2-22-13180/4 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Tartu Maakohus Tartu kohtumaja - lahend.ee

10.Tunnistada kohtuotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Kaja esitamine Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, sh tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Kohtu kontaktandmed: Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja, Kalevi 1, Tartu, 51010; elektronposti aadress [email protected]. Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Ringkonnakohtu kontaktandmed: Tartu Ringkonnakohus, Kalevi 1, Tartu, 51010; elektronposti aadress [email protected]. Menetluskulude kindlaksmääramise peale edasikaebamine Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Selgitus menetlusabi taotlejale Kohus selgitab, et seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6 ja § 442 lg 6). 2 (6)

1.1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 27. juulil 2018 refinantseerimislepingu nr 702100429, mille alusel sai kostja laenu 1200 eurot. Kostja on varasemalt saanud laenu 2500 eurot, 2000 eurot ja 3000 eurot. Laenulepingu sõlmimise ajaks oli laenujääk kokku 8000,71 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama maksegraafiku alusel perioodil 10.09.2018-10.08.2022, intressimääraga 18,9% aastas. Kostja tegi hagejale tagasimakse 2471,49 euro ulatuses, mille hageja arvestas põhiosa katteks. Eeltoodust tulenevalt on põhivõla suuruseks 5529,22 eurot. Kuna kostja oma kohtusi korrapäraselt ei täitnud, ütles hageja lepingud üles 24. juulil 2020. Pooled leppisid lepingus kokku intressimääras 18,9% aastas. Kostjal tekkis intressivõlg ajavahemiku 10.03.2020 kuni 10.07.2020 eest summas 369,62 eurot (kokku 5 osamakset, mille võlgnevused on 36,04 eurot, 87,02 eurot, 84,63 eurot, 82,20 eurot, 79,73 eurot). Pooled leppisid lepingus kokku viivisemääras 18,9% aastas. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise ajavahemiku 25.07.2020 kuni 05.09.2022 eest summas 2211,91 eurot (ajavahemik pärast lepingu ülesütlemist kuni hagi esitamiseni). Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista viivise määraga 18,9% aastas alates 6. septembrist 2022 kuni põhinõude täitmiseni. Lepingu ja maksegraafiku kohaselt kohustus kostja tasuma laenuhaldustasu 2,90 eurot kuus. Laenulepingu ülesütlemise seisuga 24. juulil 2020 oli kostjal tasumata laenuhaldustasu 14,50 eurot (5 makset), mille väljamõistmist hageja taotleb. Hageja palub kostjalt välja mõista võla sissenõudmiskulud 50 eurot. Hageja on kostjale saatnud korduvalt meeldetuletusi, kuid kostja ei ole võlgnevust tasunud. Hageja sissenõudmiskulud on kujunenud järgmiselt: esimese tasulise kirja saatmine 25 eurot; teise tasulise kirja saatmine 5 eurot; kolmanda tasulise kirja saatmine 5 eurot. Lisaks eeltoodule on hagejal tekkinud muud kulud 15 eurot, mis sisaldavad nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulusid; kontaktandmete otsingu ja päringu kulusid; võlgnikule vastamisega seotud kulusid, võlanõuete selgitamise ja vastuväidetele vastamist telefoni teel ja e-maili teel; võlgnikule tehtavate kõnede kulusid; võlanõude avaldamisega tehtud kulusid.

4.Poolte sõlmitud laenuleping on tarbijakrediidileping võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 mõttes. VÕS § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. VÕS § 415 lg 1 esimese lause kohaselt ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 esimese lause kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kostja kohustus krediidi tagastama osadena. Kuna kostja oma kohustusi ei täitnud, ütles hageja laenulepingu üles. Kostjal on hageja ees põhivõlg 5529,22 eurot. Pooled leppisid lepingus kokku intressimääras 18,9% aastas. Kostjal on hageja ees intressivõlgnevus 369,62 eurot ajavahemiku 10.03.2020 kuni 10.07.2020 eest. Kostjal on hageja ees viivisevõlgnevus ajavahemiku 25.07.2020 kuni 05.09.2022 eest summas 2211,91 eurot. Pooled leppisid lepingus kokku viivisemääras 18,9% aastas, mis on VÕS § 415 lg 1 esimese lause ja VÕS § 113 lg 1 kolmanda lause alusel lubatud (Riigikohtu 14. jaanuari 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-12008, p 12). Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista viivise määraga 18,9% aastas alates 6. septembrist 2022 kuni põhivõla 5529,22 eurot täitmiseni. Pooled leppisid lepingus kokku laenuhaldustasus 2,90 eurot kuus, kostjal on tasumata viis osamakset. Kostjal on hageja ees laenuhaldustasu võlgnevus 14,50 eurot. Kohus leiab, et hagi on eeltoodud nõuete osas asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Need hageja esitatud faktilised väited tuleb lugeda kostja poolt omaksvõetuks.

