Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Edasikaebamise kord Hageja võib esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse 1

avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja Harju Maakohtule 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest juhul, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või elektrooniliselt; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb kanda AS-is SEB Pank EE571010220229377229 või Swedbank AS-is EE062200221059223099, Luminor Bank AS-is EE221700017003510302, EE567700771003819792 LHV Pank. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Hagi alus Hageja esitas 31.10.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse kostjalt 7979 euro saamiseks. Kohus tegi 04.11.2024 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohus lõpetas 03.02.2025 maksekäsu kiirmenetluse ja andis asja üle menetlemiseks Harju Maakohtule. Hageja esitas Harju Maakohtule hagi 16.02.2025 ja selle täpsustuse 28.03.2025. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja üürilepingu xxx, millega andis hageja kostjale üürile 3-toalise korteri aadressil xxx alates 08.09.2023 tähtajaga 08.08.2025. Üürilepingu punkti 3.1. kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale üüri 650 eurot kuus. Üürilepingu p 2.2.3. ja 3.1. koosmõjus kohustus kostja tasuma majahooldusarved, majaremondifondi, vee ja elektri, ehk kommunaalkulude eest järgmisel kuul vastavalt saadud arvetele. 2023 detsembrist jättis kostja üüri ja lepingus nimetatud kõrvalkulud, ehk kommunaalkulud hagejale tasumata. Üürilepingu ülesütlemise kohta oli 04.03.2024 esitatud kirjalik hoiatus, et kui tasumist ei toimu hiljemalt 19.03.2024, siis öeldakse üürileping üles. Kuna kostjalt laekumist ei toimunud määratud tähtajaks, siis öeldi üürileping üles alates 01.05.2024. Hageja palub kostjalt välja mõista tasumata üürilt ja kõrvakuludelt seadusjärgsed viivised 448,32 eurot. Üürilepingu punkti 2.2.5. kohaselt kohustus kostja tasuma kõik kostja süü läbi korteri rikkumisest tekkinud kahjud. Kostja poolt oli korter koristamata ja elementaarne puhtus hoidmata. Hageja palub kostjalt välja mõista üürilepinguga kostja kasutusse antud korteri puhastamise kulud summas 170 eurot. Kuna üürilepingu lõppemisel kostja hageja korterit ei vabastanud, siis puudus hagejal võimalus korterit anda üürile kolmandatele isikutele. Hageja oli sunnitud tellima korteri vabastamiseks asjade pakkimise, transpordi ja hoiustamise, mis maksis 2137,44 eurot. Kostja on hagimaterjalid koos menetlusse võtmise määrusega kätte saanud 11.07.2025 KÄPO kaudu ja menetluskulude nimekiri on kätte toimetatud 25.09.2025 Ametlike Teadaannete kaudu. Kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks hagile vastanud ega vastuväiteid menetluskulude nimekirjale esitanud. Kohtu selgitused 2

Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks hagilt tasutud riigilõiv 840 eurot ja lepingulise esindaja kulu 440 eurot, kokku 1 280 eurot. TsMS § 138 lg 1 ja § 144 p 1 kohaselt on menetluskulud kohtukulud (riigilõiv) ja kohtuvälised kulud (menetlusosalise lepingulise esindaja kulud). Peale hagi täpsustamist on hagihind 7472,46 eurot, millelt tuli tasuda riigilõivu 665 eurot. Seega on põhjendatud kostjalt välja mõista riigilõiv 665 eurot. Hageja esindaja tunnitasu on 110 eurot tund ilma käibemaksuta. Viimase paari aasta kohtupraktikas on leitud, et põhjendatud on juristist lepingulise esindaja tunnitasu kuni 120 eurot (TlnRnKm 15.01.2024, 2-22-6347, p 11; TlnRnKm 22.12.2023, 2-23-6280, p 16.3). Kuigi nimetatud lahendite järgimine ei ole käesoleval juhul kohustuslik, on need siiski indikaatoriks õigusabi tunnitasu mõistliku määra osas. Arvestades asja sisu ja mahtu, esindaja kvalifikatsiooni ning õigusteenuse osutamise hindasid, saab maakohtu hinnangul pidada käesolevas asjas hageja lepingulise esindaja põhjendatuks ja vajalikuks tunnitasu suuruseks 110 eurot. Menetluskulu maksekäsu kiirmenetluses on 20 eurot (TsMS § 484 2). Asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka (TsMS § 172 lg 9). Kohus võtab arvesse, et hageja on esitanud hagiavalduse pärast maksekäsu kiirmenetlust, milleks nõude aluseks olevad asjaolud ja tõendid olid juba välja selgitatud, kogutud ja komplekteeritud. Samuti arvestab kohus seda, et hagis toodud asjaolud olid puudulikud. Jurist on professionaalne õigusteenuse osutaja, mis muuhulgas tähendab ka seda, et kohtule esitatakse puudusteta hagiavaldus, mistõttu ei kuulu hüvitamisele kohtumääruse täitmisega seotud toimingud 1 tunni ulatuses. Kohus arvestades eeltoodut ja seda, et asi ei ole õiguslikult keerukas ega mahukas leiab, et põhjendatud ja vajalik aeg hagi koostamiseks on 2 tundi summas 220 eurot. Kokku mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 905 eurot (riigilõiv 665 eurot + maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot + hagi koostamise kulu 220 eurot). Kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4). TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus.

/allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Bergson kohtunik

3

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.