B2 Impact OÜ hagi S.S.-i vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
1864,48 eurot Menetlusosalised ja nende Hageja: B2 Impact OÜ (registrikood: 11542046; lepinguline esindaja Pille Martin, e-post: XXX). esindajad Kostja: S.S. (isikukood: XXX, e-post: XXX). kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata B2 Impact OÜ hagi S.S.-i vastu võlgnevuse väljamõistmiseks.
2.Jätta menetluskulud B2 Impact OÜ kanda ja menetluskulude rahaline suurus jätta kindlaksmääramata, kuna hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Otsus toimetada kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7). Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED (dtl 25-37, 171-184, 192-193).
1.B2 Impact OÜ (hageja) esitas 13.02.2025 Tartu Maakohtule hagiavalduse, milles palub S.S.-ilt (kostja) välja mõista põhivõlg 1417,64 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 238,77 eurot, sissenõudmiskulu 35 eurot, meeldetuletuskirjade kulud 15 eurot ja edaspidi viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras arvestatuna põhivõlgnevuselt alates 14.02.2025 kuni põhinõude täitmiseni.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid ESTO AS (esialgne võlausaldaja) ja kostja 13.06.2019 tähtajatu arvelduskrediidi lepingu nr 418512999 krediidilimiidiga 500 eurot. Lepingu esialgne intressimäär oli 41,9% aastas ehk 0,12% päevas ja krediidikulukuse esialgne määr 53,09% aastas. 23.04.2020 suurendati krediidilimiiti 2000 euroni. Suurendamisel jäi intress
samaks. Krediidikulukuse määraks oli 60,73% aastas ning see arvutatud eeldusel, et intressimäär on 41,9% aastas, väljavõtu tasu on 64,90 eurot ning kogu krediidilimiit tagastatakse 12 kuu jooksul kooskõlas teiste lepingu tingimustega. Kostja esitas 23.04.2020 maksepuhkuse taotluse ning sõlmiti lepingu Lisa 1b maksepuhkuse perioodiks 05.2020, 06.2020 ja 07.2020. Maksepuhkusel ajal tuleb tasuda intressimakse ja lepingutasu 15 eurot.
3.Kostja on perioodil 03.09.2019 – 03.09.2022 kasutanud krediiti kokku 4680 eurot ja teinud lepingu katteks tagasimakseid kokku 6436,81 eurot, millest krediidiandja on arvestanud tagastatuks põhiosa 3077,41 eurot, intressi 3158,14 eurot, kiire väljamakse tasu 30 eurot, väljavõtte tasu 91,26 eurot, kliendilepingu muutmise tasu 45 eurot ja meeldetuletustasud 35 eurot.
4.Kostja oli võlgnevuses enam kui 3 järjestikuse maksega. Viimane makse laekus 14.10.2023. 01.07.2024 hoiatati kostjat lepingu ülesütlemisest, kui kostja ei tasu täiendava kahenädalase tähtaja 15.07.2024 jooksul võlgnetavaid summasid. Kostjat teavitati, et ESTO AS käsitleb teadet lepingu ülesütlemise tahteavaldusena, mistõttu täiendavalt antud tähtajaks kohustuste täitmata jätmise korral loetakse leping ühepoolselt üles öelduks ning lepingu ülesütlemisel muutuvad kõik lepingust tulenevad nõuded sissenõutavaks. Samuti teavitati, et krediidiandjal on võimalik nõue loovutada inkassofirmale või alustada kohtumenetlust. Krediidiandja ütles 15.07.2024 lepingu VÕS § 416 ja teenusetingimuste punkti VII alapunkti 4.2 alusel üles ja teatas 01.08.2023, et nõue on loovutatud OK Incure OÜ-le s.o praegusele B2 Impact OÜ-le. Kostjalt laekus kohtueelselt 03.08.2024 summas 124,95 eurot ja 19.09.2024 60 eurot.