5.Kohus leiab, et hageja sissenõudmiskulu on asjaoludega õiguslikult põhjendatud 15 euro ulatuses ning asjaoludega õiguslikult põhjendamata 35 euro ulatuses. Hageja on palunud kostjalt välja mõista kostjale saadetud esimese tasulise meeldetuletuskirja eest 25 eurot ja kahe järgneva kirja eest kokku 10 eurot. VÕS § 1132 lg 2 p 3 sätestab, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. Lõike 3 kohaselt võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja saata esimese tasulise meeldetuletuskirja kõige varem seitsme päeva möödumisel lepingu lõppemisest. Teise ja kolmanda tasulise kirja võib võlausaldaja saata kõige varem seitsme päeva möödumisel eelmise kirja saatmisest. Eeltoodust nähtuvalt on VÕS § 1132 lõikes 3 sätestatud ajalised piirangud tasuliste kirjade saatmisele. Võlausaldaja võib saata tarbijale esimese tasulise meeldetuletuskirja pärast seitsme päeva möödumist lepingu lõppemisest. Teise ja kolmanda tasulise kirja võib võlausaldaja saata pärast seitsme päeva möödumist eelmise kirja saatmisest ehk siis teise kirja seitsme päeva möödumisel esimese kirja saatmisest ja kolmanda kirja omakorda seitsme päeva möödumisest teise kirja saatmisest. Regulatsiooni eesmärk on tagada, et meeldetuletuskirju ei saadetaks üksteise järel väga lühikese aja jooksul eesmärgiga saada selle eest seaduses sätestatud ülempiiri ulatuses hüvitist (Riigikogu XII koosseis, 786 SE seletuskiri, lk 19). Hageja ei ole välja toonud asjaolusid, mille põhjal kohus saaks kontrollida, kas hageja on järginud meeldetuletuskirjade saatmisel VÕS § 1132 lõikes 3 kehtestatud tähtaegu. Seetõttu on hagi meeldetuletuskirjade eest nõutavate kulude osas asjaoludega õiguslikult põhjendamata. Seetõttu jätab kohus hagiavalduse rahuldamata võla sissenõudmiskulude 35 euro väljamõistmiseks. Ülejäänud osas on hageja sissenõudmiskulu õiguslikult põhjendatud. Hageja on hagis välja toonud, et hagejal on tekkinud muud kulud 15 eurot, mis sisaldavad nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulusid; kontaktandmete otsingu ja päringu kulusid; võlgnikule vastamisega seotud kulusid, võlanõuete selgitamise ja vastuväidetele vastamist telefoni teel ja e-maili teel; võlgnikule tehtavate kõnede kulusid; võlanõude avaldamisega tehtud kulusid. Need hageja esitatud faktilised väited tuleb lugeda kostja poolt omaksvõetuks. VÕS § 1132 lg 2 p 3 kohaselt võib võlausaldaja lisaks meeldetuletuskirjade saatmise eest nõuda muude võla sissenõudmiseks tehtavate toimingute kulude hüvitamist.

7.2.Hageja palub kostjalt lepingulise esindaja kuludena välja mõista 480 eurot. TsMS § 175 lg 1 esimese lause järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise kohta (Riigikohtu 11. veebruari 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 11). TsMS § 175 lg 1 võimaldab arvestada menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu hindamisel menetluse ja asja liiki, asja keerukust ja mahukust, menetlusdokumentide sisu ja mahtu (vt Riigikohtu 21. juuni 2021. a määrus tsiviilasjas nr 2-17-13164/62, p 9). Hageja lepingulisel esindajal kulus alusdokumentidega tutvumisele, nende analüüsile ja hagiavalduse ettevalmistamisele, hagiavalduse koostamisele ning lisade kogumisele ja komplekteerimisele ning nende kohtule esitamisele kokku 4 tundi. Kohus leiab, et nendele toimingutele kulunud aeg on vajalik ja põhjendatud, arvestades menetlusdokumentide mahtu ja sisu (hagi sisuline pikkus 4 lk; esitatud tõendite maht üle 50 lk). Tegemist ei ole keskmisest keerukama tsiviilasjaga, kuid tegemist on keskmise mahukusega tsiviilasjaga, arvestades tõendite mahtu, mida hageja esindaja pidi hagi koostamiseks analüüsima. Hageja esindaja tunnitasu suurus on 120 eurot (ilma käibemaksuta). Menetlusosalise esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse analüüsimisel tuleb hinnata ka esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust ning üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (Riigikohtu 11. veebruari 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-21-115-14, p 14). Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu suurus 120 eurot (ilma käibemaksuta) on põhjendatud ega ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Hageja lepinguline esindaja vastab tsiviilkohtumenetluse seadustikus lepingulisele esindajale sätestatud nõuetele (TsMS § 218 lg 1 p 2 sätestatud nõuetele). Arvestades hagi rahuldamise ulatust, tuleb kostjalt hageja kasuks lepingulise esindaja kuludena välja mõista 478,14 eurot.