Kohus
Viru Maakohus
Tsiviilasja number
2-22-4882
Lahendi tegemise aeg ja koht
16. november 2022, Narva kohtumaja
Kohtunik Kohtuasi
Andres Hallmägi G T hagi E L vastu võlgnevuse nõudes
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Hagihind
300 eurot
Menetlusosalised ja esindajad
Hageja: G T (ik XXX); elukoht: XXX Kostja: E L (ik XXX); elukoht: XXX
G T kasuks võlgnevus 300 (kolmsada) eurot.
G T kasuks 50 (viiskümmend) eurot menetluskulu.
Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kostjal on õigus esitada kohtule kaja tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul, lisades kajale asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot (RLS § 59 lg 19).
2-22-4882 Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.
G T (edaspidi hageja) esitas Viru Maakohtule hagi E L (edaspidi kostja) vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt võttis kostja 08.12.2020 hagejalt võlgu 300 eurot ja lubas tagastada 05.02.2021, mille kohta andis kohustuse kirjalikus vormis. Selleks tähtajaks ta võlga ei tagastanud ja andis hagejale uue allkirja, millega lubas tagastada hagejalt võetud laen 30.06.2021. Kostja hagejale senini raha tagastanud ei ole, põhjendades tagastamata jätmist raha puudumise. Kostja palub pidevalt hagejat oodata, aga hageja enam tema lubadusi ei usu ja oli sunnitud pöörduma kohtusse. Hageja palub rahuldada hagi, mõista välja kostjalt hageja kasuks 300 eurot ning jäta menetluskulud kostja kanda. Viru Maakohus saatis kostjale hagiavalduse koos sellele lisatud hageja nõudeid põhjendavate dokumentide ärakirjadega, mis toimetati kostjale kätte AET-i kaudu 17.10.2022 ja 18.10.2022. Kohus hoiatas kostjat, et kohtu määratud tähtajaks vastamata jätmise korral võib kohus hageja taotlusel hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Kostja esitas 28.10.2022 kohtule hagiavalduse vastuse, mille kohaselt on nõus kostja hagejale võlgnevuse tagastama, kuid ametlikult pangakonto kaudu. Kostja on valmis maksma kõik menetluskulud. Kohus tuvastas, et kohtule esitatud vastusel puudub kostja käsikirjaline allkiri või digiallkiri. Kohus andis kostjale 31.10.2022 kohtunõudega tähtaja allkirjastatud vastuse esitamiseks. Kohus hoiatas, et kohtu nõudmise tähtajaks täitmata jätmise korral võib kohus jätta avalduse, mis on allkirjastamata, läbi vaatamata (TsMS § 340-1 lg 2 alusel). Kohus hoiatas kostjat korduvalt, et hagiavaldusele vastamata jätmise korral, võib kohus teha tagaseljaotsust TsMS § 407 alusel. Kostja sai kohtunõude AET-i kaudu kätte 31.10.2022. Kohtu määratud tähtajaks, s.o 10.11.2022, kostja nõuetekohast kirjalikku vastust kohtule esitanud.
Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS § 407) lg-tele 1 ja 3 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 2 kohaselt TsMS § 407 lõikes 1 sätestatud hageja nõusolekut eeldatakse, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Kohtule esitatud kostja vastus on allakirjutamata. Kohus andis kostjale allkirjastatud vastuse esitamiseks tähtaja. Kohus hoiatas, et kohtu nõudmise tähtajaks täitmata jätmise korral võib kohus jätta allkirjastamata avalduse läbi vaatamata.
2(4)
2-22-4882 TsMS § 340-1 lg 2 alusel, kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus, taotlus või kaebus menetlusse võtmata ja tagastatakse, juba menetlusse võetud avaldus, taotlus või kaebus aga jäetakse läbi vaatamata. Kuna kostja kohtu määratud tähtajaks ei ole nõuetekohast kirjalikku vastust kohtule esitanud, jätab kohus kostja allkirjastamata vastus läbi vaatamata. Kuna kostja nõuetekohaseid vastuväiteid hagile ei esitanud, leiab kohus, et kostjal ei ole hagi üle vaidlust ning hagi tuleb rahuldada kogu haginõude ulatuses. TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Hagi on tõendatud kostja omaksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) §-ga 101 lg 1 p 1, VÕS §-ga 108 lg 1. Eeltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 407 lg 1 ja 3 rahuldab kohus hagi täies ulatuses. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja kantud menetluskulud, sealhulgas vajalikud kohtuvälised kulud, kannab kostja. TsMS § 174 lg 1 ja 2 järgi määrab kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Hageja osales menetluses isiklikult, mistõttu ei saa tal olla lepingulise esindaja kulusid. Hageja menetluskulud on riigilõiv 50 eurot. Kohus leiab, et hageja menetluskulud on põhjendatud ja vajalikud riigilõivu 50 euro osas täies ulatuses (RLS § 59 lg 1 ja lisa 1). Menetluskulude jaotusest lähtudes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 50 eurot. Menetluskulude riigi tuludesse väljamõistmine TsMS § 179 lg 1 kohaselt menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. 4.10.2022. a. määrusega rahuldas Viru Maakohus hageja menetlusabi taotluse osaliselt ja vabastas hageja 50 euro ulatuses riigilõivu tasumise kohustusest tsiviilasjas hagiavalduse esitamisel. TsMS § 190 lg 3 sätestab, et menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. Sama kehtib hageja poolel menetluses osalevale kolmandale isikule menetlusabi andmise kohta, kui hagi rahuldatakse. Kuivõrd hagejale anti menetlusabi ja kohus jättis menetluskulud kostja kanda, tuleb menetluskulud (s.o hagiavalduse esitamisel tasumata riigilõiv) välja mõista kostjalt mõista riigituludesse. Seega tuleb kostjalt mõista Eesti Vabariigi kasuks välja menetlusabi andmise tõttu hagiavalduse esitamiselt tasumata riigilõiv 50 eurot. Kohus selgitab ka, et kookõlas TsMS § 179 lg-tega 4-6 peab käesolev lahend olema täidetud selle jõustumisest alates 15 päeva jooksul ning juhul, kui kohustatud isik lahendit nimetatud tähtaja 3(4)
2-22-4882 jooksul ei täida, võib valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga määratud asutus saata käesoleva lahendi sundtäitmisele. Menetluskulude tasumisega viivitamisel tuleb tasuda viivist käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 179 lg 9). TsMS § 179 lõigetes 1 ja 2 nimetatud maakohtu määruse peale võib menetluskulusid maksma kohustatud isik või Eesti Vabariik rahandusministri käskkirjaga määratud asutuse kaudu esitada määruskaebuse, kui kaebuse hind ületab 100 eurot (TsMS § 179 lg 3).
(digitaalallkiri) Andres Hallmägi kohtunik
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.