5.Kostja põhivõlgnevus hageja ees hagi esitamise seisuga on 1417,64 eurot (väljastatud krediit summas 4680 eurot – tagasimaksed krediidiandjale põhiosa katteks kokku 3077 eurot ja peale lepingu loovutamist 124,95 eurot + 60 eurot).
6.Hageja nõuab kostjalt viivist lepingujärgses määras s.o 41,90% aastas viimase maksele järgnevast päevast s.o 20.09.2024 kuni hagiavalduse esitamiseni 13.02.2025 kokku 238,77 eurot. Edaspidi nõuab hageja kostjalt viivist seadusjärgses määras kuni kohustuse täitmiseni.
7.Hageja on lepingu kehtivuse ajal saatnud kostjale 6 meeldetuletuskirja, millest 17.05.2024, 05.06.2024 ja 19.06.2024 on tasuta ja 30.05.2024, 11.06.2024 ja 08.07.2024 tasulised, 5 eurot kiri. Hageja nõuab meeldetuletuskirjade eest VÕS § 1132 lg 1 alusel 15 eurot.
8.Hageja on edastanud peale lepingu lõppemist kostjale e-posti ja posti teel nõudekirjad: 01.08.2024 (25 eurot), 09.12.2024 (5 eurot), 12.12.2024 (5 eurot) ning korduvalt proovinud kostjat kätte saada telefoni teel, millega seoses on hageja kandnud kulusid ja need tuleb VÕS § 1132 lg 2 alusel välja mõista.
9.Krediidiandja omandas teabe kostja varalise seisundi, regulaarse sissetuleku ja teiste varaliste kohustuste kohta laenutaotluses esitatud andmete ja kostja arvelduskonto väljavõtte ajaloo alusel. Infot andmete tõepärasuse ja varasemate maksekohustuste täitmise kohta omandas krediidiandja lisaks eelnevale veel ka avalikest andmebaasidest, mh E-krediidiinfo andmebaasist, Taust.ee andmebaasist ja Rahvastikuregistrist. Kostja regulaarne sissetulek tema esitatud info järgi oli 900 eurot ja pensionikeskuse info järgi 1494,72 eurot, kohustused 100 eurot. Krediidiotsuse tegemisel on lähtutud pensionikeskuse sissetulekust, arvesse on võetud ka finantskohustused 100 eurot. Päringud teostati ka creditinfo.ee ja taust.ee andmebaasidesse ning võeti AS-i Creditinfo krediidiskooring. Kogutud info analüüsimisel ja krediidiandja väljatöötatud automatiseeritud metoodika tulemusel jõudis krediidiandja järeldusele, et kostja on krediidivõimeline.
10.Vastuseks kohtule selgitas hageja täiendavalt, et konto väljavõtet ei ole krediidiandja kostjalt küsinud. Hageja on seisukohal, et konto väljavõtte puudumisel ei anna alust automaatselt eeldada vastutustundliku laenamise põhimõtete rikkumist.
11.Täiendavalt selgitab krediidiandja seoses 2019 sõlmitud lepinguga, et puudub krediidifaili data põhjusel, et seda hakati looma/salvestama tänasel kujul ca 2019 lõpp 2020 algus. Edasi sõlmiti 2020 leping kõrgemale limiidile ja samal kuupäeval sõlmiti ka maksepuhkus, seega järgmine väljamakse uue lepingu alusel (peale maksepuhkust) on alates 21.09.2020 ja selles 2
osas ongi fail saadetud, ehk kogu hinnang põhineb 23.04.2020 sõlmitud lepingul, mille esmane väljamakse oli 09.2020.
12.Nõude ümberarvestuse osas märgib hageja, et laenutaotluse aktseptimisel 13.06.2019 ja ka 2020 aastal ei näinud seadus sellist kohustust krediidiandjal.
13.Kostja hagile vastanud ei ole.
