2-22-115934/8 - Võlaõigus - Kompromissilepingud - Viru Maakohus Rakvere kohtumaja - lahend.ee

8.Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu kätte, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus kohtuotsuse kättetoimetamisest arvates Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6 § 633 lg 7). Kostjal on õigus esitada 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamisest või avaliku kättetoimetamise korral tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teadasaamisest TsMS § 416 nõuetele vastav kaja menetluse taastamiseks. Kajale tuleb lisada kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks (TsMS § 394 ja TsMS § 416). Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE062200221059223099 AS-is Swedbank, märkides selgitusse tsiviilasja numbri. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded AS PlusPlus Capital esitas 04.05.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse ning seoses maksekäsu kiirmenetluse lõpetamisega ja menetluse jätkamisega hagimenetluses, Viru Maakohtule 12.08.2022 hagi A.L. vastu võlgnevuse nõudes ja 05.09.2022 hagiavaldus täienduse. Esitatud hagiavalduse ja täienduse kohaselt sõlmisid A.L. ja PlusPlus Capital AS 26.10.2020 /kohtu märkus: hagis ekslikult 14.10.2020/ kompromissilepingu / võlatunnistuse nr xxxx. Hageja omas võlgniku vastu nõuet 13.04.2019 kompromissilepingust / võlatunnistusest nr xxxx, mille alusel kostja võlgnes hagejale 1224,48 eurot ja viivised summas 147,94 eurot. Kuna kostja kõnesolevat summat kogu ulatuses tasuda ei suutnud, siis sõlmisid pooled kompromissilepingu/võlatunnistuse, millega hageja loobus osaliselt viiviste nõudest summas 109,48 eurot ning võimaldas kostjal tasuda kohustust osamaksetega ja kompromisssummas 1262,94 eurot (1224,48 eurot + 38,46 eurot). Antud summale lisandus lepingu punktis 5.1. kirjeldatud lepingu sõlmimise tasu 10 eurot. Seega jäi kompromissisummaks 1272,94 eurot. Lepingule alla kirjutamisega kinnitas kostja, et on sellega tutvunud ja nõustunud ning pooled lugesid lõppenuks lepingu punktis 1.1. kirjeldatud kostja kohustused hageja ees ning lepingu sõlmimisega tekkis kostjal uus iseseisev kohustus tasuda hagejale lepingus märgitud kompromissisumma. Kostja rikkus lepingut ja ei tasunud maksegraafikus märgitud summasid tähtaegselt ja kokkulepitud suuruses. Kostja tasus nõuet summas 436,28 eurot, millest 10 eurot on arvestatud lepingu sõlmimise tasu katteks ning 426,28 eurot kompromissisummas sisalduva põhivõla katteks. Seega on kostjal tasumata kompromissisummas sisalduv põhivõlg 798,20 eurot ja viivised 38,46 eurot. Pooled on lepingu punktis 3.1 kokku leppinud, et kui kostja ei tasu kompromissisummat tähtaegselt ja nõuetekohaselt, muutub kompromissisumma seni tasumata osa koheselt sissenõutavaks. Samuti hoiatati kostjat lepingu sõlmimisel, et juhul, kui ta vähemalt kahe graafikujärgse maksega on hilinenud, on

võlausaldajal õigus nõuda kohest kogu kompromissisumma jäägi tervikuna tasumist. Seega luges hageja kompromissisumma tervikuna sissenõutavaks muutunuks 15.05.2021 osamakse tähtaja möödumisest alates. Kostja rikkus lepingut nr xxxx sellega, et jättis tasumata 15.05.2021 ja 15.05.2021 osamaksed. Hagejal oli lepingu nr xxxx p 3.1. ja 3.3. alusel seega õigus lugeda leping üles öelduks ja kompromissisumma VÕS § 195 lg 5, § 189 lg 1 ja § 82 lg 7 alusel sissenõutavaks muutunuks hiljemalt 20.06.2019 osamakse tähtaja möödumisest. Hageja võib nõuda kostjalt seega tasumata kompromissisumma 836,66 euro (põhivõlg 789,20 eurot ja viivise 38,46 eurot) tagastamist. Lepingupool ütleb lepingu VÕS § 195 lg 1 järgi üles ülesütlemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. Tegemist on dispositiivsete sätetega, st lepingus võib kokku leppida kestvuslepingu ülesütlemise teistsuguses korras. Pooled leppisid lepingu punktis 3.1 ja p 3.3. seega sisuliselt kokku võlaõigusseaduses sätestatud kestvuslepingu ülesütlemise tingimustest ja korrast erinevas lepingu ülesütlemiste tingimustes ja korras. Kuna võlaõigusseaduses kestvuslepingu ülesütlemise tingimusi ja korda reguleerivad normid on dispositiivsed, võib nendest kokkuleppel kõrvale kalduda. Lepingu nr xxxx punktis 3.1 ja p 3.3 ei ole ka tühised tüüptingimused. Arvestades, et tegemist on kompromisslepinguga, mille eesmärgiks oli võimaldada kostjal tasuda juba olemasolev võlgnevus täiendava tähtaja