Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Kohtutäitur Oleg Sirotin 370,11 eurot. Võlgnikul on kohustusi kokku summas 113 241,04 eurot. Ajutise halduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Viimane majandusaasta aruanne esitati äriregistrile 2019.a. Võlgniku juhatuse liige on rikkunud enda ÄS § 179 lg-st 1 ja 4 ja §-st 176 tulenevaid kohustusi. 2019.a majandusaasta aruandest nähtuvalt oli võlgnikul 31.12.2019 seisuga varasid kokku 214 946 euro väärtuses, sellest raha 9213 eurot, nõudeid ja ettemakseid 51 641 eurot (sh ostjatelt laekumata arved 35 123 eurot, muud nõuded 16 304 eurot), materiaalseid põhivarasid väärtuses 154 092 eurot. Ajutisel halduril puuduvad igasugused andmed selle kohta, millest eelnimetatud saldod koosnevad, millised nõudeid ja asju võlgnik omas seisuga 31.12.2019 ning mis on varadest saanud. Swedbank AS-i 01.01.2020-31.12.2020 pangakonto analüüsist nähtub, et võlgniku juhatuse liige on võtnud pangakaardiga kontolt välja sularaha summas 25 955 eurot ning pannud kontole raha 6220 eurot. Kas ja kuidas on ülejäänud sularaha 19 735 eurot kasutatud, selle kohta puuduvad andmed. Ajavahemikus 01.01.2021-27.09.2021, millal Swedbank AS-i konto suleti, on pangakontolt võetud välja sularaha 11 385 eurot ning tehtud sissemakseid 760 eurot, sularaha saldo on -10 625 eurot, mille kasutamise kohta andmed puuduvad. AS-i SEB Pank kontolt on kantud juhatuse liikme Axxx Lxxxx isiklikule kontole 2020.a 21 000 eurot ja tagasi on makstud 78 eurot, 2021.a 4180 eurot ning tagasi makstud 8782 eurot. Lisaks nähtub kaardimaksete analüüsist, et võlgniku juhatuse liige on tõenäoliselt tasunud kauplustes võlgniku pangakaardiga isiklike ostude eest (Selver, Maxima, Denim Dream jt). Võlgnik ei ole esitanud ajutisele haldurile raamatupidamisdokumente ega andmeid raamatupidamisteenust osutava isiku kohta. 2020–2021.a võõrandas võlgnik kõik sõidukid, sh teraviljakasvatuseks vajalikud traktorid 2021.a kevadel, lõpetas töötajaga töölepingu 31.05.2021. Võlgniku tegevus on lõppenud ning majandustegevuse jätkamine ja tervendamine ei ole võimalik. Võlgniku juhatuse liige pidi hiljemalt veebruaris 2021.a aru saama, et võlgnik on muutunud maksejõuetuks. Võlgniku käitumises esineb KarS §-s 3811 sätestatud kuriteo tunnused. Võlgniku juhatuse liige Axxx Lxxxxon rikkunud äriseadustiku § 180 lg-s 51 sätestatud kohustust. Ajutine haldur tuvastas, et puudub võimalus katta pankrotimenetluse kulusid. Võlgnikul on juhatuse liikme vastu nõudeid, sest juhatuse liige on rikkunud enda kohustusi, kuid nende rahuldamise perspektiiv on ebatõenäoline, kuna Axxx Lxxx on pankrotis ja sisuliselt varatu. Ajutine haldur ei tuvastanud vara tagasivõitmise võimalusi. Ajutine haldur oli seisukohal, et pankroti saaks välja kuulutada vaid siis, kui huvitatud isikud on nõus deposiiti maksma. Kohus määras 01.11.2022.a määrusega deposiiti makstava summa suuruse ja tähtaja. Deposiiti keegi ei tasunud. Avaldajad kohtule täiendavaid seisukohti ja taotlusi ei esitanud. Kohtumääruse põhjendused PankrS § 29 lg 1 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab

pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et võlgnikul on kohustusi vähemalt 113 000 euro ulatuses ja vara nende täitmiseks puudub. Võlgnikul on nõudeõigus enda juhatuse liikme vastu, kuid tema juhatuse liikme suhtes on välja kuulutatud pankrot ja ta on sisuliselt varatu. Nõuete esitamise tulemusena reaalselt pankrotivarasse midagi ei laekuks. Seega on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Kohtu hinnangul ei ole võlgniku pankrotivara arvel võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Puuduvad rahalised võimalused vara tagasi võita või tagasi nõuda või muul viisil suurendada. Kuna võlgnikul vara puudub ja selle suurendamiseks ei ole võimalusi ette näha, on kohtu hinnangul tegemist olukorraga, milles puuduvad vahendid pankrotimenetluse kulude katteks. Kuna ei võlgnik ise, ükski võlausaldaja ega ka keegi kolmas isik ei ole tasunud pankrotimenetluse kulude katteks määratud summat kohtu deposiiti, järeldab kohus, et puuduvad isikud, kes oleks valmis pankrotimenetlust rahastama. Eeltoodust tulenevalt ei kuuluta kohus välja võlgniku pankrotti ja lõpetab menetluse raugemise tõttu PankrS § 29 lg 1 alusel. PankrS § 29 lg 8 sätestab, et kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Eeltoodust tulenevalt peab ajutine haldur likvideerima juriidilise isiku seaduses sätestatud tingimustel. Kohus määrab kindlaks ka võlgniku dokumentide hoidja, kelleks tuleb määrata võlgniku praegune juhatuse liige Axxx Lxxx. Menetluskulude jaotus Ajutine pankrotihaldur esitas taotluse tasu määramiseks summas 1000 eurot (koos käibemaksuga). PankrS § 23 lg 1, 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega taotluse nende kulutuste hüvitamiseks, mida ajutise halduri tasu ei kata. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Alates 01.02.2021.a kehtiv PankrS § 23 lg 3: Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. Viidatud kuupalga alamäär on 2022. aastal 654 eurot (VV 09.12.2021 määrus nr 116), millest tulenevalt on ajutise pankrotihalduri tunnitasu maksimumiks 130,80 eurot.

Ajutise halduri taotluse kohaselt on tal kulunud aruande koostamiseks vajalikele tegevustele kokku 9,5h. Ajutine haldur on oma ajatasuks arvestanud 60 eurot/tunnist päringute ja järelpärimiste tegemisele ning toimiku koostamisele. Tsiviilasja materjalidega tutvumisele ja kogutud andmete analüüsile ning aruande koostamisele on ajutine haldur arvestanud ajatasuks 120 eurot/tund. Kohus on seisukohal, et halduri märgitud teostatud töödele kulunud aeg on asja keerukust ja mahtu arvestades mõistlik ja põhjendatud. Kohus leiab, et ajutise halduri poolt arvestatud tunnitasud vastavalt toimingute sisule on põhjendatud ning vastavuses ajutise halduri poolt teostatud ülesannete keerukuse ja mahuga ning ülesannetele kulunud ajaga. Tunnitasude määr ei ületa PankrS § 23 lg-s 3 märgitud ülemmäära. Kohus määrab seega ajutise halduri tasuks 1000 eurot (sh km). PankrS § 146 lg 11 ja § 31 lg 6 lause 3 alusel tuleb ajutisele haldurile teha väljamakse summas 1000 eurot kohtu tagatiskontole avaldaja poolt tasutud deposiidist. Ajutise halduri taotlusel ja vastavalt PankrS § 23 lg-le määrab kohus, et tasu tuleb maksta ajutise halduri poolt nimetatud büroole. Maaelu Edendamise Sihtasutus, kes on käesolevas menetluses tasunud deposiidi, ei ole esitanud kohtule PankrS § 11 lg 11 ja § 30 lg 3 alusel taotlust. TsMS § 172 lg 1 ja 2 alusel tuleb avaldajate tehtud menetluskulud- eelkõige riigilõiv jätta nendi endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.