Osaühingu EUROPARK ESTONIA hagi R. Õ. võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
40 eurot
vastu
Menetlusosalised ja nende Hageja: Osaühing EUROPARK ESTONIA (registrikood: 10811490, asukoht: Estonia pst 9, Solaris keskuse bürooplokk, III esindajad korrus, Kesklinna linnaosa, Tallinn, 10143, Harju maakond; lepinguline esindaja Berit Asuküla, EFTA Legal OÜ, e-post: [email protected]). Kostja: R. Õ. (isikukood: XXX, elukoht: XXX, e-post: XXX). kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Osaühingu EUROPARK ESTONIA hagi R. Õ. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks.
2.Välja mõista R. Õ. lt Osaühingu EUROPARK ESTONIA kasuks võlgnevus summas 40 eurot.
Välja mõista R. Õ. lt Osaühingu EUROPARK ESTONIA kasuks menetluskulud summas 408 eurot.
5.Välja mõista R. Õ. lt Osaühingu EUROPARK ESTONIA kasuks menetluskuludelt viivis alates otsuse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. Otsus toimetada kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7). Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).
HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED (dtl 21-29, 65-69, 77-79)
1.Hagiavalduse kohaselt oli R. Õ. (kostja) sõiduki numbrimärgiga XXX omanik/vastutav kasutaja vähemalt alates XXX. a. Sõiduk oli XXX. a pargitud Osaühingu EUROPARK ESTONIA (hageja) opereeritavale Vallikraavi 4, Tartu parkimisalale parkimistingimusi rikkudes, kuna sõidukil puudus parkimisalal parkimiseks parkimisluba.
2.Hageja esitas kohe pärast parkimistingimuste rikkumise tuvastamist leppetrahvi nõude nr XXX maksetähtajaga 21.06.2019. a, paigutades selle sõiduki kojamehe vahele. Kostjal on leppetrahv käesoleva ajani tasumata.
3.Hageja on võlgnevuse sissenõudmise käigus saatnud Transpordiametile päringud sõiduki omaniku/vastutava kasutaja andmete saamiseks, teostanud päringu Rahvastikuregistrisse Transpordiametilt saadud isikukoodi alusel sõiduki omaniku/vastutava kasutaja nime ja postiaadressi või e-postiaadressi teadasaamiseks. Kohtueelselt on hageja saatnud 14.05.2021. a tähitult nõudekirja kostja rahvastikuregistrijärgsele aadressile Saialille tn 41-2, Tõrvandi alevik, 61715, Tartu maakond. Kostja nõudekirjadele ei vastanud ega asunud ka kohustust täitma. Hageja nõuab kostjalt VÕS § 1132 lg 2 p 1 alusel sissenõudmiskulude hüvitamist summas 10 eurot.
4.Hageja ei nõustu kostjaga, et leppetrahv on ebamõistlikult suur. Leppetrahv summas 30 eurot on parkimisvaldkonnas kehtestatud tasusid arvesse võttes tavapärane ning ei pea vastama tavalise parkimistasu suurusele. Kostjal oli võimalus vältida leppetrahvi kui ta oleks järginud lepingutingimusi.
5.Leppetrahvi saab määrata auto omanikule ka siis, kui sõiduki omanik ei ole sõiduki parkijaks. Kui sõiduki omanik on andnud sõiduki kasutada kellelegi teisele, siis on tal õigus nõuda ka sellelt isikult rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist ehk leppetrahvi nõude tasumist. Parkimislepingu täitmise eest vastutab sõiduki omanik või vastutav kasutaja kuni viimane ei ole tõendanud vastupidist.
6.Kostjale on 14.05.2021. a meeldetuletuskirja püütud kätte toimetada 17.05.2021. a kostja rahvastikuregistrijärgsele aadressile, kuid postitöötajal ei ole see õnnestunud ning teade kirja hoiustamise kohta postkontoris on jäetud kostja postkasti. Kostja ei ole postkontorisse kirjale järele läinud ning kiri on tagastatud hagejale 08.06.2021. a. Meeldetuletuskirja saatmine kostjale ei ole seadusest tulenevalt kohustuslik, vaid seda tehakse vabatahtlikult eesmärgiga asi kiiremalt ja soodsamalt lahendada.
7.Leppetrahvi nõue muutus sissenõutavaks 22.06.2019. a ja oleks aegunud 22.06.2022. a. Hageja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse 24.05.2022. a, s.o enne nõude aegumist.
