Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-22-14812

EDASIKAEBE KORD

Hagejal on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale menetluse taastamiseks kaja Viru Maakohtule 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamise päevast arvates. Kui tagaseljaotsus toimetati kostjale kätte avalikult, teatavakstegemisega teadaandega väljaandes Ametlikud Teadaanded, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja võib esitada, kui kostja poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi toimetati kostjale või tema esindajale kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.o. tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 394 nõuetele vastav kirjalik hagiavalduse vastus koos lisadega. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot (RLS § 59 lg 19). Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Hageja esitas kohtule hagi kostja vastu võlgnevuse ja viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 20. septembril 2018 laenulepingu nr 702917649, mille alusel on kostjale väljastatud laenu. Hageja saatis 08. veebruaril 2021 kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. Kuna kostja oma lepingulisi kohustusi korrapäraselt ei täitnud, ütles hageja laenulepingu üles 23. veebruaril 2021. Kostja on kinnitanud põhivõla jääki summas 8444,18 eurot, mis sisaldab lepingu tasu summas 55 eurot. Kostja tasunud laenuandjale põhiosa katteks kokku 2174,57 eurot, seega on põhiosa võlgnevus summas 6214,61 eurot (8389,18 – 2174,57). Laenulepingus nr 702917649 leppisid pooled intressimääraks 18,90 % aastas. Kostjal on intressi võlgnevus alates 27. osamaksest, s.o. alates 10. detsembrist 2020 kuni lepingu ülesütlemiseni, s.o.

2-22-14812 Lepingus nr 702917649 on pooled kokku leppinud lepingu haldustasu. Pooled on kokku leppinud, et lepingu haldustasu on summas 2,90 eurot igakuiselt. Kostjal on lepingu haldustasu võlgnevus alates 27. osamaksest, s.o. alates 10. detsembrist 2020 kuni ülesütlemisele eelnenud osamakseni, s.o. kuni 10. veebruarini 2020 summas 8,70 eurot (2,90 + 2,90 + 2,90). Seega on lepingu haldustasu võlgnevus summas 8,70 eurot. Lepingus on pooled kokku leppinud lepingutasu. Vastavalt laenulepingu põhitingimustele on laenusaaja kohustatud tasuma lepingutasu, mis on fikseeritud laenulepingus. Pooled on kokku leppinud, et lepingutasu laenulepingu sõlmimise eest on 55,00 eurot. Seega on lepingutasu võlgnevus summas 55,00 eurot Hageja nõuab viivist lepingu 702917649 põhivõla summalt 6214,61 eurot lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates s.o 24. veebruarist 2021 kuni hagi esitamiseni 04. oktoobrini 2022 lepingus kokku lepitud viivisemääras s.o 18,90% kooskõlas laenulepingu punktiga 2 ja VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega. Hageja nõuab viivist summas 1892,17 eurot. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivisenõue summas 1892,17 eurot. Edaspidi nõuab hageja viivist põhinõudelt 6214,61 eurot kuni sellekohase tasumiseni alates 05. oktoobrist 2022 lepingujärgse intressimääraga võrdses määras s.o 18,90% aastas. Hageja on kohtuvälises menetluses korduvalt kostjale saatnud maksemeeldetuletusi, kuid vaatamata meeldetuletusele ei ole kostja võlgnevust likvideerinud. Hagejal on õigus küsida võla sissenõudmiskulusid kokku 50 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks põhivõlgnevuse 6214,61 eurot, tasumata intressid 300,53 eurot, haldustasu 8,70 eurot, lepingutasu 55 eurot, sissenõudekulud 50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 1892,17 eurot ning mõista kostjalt hageja kasuks välja viivised alates 05. oktoobrist 2022 kuni põhinõude summas 6214,61 euro täitmiseni viivisemääras 18,90% aastas. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ning mõista kostjalt välja hageja kasuks menetluskulude hüvitis, riigilõiv 770 eurot ja hageja õigusabikulud 480 euro ning samuti mõista kostjalt välja viivis väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb rahuldada tagaseljaotsusega. Kohus on saatnud kostjale hagimaterjalid kirjaliku vastamise kohustusega hiljemalt 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Hagimaterjalid on kostjale kätte toimetatud 31. oktoobril 2022 isiklikult AET-i kaudu. Kohus hoiatas kostjat, et hagile vastuse esitamata jätmise korral võib kohus hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Kostja kohtule hagiavalduse vastust tähtajaks

2-22-14812 põhinõude tasumata osalt alates 05. oktoobrist 2022 kuni põhinõude täitmiseni viivisemääras 18,90% aastas. Menetluskulud Lähtuvalt TsMS § 162 lg 1 ja lg 2 jätab kohus kõik menetluskulud täies ulatuses kostja kanda Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Vastavalt TsMS § 175 lg 1 mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja esitas kohtule taotluse menetluskulude, riigilõivu summas 770 eurot ja õigusabikulude summas 480 eurot, väljamõistmiseks. Kohus leiab, et hageja menetluskulud 770 euro riigilõivu osas on riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1, RLS lisa alusel põhjendatud ja vajalikud täies ulatuses. Hageja nimetab esindajaga seotud õigusabi kuludeks 480 eurot. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu on 120 eurot ilma käibemaksuta. Riigikohtu senises praktikas on põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu kuni 120 eurot koos käibemaksuga (RKTKm 01.10.2013, nr 3 2-1-9213, p 14) kui ka tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (RKTKm 02.10.2013, nr 3 2-1-93-13, p 12). Seega on hageja lepingulise esindaja tunnitasu mõistliku suurusega. Hageja esindajal on tsiviilasja menetluses kulunud esindamisele kokku 4 tundi. Kohus leiab, et hageja õigusabikulud summas 480 eurot ei ole täies ulatuses põhjendatud. Kohus on seisukohal, et käesoleva hagi puhul on tegemist nn masshagiga, milles on kasutatud mitmeid kordi kasutatava hagiavalduse vormistusega – muudetakse vaid isiku nime, hagi hinda ja lepingu numbrid. Samuti on tegemist vaidlusega, mis ei nõua esindajalt palju aega, esindaja ei ole pidanud osalema istungitel ega tutvuma ka vastaspoole seisukohtade ja vastuväidetega. Kohus loeb põhjendatuks hageja õigusabi kulud kahe tunni ulatuses. Kohus arvestab hageja lepingulise esindaja tunnitasuks 120 eurot ning seega on põhjendatud hageja õigusabi kulud kahe tunni eest kokku 240 eurot (120*2). Kostjalt kuuluvad seega hageja kasuks väljamõistmisele hageja menetluskulude hüvitis kokku 1010 eurot (770+240). Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 4 alusel kostjalt hageja kasuks viivise tasumata menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Viivitamatu täitmine Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsus täitmisele viivitamatult. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.