jooksul, ja lepingu lõpetamine oli seotud osamaksete korduva tasumata jätmisega, ei ole lepingu nr xxxx punktis 3.1 ja p 3.3 sätestatud lepingu lõpetamise tingimused kostjat ebamõistlikult kahjustavad. Lepingu nr xxxx punktid 3.1 ja 3.3 on seega kehtivad. Lepingu punkti 3.2. kohaselt nõustus kostja maksekohustuse rikkumisel tasuma võlausaldajale viivist 0,06% päevas viivituses olevalt maksmata kompromissisummalt. Hageja arvestab täiendavaid viiviseid põhisummalt 789,20 eurolt alates 16.05.2021 kuni 12.08.2022, 454 päeva eest, 0,06 % päevas kokku summas 217,43 eurot. Hageja nõuab kostjalt ka tulevikus sissenõutavaks muutuvat viivist põhinõudelt 0,06% päevas alates 13.08.2022 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses. Vastavalt VÕS § 1132 lg-le 2 on hagejal õigus nõuda ja kostjal lasub kohustus hüvitada mitteõigeaegsest tasumisest tuleneva võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulud. VÕS § 1132 lg 2 seob sissenõudekulu võlgnikule saadetud meeldetuletuskirjadega. VÕS § 1132 lg 2 p 3 järgi pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. Hageja on volitanud PlusPlus Baltic OÜ-d sisse nõudma kostjalt võlgnevust ja viimane on sissenõudemenetluse kohtuvälise esindajana toimetanud teenusena kolm võlateatist 27.12.2021, 02.02.2022, 12.04.2022 hagejale teadaolevale kostja aadressile. Seetõttu juhindudes VÕS § 1132 lg 2 p 3 on hagejal õigus nõuda kostjalt sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas 35 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ning menetluskuludelt palub hageja välja mõista viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja vastuväited Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud TsMS § 317 lg 1, lg 12 ja lg 3 kohaselt avaldamisega Ametlikes Teadaannetes 06.09.2022. Kostjat on kohustatud hagile vastama 14 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest ning hoiatatud TsMS § 407 tagajärgede eest. Kostja kirjaliku vastust hagiavaldusele ei esitanud. Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 394 lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Seda tähtaega on järgitud. Kohus edastas kostjale hagimaterjalid ja nõude kirjaliku vastuse esitamiseks 14 päeva jooksul alates Ametlikes Teadaannetes teate avaldamisele järgnevast päevast arvates. TsMS § 317 lg 5 kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Teade avaldati 06.09.2022 ja loeti kättetoimetatuks 22.09.2022, seega tuli kostjal vastus esitada hiljemalt 06.10.2022. Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud ega taotlenud vastamise tähtaja pikendamist. TsMS § 407 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse TsMS § 407 lg 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muu hulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. VÕS § 30 lg 1 sätestab, et leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, on võlatunnistus. VÕS § 578 lg 1 ja 2 kohaselt on kompromissleping leping õiguslikult vaieldava või ebaselge õigussuhte muutmise kohta vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused. Hagiavalduse kohaselt ei ole kostja oma lepingulisi kohustusi, mis tulenevad hageja PlusPlus Capital OÜ ja kostja A.L. vahel 26.10.2020 allkirjastatud kompromissilepingust/ võlatunnistusest nr xxxx, põhjendamatult nõuetekohaselt täitnud ega esitanud vastuväiteid hagile, mistõttu asub kohus seisukohale, et kostjal ei ole vaidlust hagi üle. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele tasumata põhivõlgnevus 798,20 eurot ja kompromisslepingus kokku lepitud tasumata viivised 38,46 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista ka VÕS § 113 lg 1 tulenev edaspidine lepingujärgne sissenõutavaks muutunud viivis 0,06% päevas (ehk 21,9 % aastas) põhinõudelt 798,20 eurolt alates 16.05.2021 – 12.08.2022 ehk 454 päeva eest summas 217,43 eurot. Kohus on kontrollinud ja nõustub hageja viivisearvestusega. Kuivõrd TsMS § 367 teisest lausest tulenevalt tuleb kohtul välja mõista viivis kindla summana kuni otsuse tegemiseni, arvestab kohus sissenõutavaks muutunud viivise 0,06% päevas põhinõudelt 798,20 eurolt alates 13.08.2022 kuni otsuse tegemiseni 11.11.2022 (k.a) 91 päeva eest, mis moodustab 43,58 eurot (vt www.viivisekalkulaator.ee). Lähtudes eeltoodust kuulub kostjalt väljamõistmisele sissenõutavaks muutunud viivised 11.11.2022 seisuga kokku summas 299,47 eurot (38,46 +217,43 + 43,58).

