Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus
Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Lea Pavelson Otsuse tegemise aeg ja koht 22.11.2022, Rapla Tsiviilasja number 2-21-137130 Tsiviilasi Ferratum Bank p.l.c. hagi V P vastu kohustuse täitmiseks Tsiviilasja hind 3817,42 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad hageja Ferratum Bank p.l.c. (reg nr C 56251, Malta, ST Business Centre, 120 The Strand); hageja lepinguline esindaja Dmitri Santašev (OK Incure OÜ, Mustamäe tee 16, Tallinn, e-post: [email protected]); kostja V P (isikukood xxxxxxxxxxx, xxxxxxx, xxxxxx xxxx, xxxxx, e-post:) Resolutsioon 1.Välja mõista V P põhivõlgnevus 1999,26 eurot, intress 222,37 eurot, viivis 1545,79 eurot ja võla sissenõudmisikulud 50 eurot Ferratum Bank p.l.c. kasuks. 2.Jätta menetluskulud V P kanda. 3.Välja mõista V P menetluskulud 755 eurot Ferratum Bank p.l.c. kasuks. 4.Välja mõista V P viivis menetluskuludelt alates menetluskulude suuruse kindlaks tegeva kohtulahendi jõustumisest VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras Ferratum Bank p.l.c. kasuks. 5.Avaldada kohtuotsuse resolutsioon väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse
põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendmaist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendmaise eesmärgil See ei välista menetlustähtaja ennistamist. V P võib esitada kohtuotsuse peale Pärnu Maakohtu Rapla kohtumajale kaja 30 päeva jooksul, alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Hageja nõue Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 1999,26 eurot, intressi 222,37 eurot, viivise 1545,79 eurot ja võla sissenõudmisikulud 50 eurot ning jätta menetluskuud kostja kanda; välja mõista kostjalt riigilõivu 455 eurot ja esindustasu 300 eurot ning viivise menetluskuludelt. Kostja seisukoht Kostja kohustus kohtule kirjalikult vastama 21.11.2022. Kostja kohtule nimetatud kuupäevaks kirjalikult ei vastanud. Kohtuotsuse põhjendus 1.VÕS § 402 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p-d 1, 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui käesoleva seaduse §-s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. 2.Kohus leiab, et hageja nõue on õiguslikult põhjendatud ja tõendatud hagile lisatud materjalidega. Hagi kuulub rahuldamisele tagaseljaotsusega. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 3.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus leiab, et hageja menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. Kostja menetluskulud tuleb jätta tema enda kanda. 4.TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. 5.Hageja palub välja mõista riigilõivu 455 eurot ning lepingulise esinduse kulud summas 300 eurot. Lepingulise esinduse kulude aluseks on lepingulise esindaja töökirjed 3 t ulatuses,
tunnitasuga 100 eurot, millele ei lisandu käibemaks. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu 100 eurot, millele ei lisandu käibemaks, on TsMS § 175 lg 1 mõttes põhjendatud ning ka kooskõlas Riigikohtu praktikaga. Kostja ei ole esitanud hageja menetluskuude suuruse peale vastuväiteid. Seega jääb kostja kanda riigilõiv summas 455 eurot, hageja lepingulise esinduse kulud summas 300 eurot ning viivis menetluskuludelt.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.