Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

1 (3)

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Kajalt tasutakse riigilõiv poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Otsuse kirjeldava ja põhjendava osa ärajätmine Hagiavaldus koos kirjaliku vastuse nõudega on kostjale TsMS § 322 lg 1 alusel kätte toimetatud 25.10.2022. a. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks hagile ei vastanud ja kohus teeb hageja taotlusel TsMS § 407 lg 1 alusel tagaseljaotsuse, millega rahuldab hagi õiguslikult põhjendatud ulatuses. TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse ilma põhjendava osata ja märgib kirjeldavas osas üksnes lühidalt hagi asjaolud. Hagi asjaolud Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja Tele2 Eesti AS-iga 10.03.2021. a järelmaksulepingu nr 852510078, mille alusel kohustus Tele2 Eesti AS andma kostjale üle ostetava kauba ja kostja kohustus kauba eest tasuma 24 osamaksena igakuise maksega 12,19 eurot vastavalt esitatavatele arvetele. Kostja rikkus lepingut ega tasunud arveid nõuetekohaselt, mistõttu Tele2 Eesti AS ütles lepingu üles ja loovutas lepingust tulenevad nõuded kostja vastu hagejale. Hageja nõuab hagis kostjalt põhivõlgnevust summas 193,85 eurot, intressi summas 11,64 eurot, võla sissenõudmiskulu 20 eurot, hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivist summas 7,07 eurot ja edasiulatuvalt viivist põhinõudelt määras 8% aastas kuni põhinõude täitmiseni. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 237,95 eurot, millest 193,85 eurot on põhivõlg, 11,64 eurot intress, 20 eurot võla sissenõudmiskulu ja 12,46 eurot kohtuotsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis põhivõlalt. Lisaks mõistab kohus kostjalt välja viivise põhivõlalt määras 8% aastas alates 24.11.2022. a kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Kohus rahuldab hagi, seega TsMS § 162 lg 1 alusel tuleb jätta hageja menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus käesoleva otsusega kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on tema menetluskuluks kokku 520 eurot, sh hagilt tasutud riigilõiv summas 100 eurot ja lepingulise esindaja kulud 420 eurot. Kohus leiab, et hageja menetluskulud on põhjendatud osaliselt.

2 (3)

Kohus kontrollis, et hageja on tasunud hagi esitamisel riigilõivu 100 eurot. Riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras, lähtudes hagihinnast. Seega saab lugeda tasutud riigilõivu summas 100 eurot hageja põhjendatud menetluskuluks. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hagejat on menetluses esindanud PlusPlus Legal OÜ jurist Tarvo Ilves. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt kulus hageja esindajal dokumentide komplekteerimisele ja analüüsile 1,5 tundi ning hagiavalduse koostamisele 2 tundi. Hageja esindaja taotleb õigusabi eest tasu hinnaga 100 eurot ühe tunni eest, millele lisandub käibemaks, kokku 3,5 tunni eest tasu summas 350 eurot, koos käibemaksuga 420 eurot. Arvestades asjaolusid hindab kohus, et märgitud ajakulu kokku 3,5 tunni ulatuses on ülepaisutatud. Asja materjalidest nähtub, et esindaja õigusabi osutamine on piirdunud kohtule hagiavalduse esitamisega, sh seda ettevalmistavad toimingud. Tegemist ei ole õiguslikult keeruka nõudega, mille vormistamine eeldaks suurt ajakulu ja mahukat tõendite kogumist. Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks nõude vormistamisele saab lugeda 2 tundi. Kohtu hinnangul saab lugeda põhjendatuks õigusabi eest taotletava tasumäära, mis on 100 eurot ühe töötunni eest, millele lisandub käibemaks. Seega loeb kohus vajalikuks ja põhjendatuks hageja lepingulise esindaja tasu 2 töötunni eest kokku koos käibemaksuga summas 240 eurot. Eeltoodu alusel loeb kohus vajalikuks ja põhjendatuks hageja menetluskulud summas 340 eurot, sh riigilõiv 100 eurot ja lepingulise esindaja kulud 240 eurot. Vastavalt menetluskulude jaotusele mõistab kohus menetluskulud summas 340 eurot hageja kasuks välja kostjalt. Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 2. lauses ettenähtud määras. Kohtuotsuse teatavakstegemine ja täidetavaks tunnistamine TsMS § 455 lg 1 kohaselt toimetab kohus otsuse menetlusosalistele kätte. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. /allkirjastatud digitaalselt/ Alo Noormets kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.