8.Hageja ei nõustu, et kostjat ei ole leppetrahvist teavitatud. Leppetrahv toimetati kostjale kätte vahetult peale selle fikseerimist ning on jäetud selle väljastamise päeval kostja sõiduki kojameeste vahele. Hageja on saatnud ka meeldetuletuse. Hagejal ei ole ühtegi seadusest tulenevat kohustust või vorminõuet, mille alusel peaks leppetrahvist veel eraldi teavitama. Samuti ei ole meeldetuletuskiri leppetrahvi sissenõutavaks muutumise eelduseks.
9.Hageja palub kostjalt välja mõista leppetrahv 30 eurot ja sissenõudekulud 10 eurot, kokku 40 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. KOSTJA VASTUS (dtl 56, 58, 75)
10.Kostja hagiga ei nõustu. Kostja ei ole saanud hagejalt ühtegi meeldetuletuskirja ega märguannet, et oleks mingisuguse lepingu sõlminud. Kostja arvates on ebamõistlik tulla nõudma raha 3 aastat hiljem kui andmed saadi ARK-ist juunis 2019. Eraõiguslikku leppetrahvi saab nõuda ainult lepingupoole käest ning lepingupooleks on eraparklasse sõitnud juht, kes aga ei pruugi olla mootorsõiduki omanik. Kuna leppetrahvis saab kokku leppida vaid sõidukijuhiga, peab leppetrahvi nõudev lepingupool tegema kindlaks teise lepingupoole ehk parkija (sõidukijuhi, mitte omaniku). Leppetrahvi maksimaalne suurus ei tohiks ületada põhinõuet ehk parkimistasu.
11.Kuna kostja polnud teadlik esitatud trahvist ning esmane teadmine saabus läbi Efta Legali saadud kirja, leiab kostja, et hagi on alusetu ning aegunud, sest tsiviilnõude aegumistähtaeg on 3 aastat selle sissenõutavaks muutumisest. Samuti ei nõustu kostja 10 euro suuruse lisakuluga, kuna pole hageja ühtegi teavitust saanud 4 aasta jooksul.
KOHTU SEISUKOHT
12.Kohus, hinnates esitatud tõendeid kogumis, on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele täies ulatuses.
13.Hageja on esitanud kostja vastu parkimistingimuste rikkumise tõttu leppetrahvi nõude võlaõigusseaduse (VÕS) § 158 lg 1 alusel, mis sätestab, et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma.
14.Kohus on tuvastanud järgmised asjaolud ning vaidlust ei ole selles, et - sõiduk registreerimismärgiga XXX oli pargitud XXX. a hageja parkimisalal aadressil Vallikraavi 4, Tartu (dtl 32-44); - parkimise ajal oli kostja sõiduki omanik/vastutav kasutaja (dtl 45).
15.Kostja on esitanud aegumise vastuväite. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 143 kohaselt võtab kohus või muu vaidlust lahendav organ nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Seega kontrollib kohus esmalt aegumist.
16.TsÜS § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. TsÜS § 147 lõike 1 esimese lause kohaselt aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
17.Kostja vastuväidete kohaselt ei ole ta hagejaga lepingut sõlminud. VÕS § 8 lg 1 kohaselt leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. VÕS § 9 lg 1 kohaselt leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. VÕS § 16 lg 1 kohaselt on pakkumus (ofert) lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. VÕS § 20 lg 1 kohaselt on nõustumus (aktsept) otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping.
18.Hageja parkimisalal infotahvlil olevad parkimistingimused näevad ette, et parkimise korraldaja ja sõiduki kasutaja vahel sõlmitakse parkimisleping. Parkimise korraldaja väljendab parkimislepingu tingimuste esitamisega oma pakkumust parkimislepingu sõlmimiseks. Sõiduki parkimisega loeb parkimise korraldaja sõiduki kasutaja nõustumuse parkimislepingu sõlmimiseks parkimislepingu tingimustel antuks.
19.Kohtupraktikas on lähtutud eeldusest, et sõidukit kasutab omanik või vastutav kasutaja (kes ka on eelduslikult sõidukit parkinud), kuid omanikul/vastutaval kasutajal on võimalik tõendada, et sõidukit kasutas kolmas isik. Kostja ei ole väitnud, et tema sõidukit ei kasutanud. Sõiduki sisenemisel parklasse kohustub sõidukijuht kasutama parklat parkimistingimustes ettenähtud korras. Seega olukorras, kus kostja sisenes parkla territooriumile, väljendas ta oma nõusolekut lepingu sõlmimiseks, ning sellega on poolte vahel leping sõlmitud.
