Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

KOSTJATE SEISUKOHAD

KOHTU SEISUKOHT

kokkuleppe. Kohus leiab, et kuna hageja võtab omaks laenulepingu sõlmimise ning on selle sõlmimise tahet kaudselt väljendanud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 3 mõttes ka tagatisraha tasudes, ning kostjad on laenulepingu sõlmimise tahet väljendanud lepingut allkirjastades, siis tuleb kohtul menetluses lähtuda seisukohast, et laenuleping hageja ja kostjate vahel on sõlmitud. VÕS § 396 lg 1 kohaselt kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaajale) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Laenuandja esmaseks põhikohustuseks on laenu väljamaksmise kohustus. Laenulepingu p 1.5 kohaselt oli laenu saamise tingimuseks deposiidi ehk tagatisraha tasumine laenusaajalt laenuandjatele. Laenusaajal tuli tagatisraha 1000 eurot kanda kostja I arveldusarvele nr xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Hageja esitatud maksekorraldusest nähtub, et hageja tasus 23.11.2021 arveldusarvele nr xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, SEB Pank, 1000 eurot, märkides saajaks kostja I nime ning selgitusse „leping 23.11 tagatisraha“. Kostjad ei ole sellele asjaolule vastu vaielnud. Kohus leiab, et sellega on tõendatud, et hageja täitis laenulepingust tuleneva tagatisraha maksmise kohustuse. Laenulepingu p 1.6 mõtte kohaselt tuli kostjatel 3 tööpäeva jooksul peale lepingu allkirjastamist kanda laenusumma hageja arveldusarvele nr xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Laenulepingu p 1.6 tekstis on laenusummaks märgitud küll 20 000 eurot, aga kuna selle üle praeguses asjas ei vaielda, siis jätab kohus selle asjaolu tähelepanuta. Hageja väitel kostjad talle laenu üle ei kandnud. Kostjad ei ole sellele vastu vaielnud. Seega lähtub kohus seisukohast, et kostjad ei ole hagejale laenu andnud. Kuna kostjad ei täitnud laenulepingust tulenevat põhikohustust - anda laenu, on kostjad laenulepingut rikkunud. VÕS § 196 lg 1 kohaselt võib kestvuslepingu kumbki lepingupool mõjuval põhjusel etteteatamistähtaega järgimata üles öelda, eelkõige kui ülesütlevalt lepingupoolelt ei või kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kuni kokkulepitud tähtpäevani või etteteatamistähtaja lõppemiseni. Ülesütlemise avaldus on tahteavaldus TsÜS § 67 jj tähenduses. Tahteavalduse tegemist ja selle kättesaamist reguleerib TsÜS § 69. TsÜS § 69 lg 2 kohaselt loetakse tahteavaldus kätte saaduks, kui see on tahteavalduse saajale isiklikult teatavaks tehtud. Vaidlust ei ole selles, et hageja on kostjate poole pöördunud tagatisraha tagasinõudega ning kostja I on hagejale sellest 200 eurot tagastanud. Eeltoodu kinnitab, et kostjateni jõudis hageja tahteavaldus lepingu lõpetamiseks ning kostjad on sellest ka üheselt aru saanud ja tagatisraha osaliselt tagastanud. Seega on laenuleping kehtivalt üles öeldud. Laenulepingu p 2.1.3 järgi tuleb kostjatel tagastada tagatisraha mh juhul, kui kostjad keelduvad hagejale laenu andmisest. Eelnevast tulenevalt on kostjatel lepingust tulenev kohustus tagastada hagejale tasutud tagatisraha. Kostja I on tagastanud hagejale 200 eurot. VÕS § 82 lg 3 sätestab, et kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, peab võlgnik kohustuse täitma selle täitmiseks mõistlikult vajaliku aja jooksul pärast lepingu sõlmimist või muul alusel võlasuhte tekkimist, arvestades eelkõige kohustuse täitmise kohta, viisi ja olemust. Kuna pooltevahelises lepingus ei ole sätestatud, millise aja jooksul peavad kostjad hagejale tagatisraha tagastama juhul, kui kostjad keelduvad laenu andmisest, siis tuli kostjatel kohustus täita mõistliku vajaliku aja jooksul. Mõistlik vajalik aeg on määratlemata õigusmõiste, mille sisustamisel tuleb arvesse võtta konkreetseid asjaolusid. Võttes arvesse tagastatava summa suurust (hageja nõuab kohtus 800 euro tagastamist) ja hagi esitamiseni tagastamiseks olnud aega, leiab kohus, et praegusel juhul on mõistlik vajalik

aeg tagatisraha tagastamiseks möödunud ning kostjate kohustus on muutunud sissenõutavaks. VÕS § 65 lg 1 kohaselt, kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. VÕS § 65 lg 4 kohaselt, kui mitu isikut kohustuvad lepinguga täitma kohustust ühiselt, siis eeldatakse, et nad on solidaarvõlgnikud. Kohus leiab, et kostjad on hageja suhtes solidaarvõlgnikud ja vastutavad hageja ees solidaarselt.

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et hageja menetluskulude nimekirjas toodud ajakulu on liiga suur. Kohus võtab arvesse, et tegemist ei ole mahuka ega õiguslikult keeruka tsiviilasjaga ning kostjad ei ole menetluses vastuväiteid esitanud. Kohtu hinnangul kulub hageja esindaja kogemust arvestades hagiavalduse koostamisele ja esitamisele 1 tund 30 minutit, menetluskulude nimekirja koostamisele 15 minutit. Kohus loeb põhjendatud ajakuluks kokku 3 tundi 35 minutit. Hageja on kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ning ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjatel hüvitada hageja menetluskulud koos käibemaksuga summas 847 eurot (riigilõiv 245 eurot + lepingulise esindaja kulud 602 eurot). Lähtudes TsMS § 177 lg-st 4, märgib kohus vastavalt hageja taotlusele otsuse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb alates kohtuotsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni tasuda viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/ Hele Kaldma kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.