Hageja on taotlenud ka peale lahendi tegemist edasiulatuva viivise väljamõistmist, mistõttu juhindudes TsMS §-st 367 kuulub kostjalt väljamõistmisele alates 12.11.2022 edasiulatuv lepingujärgne viivis 0,06 % päevas põhinõudelt kuni põhinõude 798,20 euro tasumiseni. Lähtudes kohtupraktikast ja hageja taotlusest ei tohi edaspidine viivisenõue koos sissenõutavaks muutunud viivisega ületada põhivõlgnevuse suurust ehk edaspidine viivis ei tohi ületada 498,73 eurot (798,20 – 299,47). Hageja taotleb kostjalt sissenõudmiskulude hüvitamist peale lepingu ülesütlemist summas 35 eurot. Ebaõige on hageja väide, et hagejal on õigus lugeda leping üles öelduks ja kompromissisumma VÕS § 195 lg 5, § 189 lg 1 ja § 82 lg 7 alusel sissenõutavaks muutunuks hiljemalt 20.06.2019 osamakse tähtaja möödumisest. Esiteks on hageja eksinud kuupäevas, kuivõrd leping on sõlmitud oluliselt hiljem - 26.10.2020. Teiseks ei nõustu kohus hageja käsitlusega, et hagis kirjeldatud lepingu punktides 3.1. ja 3.3. on pooled kokku leppinud kestvuslepingu ülesütlemise tingimustest ja korrast erinevas lepingu ülesütlemiste tingimustes ja korras. Nimetatud lepingupunktides ei ole sätestatud, et tegemist on lepingu ülesütlemise kokkuleppega ning nimetatud punktides isegi ei mainita lepingu ülesütlemist või lõpetamist vaid üksnes käsitletakse võlgnevuse sissenõutavaks muutumist. Võlgnevuse sissenõutavaks muutumine (VÕS § 82 lg 7) ei ole samatähenduslik lepingu lõpetamisega/ ülesütlemisega (VÕS § 195, § 196). Nõude sissenõutavaks muutumise aeg on oluline määramaks, millal võib võlausaldaja esitada täitmisnõude või täitmisega viivitamisel viivisenõude. Kui kohustus on muutunud sissenõutavaks võib see teatud tingimustel ja teatud aja pärast kaasa tuua ka õiguste lõppemise, kuid see ei lõpeta automaatselt võlasuhet (mh kestvuslepingut). Alles lepingu ülesütlemisega kaasneb lepingu automaatne lõppemine. Lepingu ülesütlemine eeldab aga tahteavalduse tegemist, mis tarbijakrediidilepingute puhul peab olema tehtud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (VÕS § 416), mis on erisätteks VÕS § 195 lg 2 suhtes. Tegemist on imperatiivse sättega ja sellest kõrvale kalduda ei ole lubatud. Hagist ei nähtu, et hageja oleks kostjaga sõlmitud lepingu ennetähtaegselt üles öelnud, samas saab öelda, et leping on lõppenud seoses tähtaja saabumisega 15.12.2021. Hageja on edastanud kostjale võla meeldetuletuskirjad 27.12.2021, 02.02.2022, 12.04.2022 ehk peale lepingu lõppemist ja seega on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele hageja nõue VÕS § 1132 lg 2 p 3 alusel sissenõudmiskulude hüvitamiseks summas 35 eurot. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda. Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõiv summas 280 eurot. Kohus on seisukohal, et tasutud riigilõivu näol on tegemist põhjendatud ja vajaliku kulutusega, mis tuleb hagejale kostja poolt hüvitada. Hageja on tasunud nõudelt riigilõivu seaduses ettenähtud määras lähtudes hagihinnast. Hageja palub kostjalt välja mõista ka TsMS §4842 tulenev maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 eurot, õigusabikulud summas 420 eurot (käibemaksuga) ning viivise menetluskuludelt. Hagejale on osutatud õigusabi 3,5 tunni ulatuses tunnihinnaga 100 eurot käibemaksuta (120 eurot käibemaksuga), mis sisaldab dokumentide komplekteerimist ja analüüsi