KOHTU SEISUKOHT
14.Kohus, hinnates esitatud tõendeid kogumis, on seisukohal, et hagi tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata.
15.Asja materjalide kohaselt sõlmis kostja ESTO AS-iga 13.06.2019 arvelduskrediidilepingu (dtl 108-109), millest nähtuvalt võimaldati kostjale krediiti limiidiga 500 eurot, mida suurendati 23.04.2020 lepinguga nr #418512999 (dtl 125-126) 2000 euroni. Lepingute järgi pidi kostja maksma igakuiselt 15. kuupäevaks minimaalse tagasimakse, mis on 1/60 eelnenud kuu viimase päeva lõpu seisuga kasutusse võetud krediidist, kuid vähemalt 10 eurot. Igakuise tagasimakse kohta esitati kuu 1. kuupäevaks arve. Seega on pooled sõlminud tarbijakrediidilepingu võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 kohaselt.
16.Riigikohus on selgitanud, et tarbijakrediidilepingute puhul on seadusandja seadnud krediidisaaja kaitseks mitmeid piiranguid, millest kõrvalekaldumine muudab kas lepingu tervikuna (VÕS § 4062 lg 1) või mh selles sisalduva intressikokkuleppe (VÕS § 403 4 lg 7) tühiseks ning kohus peab omal algatusel kontrollima lepingu kehtivust. Kohus peab kontrollima, kas tarbijale antud krediidi kulukuse määr ehk krediidi kogukulu tarbijale (VÕS § 406 lg 1) on seadusega kooskõlas. Samuti on kohtul kohustus kontrollida krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist omal algatusel (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 24.11.2023. a määrus tsiviilasjas nr 2-21-13098).
17.VÕS § 4062 lg 1 esimese lause järgi on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija tasutava krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda.
18.13.06.2019 sõlmitud lepingu krediidikulukuse määr oli 53,09% aastas ja 23.04.2020 lepingu krediidikulukuse määr oli 60,73% aastas ning nende sõlmimise ajal oli Eesti Panga avaldatud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr 30.11.2018 seisuga 20,01% aastas ja 30.11.2019 seisuga 20,61% aastas. Seega ei ületanud lepingutes märgitud krediidikulukuse määr Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda ning lepingud ei ole VÕS § 4062 lg 3 järgi tühised.
19.Krediidiandja on VÕS § 4034 lg 1 järgi kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet ning kohustatud enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist 1) omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja 2) hindama tarbija krediidivõimelisust. Sama paragrahvi lõige 2 näeb ette, et krediidiandja peab toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, määrates vajalike hindamistoimingute ulatuse vastavalt tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise kohustuse suurusele.
20.VÕS § 4034 lg 6 järgi võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg 13 järgi tõendab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist vaidluse korral krediidiandja. VÕS § 4034 lg 3 teine lause näeb ette, et tarbija peab esitama 3
krediidiandjale õige ja täieliku teabe, mis on vajalik tema krediidivõimelisuse hindamiseks. Kuigi kostjal on kohustus esitada tõesed ja täielikud andmed oma krediidivõimelisuse hindamiseks ning krediidiandja võib neist lähtuda, ei tähenda see, et krediidiandjal ei ole vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustust esitatud andmeid kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada.
21.Hageja on kohtule esitanud üksnes süsteemiväljavõtte (dtl 99-101), millest nähtuvalt on küsitud kostja kontaktandmeid ning andmeid tööandja kohta. Palgaandmeid sellelt vormilt ei nähtu. Süsteemiväljavõttest ei ole aru saada, milliseid andmeid on kostjalt küsitud, st millised on kostja avaldanud krediidi taotlemisel ning milliseid on krediidiandja ise kogunud sh töötasu andmeid, millele hageja viitab. Krediidi suurendamiseks esitatud taotluse andmeid kohtule esitatud ei ole. Süsteemiväljavõttest (dtl 101) nähtub, et mingeid andmed on kogutud hoopis 21.09.2020 kuigi krediiti suurendati aprillis 2020.