20.Parkimistingimuste kohaselt kohustub parkimislepingu rikkumise korral sõiduki kasutaja tasuma parkimise korraldajale leppetrahvi 30 eurot. Registreerimismärgiga XXX sõiduki suhtes on koostatud XXX. a leppetrahvi nõue nr XXX maksetähtajaga 21.06.2019. a (dtl 30).
21.TsÜS § 147 lg 1 näeb ette, et aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Arvestusega, et kostjal tuli leppetrahv tasuda hiljemalt 21.06.2019. a, siis algab aegumine TsÜS § 147 lg 1 kohaselt 22.06.2019. a. Asja materjalidest nähtuvalt esitas hageja 24.05.2022. a. Pärnu Maakohtule maksekäsu
kiirmenetluse avalduse (dtl 4-6) kostjalt leppetrahvi ja sissenõudekulude saamiseks. Seega kuulub kohaldamisele TsÜS § 160 lg 2 p 3 koostoimes sama paragrahvi lõikega 1. TsÜS § 160 lõike 1 kohaselt peatub aegumine õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. TsÜS § 160 lõike 2 punkti 3 kohaselt on hagi esitamisega võrdsustatud avalduse esitamine maksekäsu kiirmenetluses. Kuna maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisega 24.05.2022. a aegumine peatus ning nõude menetlemine jätkub hagimenetluses, siis ei ole TsÜS § 146 lg-s 1 sätestatud kolmeaastane tähtaeg möödunud ning nõue ei ole aegunud.
22.Kostja vastuväidete kohaselt ei ole ta leppetrahvi nõuet saanud ning hageja ei ole seda esitanud ka mõistliku aja jooksul. TsÜS § 70 näeb ette, et kui lepingupool edastab teisele poolele tahteavalduse, milles teatab, et teine pool on oma lepingulist kohustust rikkunud, ja tahteavalduse edastamisel esineb viivitus või tahteavaldus läheb edastamisel kaotsi, loetakse tahteavaldus kätte saaduks ajal, mil see tavaliste asjaolude korral oleks kätte saadud, kui tahteavalduse edastanud lepingupool tõendab, et ta on tahteavalduse väljendanud ja valinud selle edastamiseks mõistliku viisi.
23.Riigikohus on selgitanud, et parkimisteenuse osutamisel võib leppetrahvi nõude panemist sõiduki esiklaasile kojamehe vahele pidada tahteavalduse edastamise mõistlikuks viisiks TsÜS § 70 mõttes. Kui esinevad erandlikud asjaolud (nt orkaan, muu looduskatastroof vms), siis võib tavapäraselt mõistlik tahteavalduse edastamise viis osutuda ebamõistlikuks (vt nt Riigikohtu 5. juuni 2019 otsus tsiviilasjas nr 2-17-117146, p 12). Hüpoteetilist riski, et keegi möödujatest võib trahviteate esiklaasilt kõrvaldada, kannab parkimislepingu tingimusi rikkunud lepingu pool.
24.Kohtule esitatud fotolt (dtl 32) nähtuvalt on leppetrahvi nõue jäetud XXX. a sõiduki esiklaasi juhipoolse kojamehe vahele. Seega on kostjat teavitatud leppetrahvi nõudest vahetult pärast rikkumise avastamist. Kostja ei ole välja toonud erandlikke asjaolusid, mille kohaselt võiks hageja valitud leppetrahvi nõude edastamise viisi pidada ebamõistlikuks. Arvestades asjaolusid, leiab kohus, et leppetrahvi nõue on edastatud kostjale TsÜS § 70 mõistes mõistlikult viisil ja mõistliku aja jooksul (VÕS § 159 lg 2). Leppetrahvi nõudes on märgitud, et nõuet puudutavad pretensioonid tuleb esitada 14 päeva jooksul parkimise korraldajale. Kostja ei ole leppetrahvi nõudele pretensiooni esitanud.
25.VÕS § 76 lg 1 näeb ette, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 2 kohaselt kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. VÕS § 82 lg 7 kohaselt muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist.
26.Kostja vastuväidete kohaselt on leppetrahvi suurus ebamõislikult suur. VÕS § 162 lg 1 sätestab, et kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit.
