vald ootab töötaja selgituskirja“, Eesti Ekspress võrguväljaandes ilmunud artikli „Rebasekutsika tapnud vallatöötaja räägib südamelt ära: see oli puhas enesekaitse“ ja Delfi võrguväljaandes ilmunud artikli „Rebase tapnud Hiiumaa ametniku asemel paneb ametimaha vallavanema asendaja“ kommentaariumites. Seega olid kostja poolt avaldatud väärtushinnangud mõjutatud ja kujunenud sellest, et hageja tappis rebasekutsika. Eeltoodust tulenevalt on rikkumise põhjustanud hageja enda tegu ning kostja avaldatu on adekvaatne reaktsioon hageja teo suhtes. Hageja on rebase tapmist tunnistanud (tl 69 pöördel). Samuti tuvastas prokuratuur, et hageja pani toime kuriteo. Seega tuleb hagejal kostja poolt avaldatut taluda. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et hageja tegutses hädakaitse seisundis. Nimetatu ei nähtu ka kohtule hageja poolt kohtul esitatud Õhtulehe uudisest (tl 68-71). Kõnealune hageja tegu oli üldsuse jaoks väga oluline, kuna seda kajastati meedias. Seega andis hageja ise põhjust nimetatud hinnangute andmiseks. Kostja poolt avaldatud hinnangud hageja kohta on proportsioonis hageja teoga. Vastavalt ei ole tegemist õigusvastaste hinnangutega. 21.1 Kuna kostja tegevus ei olnud õigusvastane, siis ei vastuta kostja hagejale isikuõiguste rikkumisega tekitatud õigusvastase kahju tekitamise eest. Sellest tulenevalt ei ole vaja edasi analüüsida kostja süüd ega tekitatud kahju suurust.
22.Eeltoodust tulenevalt hagi rahuldamisele ei kuulu.
23.Kostja hinnangul ei ole hageja tasunud käesolevas kohtuasjas riigilõivu, kuna hagiavaldusele lisatud riigilõivu selgitusse on märgitud „riigilõiv X. hagilt X. vastu“. Kohus selgitab, et arvestas hageja poolt 13.03.2021 tasutud riigilõivu selgitusega „riigilõiv X. hagilt X. vastu“ tasutuks käesolevas tsiviilasjas. Kohtute Infosüsteemist nähtuvalt ei ole kohtuotsuse
tegemise seisuga hageja esitanud hagi X.i vastu. Kohus on sidunud riigilõivu summas 325 eurot käesoleva tsiviilasjaga ning hagejal ei ole võimalik nimetatud riigilõivu teises kohtuasjas kasutada.
24.Kohus jätab arvestamata käesolevas otsuses nimetamata tõendid, kuna need ei oma asja lahendamisel tähtsust.
MENETLUSKULUD
25.Hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (TsMS § 162 lg 1). Kohus jättis hagi rahuldamata, seega jätab kohus menetluskulud hageja kanda.
26.Menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud (TsMS § 138 lg 1). Kostja esindas ennast menetluses ise. Sellest tulenevalt jätab kohus rahuldamata kostja taotluse kompensatsiooni väljamõistmiseks. Vastavalt kostjal menetluskulud puuduvad ning seetõttu ei ole vaja kindlaksmäärata menetluskulude rahalist suurust.
27.Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 30.11.2022 kohtuotsusega on osaliselt tühistatud Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 15.03.2022 kohtuotsus.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.