22.Krediidiandjate ja vahendajate seaduse (KAVS) § 50 lg 4 kohaselt tuleb tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta kontrollida võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõtte alusel, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Seega tuleb üldjuhul nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Piisavaks ei saa lugeda laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv.
23.Hageja on küll väitnud, et on teinud päringud creditinfo.ee ja taust.ee andmebaasidesse ning võtnud AS-i Creditinfo krediidiskooringu, kuid tõendeid selle kohta esitanud ei ole.
24.Riigikohus on selgitanud, et krediidiandja põhikohustuse sisuks krediidivõtja vastu on hinnata krediidisaaja krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta, tagades selliselt, et laenuvõtja ei satu krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara (sh eluaseme) ja muutuda maksejõuetuks (Riigikohtu 19. veebruari 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-169-13, p 21).
25.Kohtu hinnangul ei ole hageja esitatud andmed piisavad veendumaks, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on järgitud ning et krediidiandja oleks veendunud kostja krediidivõimelisuses. Hageja ei ole piisaval määral kontrollinud kostja esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks ei ole piisav tuvastada üksnes kostja sissetuleku ja tema finantskohustuste suurus. Lisaks finantskohustuste täitmisele peab tarbijal pärast laenu võtmist olema võimalik jooksva sissetuleku arvelt kanda ka enda igapäevased kulud (toit, riided, eluase jms).
26.Isegi kui krediidiandja oleks teinud päringud riiklikesse registritesse, mida antud juhul ei nähtu, ning analüüsinud kostja enda esitatud andmeid, siis seda ei saa pidada piisavaks krediidivõime hindamisel. Asjaolu, et kostja on krediidi juurdesaamisel võtnud maksepuhkuse, annab aluse kahelda tema krediidivõimes. Kohus leiab, et hageja esitatud andmetele tuginedes ei ole võimalik järeldada, et kostja tegelik krediidivõime oleks enne lepingu sõlmimist ja krediidilimiidi suurendamist kindlaks tehtud.
27.Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et krediidiandja on rikkunud vastustundliku laenamise põhimõtet, kuna on jätnud krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamata. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on lepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas ning VÕS § 4034 lg 7 järgi loetakse sellisel juhul intressimääraks VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Samuti ei võlgne kostja tulenevalt VÕS § 4034 lg 7 teisest lausest hagejale muid tasusid. Sama lõike kolmanda lause kohaselt peab krediidiandja tagasimaksed ja tagasimaksete tegemise tähtaja uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.
4
28.Hageja ei ole pidanud vajalikuks esitada kohtule VÕS § 4034 lg 7 järgset ümberarvestust viidates sellele, et lepingu sõlmimise ajal sellist kohustust seadus ette ei näinud. VÕS § 403 4 lg 7, mis kohustab krediidiandjat tagasimaksete määramiseks, kehtib alates 21.03.2016.
29.Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu ei saa ilmselt lugeda lepingut ülesöelduks. Kohtule esitatud maksekorraldustest (dtl 43-55, 148-168) nähtuvalt on hageja teinud kostja kontole ülekanded kokku 4632,96 eurot ning hageja väitel on kostja teinud lepingute katteks tagasimakseid 6436,81 euro ulatuses, mis tuleb arvestada põhiosa katteks. Seega on kostja võlgnevuse tasunud, mistõttu ei ole hageja nõue põhjendatud.
30.Eeltoodust tulenevalt tuleb hagi jätta rahuldamata.
MENETLUSKULUD
31.TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda.
32.Kuna kostja ei ole hagile vastanud ei ole tal ka eelduslikult menetluskulusid tekkinud. Seega jätab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramata kuna hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad. /allkirjastatud digitaalselt/ Margit Jõgeva kohtunik
5
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.