27.Leppetrahvi vähendamine on kohtu diskretsiooniotsus, mille kohus teeb poole taotlusel poolte huve kaaludes. Kohus leiab, et leppetrahv summas 30 eurot parkimistasu maksmata jätmise eest ei ole võrreldes parkimistasu suuruse ja kohustuse rikkumisega ebaproportsionaalne ega ebamõistlikult suur. Kostja ei ole toonud esile muid leppetrahvi vähendamise aluseks olevaid asjaolusid. Seega arvestades kohustuse rikkumise ulatust, leppetrahvi suurust ning selle eesmärki, on kohus seisukohal, et leppetrahvi vähendamine ei ole põhjendatud.
28.Kostja etteheidete kohaselt ei ole hageja mõistliku aja jooksul saatnud meeldetuletust leppetrahvi tasumise kohta. Hageja on esitanud kostjale leppetrahvi nõude, mis tuli tasuda 14 päeva jooksul nõude esitamise kuupäevast alates. Hagejal ei ole seadusest tulenevalt kohustust tähtaja möödumisel tuletada võlgnikule meelde, et leppetrahv on tasumata. Kostja
ei ole leppetrahvi tasunud. Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt leppetrahvi tasumist VÕS § 101 lg 1 p 1 ja § 159 lg 1 alusel.
29.Kostja ei nõustu võla sissenõudmiskuluga, kuna pole hagejalt 4 aasta jooksul ühtegi märgukirja saatnud. Hageja on selgitanud, et on teinud sõiduki omaniku/vastutava kasutaja selgitamiseks päringud transpordiametile ja rahvastikuregistrile ning saatnud kostjale kohtueelselt tähitult 14.05.2021. a meeldetuletuskirja (dtl 46) kostja rahvastikuregistrijärgsele aadressile (Saialille tn 41-2, Tõrvandi alevik, 61715, Tartu maakond), mis tagastati 08.06.2021. a (dtl 67), kuna postitöötajal ei õnnestunud kirja kostjale kätte toimetada ja kostja ei läinud sellele ka tähtaegselt postkontorisse järele. Kostja väidete kohaselt ei ole ta kodune aadress muutunud. Seega on kostja väited, et talle ei ole leppetrahvi kohta meeldetuletust saadetud, põhjendamatud. Kohus leiab, et võla sissenõudmisega seotud kulu summas 10 eurot on VÕS § 1132 lg 2 p 1 alusel põhjendatud.
30.Tulenevalt eeltoodust kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele leppetrahv summas 30 eurot ja võla sissenõudmiskulu 10 eurot, kokku 40 eurot.
MENETLUSKULUD
31.TsMS § 162 lg 1 näeb ette, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus rahuldas hagi tuleb menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.
32.TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
33.Asja materjalidest nähtuvalt on hageja menetluskuluks riigilõiv 100 eurot (maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel 65 eurot + hagiavalduse esitamisel täiendavalt 35 eurot), õigusabikulud maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot ja lepingulise esindaja kulud 288 eurot (3 tundi x 96 eurot/tund), mille hageja palub kostjalt välja mõista.
34.Riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuleb hagilt hinnaga 40 eurot tasuda riigilõivu 100 eurot. Hageja on tasunud riigilõivu kokku 100 eurot. Seega kuulub hageja tasutud riigilõiv kostja poolt hüvitamisele.
35.Lähtudes TsMS § 175 lg-st 1 ning arvestades hageja esindaja poolt tehtud menetlustoimingute sisu, mahtu ning vajalikkust (sh vajadust esitada mitu seisukohta kostja vastuväidetele), peab kohus mõistlikuks ja põhjendatuks lepingulise esindaja ajakulu kokku 3 tunni ulatuses summas 288 eurot. Maksekäsu kiirmenetluse kulud arvatakse TsMS § 172 lg 9 kolmanda lause järgi hagimenetluse hulka ning on summas 20 eurot TsMS § 4842 kohaselt põhjendatud. Kuna hageja ei ole kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada, kuuluvad lepingulise esindaja kulud hüvitamisele ilma käibemaksuta (TsMS § 174 lg 10).
36.Seega kuulub kostjalt hageja kasuks välja mõistmisele menetluskulud kokku summas 408 eurot (100 eurot riigilõiv + 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse kulu + 288 eurot lepingulise esindaja kulu).
37.Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal TsMS § 177 lg 4 alusel hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda viivist otsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lõikes 1 teises lauses sätestatud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Margit Jõgeva kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.