1,5 h ja hagiavalduse koostamist ja kohtule esitamist 2 h. Kohus leiab, et õigusabikulude nõue kuulub rahuldamisele osaliselt. TsMS § 144 p 7 kohaselt on kohtuvälised kulud mh maksekäsu kiirmenetluse kulud, mistõttu kohus rahuldab hageja nõude maksekäsu kiirmenetluse kulu väljamõistmiseks kostjalt summas 20 eurot (TsMS § 4842). Riigikohtu otsuse nr. 3-2-1-43-10 kohaselt menetlusosalist esindava lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lg 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus. TsMS § 175 lg 1 annab kohtule võimaluse hinnata esindaja töö mahtu selle kaudu, millise sisuga on esindaja koostatud menetlusdokumendid. Menetluskulud peavad vastama asja keerukusele. Lepingulise esindaja tasu hüvitamise mõistlikkuse ja põhjendatuse hindamisel tuleb arvestada nii lepingulise esindaja ajakulu esindamiseks kulunud toimingute tegemiseks, tunnitasu suurust, aga ka asja olemust ja hinda. Sealjuures saab ajakulu põhjendatust hinnates arvestada seda, milliseid toiminguid on esindaja teinud ning kas nende toimingute tegemiseks kulunud aeg on põhjendatud. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja lepingulise esindaja esindustasu suuruseks 120 eurot tunnis (käibemaksuga). Kohus leiab, et nimetatud suuruses esindaja teenuse eest küsitav tunnitasu võiks olla põhjendatud keerulisemates õigusvaidlustes kui lepinguliseks esindajaks on vandeadvokaat. Käesolev tsiviilasi ei ole keerukas ning esindajaks ei ole vandeadvokaat, mille tõttu loeb kohus põhjendatud tunnitasu suuruseks 100 eurot (koos käibemaksuga), mis on kohtu hinnangul keskmine juristi õigusteenuse eest makstav tasu. Kohus märgib, et advokaadi tunnitasu on kõrgem põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele. Seda nõuet mitte-advokaadist esindajate puhul ei ole. Kohus leiab, et käesoleva hagi puhul on ilmselgelt ja üldteadaolevalt tegemist hagejaga, kes käesoleva hagiga sarnaseid trafaretseid hagisid, milles erinevate kostjate puhul tuleb sisuliselt muuta vaid andmeid lepingu sõlmimise kuupäeva osas ning muuta lepingust tulenevate summade suurusi, esitab kohtutesse märkimisväärsel hulgal. Kohus leiab, et tegemist on tavapärase õigusvaidlusega, mis õigusharidusega esindajalt eelduslikult ülemäärast aega ei nõua. Antud asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust, esindaja ei ole pidanud osalema istungitel, ei ole pidanud tutvuma vastaspoole vastuväidetega. Hageja on koostanud vaid hagiavalduse. Hagi lisad, mille komplekteerimisele ja analüüsile kulus esindajal 1,5 tundi, kohtu hinnangul märgitud mahus ajakulu ei õigusta, kuivõrd dokumentide komplekteerimine ja nendega tutvumine pidi toimuma juba maksekäsu kiirmenetluse avaldust esitades. Kohus ei pea usutavaks, et sellise hagi koostamisel teeks esindaja mingisuguse õigusliku analüüsi või nõustaks kuidagi hagejat. Õigusabikulu mahtu ei põhista ka vajadus hagi vastavalt kohtu suunistele täpsustada, sest eelduslikult pidanuks õigusteadmistega isik suutma lihtsa nõudega hagi nõuetekohaselt vormistada ka nn esimesel korral. Seega pole tegemist keeruka ja mahuka tsiviilasjaga. Arvestades eeltoodut peab kohus vajalikuks ja mõistlikuks ajakuluks 1,5 tundi ehk õigusabikulud on põhjendatud summas 150 eurot (käibemaksuga). Kokkuvõttes moodustavad hageja põhjendatud menetluskulud 450 eurot (280 + 20 + 150). Kostja ei ole kohtule vastanud ning muid menetlustoiminguid teinud, mistõttu võib eeldada, et kostjal menetluskulud puuduvad. Kostja võimalikud menetluskulud jäävad tema enda kanda. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist ja kohus rahuldab hageja taotluse.