Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-22-129348 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, mille suurus sõltub tsiviilasja hinnast. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajale (Lossi 2, Kuressaare, menetlusposti aadress: [email protected]) 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi toimetati kostjale või tema esindajale kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb kostjal tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is, nr EE777700771003813400 AS-is LHV Pank või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Kohtu selgitused -

-

-

-

Renovum OÜ esitas 03.08.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 1306,31 euro saamiseks. Kohus tegi 10.08.2022 võlgnikule makseettepaneku, mis on kätte toimetatud 12.08.2022 e-toimiku menetlemise infosüsteemi kaudu. Võlgnik R.V esitas 12.08.2022 nõudele vastuväite. Seoses võlgniku vastuväitega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti nõue üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses (TsMS § 486 lg 1 p 1). Renovum OÜ (hageja) esitas Pärnu Maakohtule 06.10.2022 hagi R.V (kostja) vastu võlgnevuse nõudes. Kohus võttis 21.10.2022 kohtumäärusega hagi menetlusse ja määras kostjale vastamiseks tähtaja 14 päeva hagimaterjalide kättetoimetamisest alates. Kostjale toimetati hagimaterjal ja menetlusse võtmise määrus kätte saatmisega ning need on AET vahendusel kätte toimetatud 21.10.2022. Hagile vastamise tähtpäev saabus 04.11.2022. Kostja ei ole hagile vastanud. Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 rahuldab kohus hageja taotluse ja teeb tagaseljaotsuse, kuna kostja ei ole hagile vastanud. Kohus selgitab, et tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 444 lg 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid järgmist. Hagi kohaselt sõlmis kostja 20.07.2020 TF Bank AB (publ.) Eesti filiaaliga (registrikood 14304235, edaspidi ka laenuandja) järelmaksulepingu 6723942 (edaspidi leping) summas 1258,74 eurot. Lepingu alusel võttis kostja laenu summas 1258,74 eurot intressiga 38,10% aastas ja 0,106% päevas, tagasimakseperioodiga 60 kuud, kohustusega tasuda iga kuu 10. kuupäevaks laenu põhiosast, intressidest koosnevaid makseid summas 1 x 35,21 eurot, 59 x 47,20 eurot. Kokku kohustus kostja tasuma 2820,01 eurot. Peale lepingu sõlmimist on laenuandjale laekunud kostjalt kokku 948,70 EUR. Viimane kostja tasumine toimus 16.03.2022. Laenuandja saatis 09.07.2022 kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, milles kostjal paluti tekkinud võlgnevus tasuda hiljemalt 14 kalendripäeva jooksul. Kostjat hoiatati, et võla tasumata jätmisel öeldakse laenuleping üles ning nõutakse kogu võla kohest tasumist. Samuti pakuti kostjale kokkuleppele jõudmiseks läbirääkimiste võimalust. Kostja ei tasunud

2-22-129348

-

-

-

-

-

võlgnevust ega avaldanud soovi kokkuleppele jõudmiseks. Laenuandja edastas 24.07.2022 kostjale teatise laenulepingu ülesütlemise kohta ja nõude loovutamise teate, nimetatud dokumendiga loovutas laenuandja nõude Renovum OÜ-le (hageja). Makseviivituse tõttu saatis laenuandja kostjale korduvalt nii tasuta kui ka tasulisi meeldetuletusi. Kostja ei reageerinud sellele ning oma kohustust laenuandja ees ei täitnud. Laenuandja saatis 15.12.2020, 15.01.2021, 19.02.2021, 15.03.2021, 19.04.2021, 20.05.2021, 15.06.2021, 15.11.2021, 15.02.2022, 15.03.2022, 15.04.2022, 20.05.2022, 20.06.2022 kostjale tasulisi meeldetuletusi võla tasumiseks. Kostja ei reageerinud sellele ning oma kohustust laenuandja ees ei täitnud. Nimetatud teadete eest palub hageja hagiavalduses VõS § 1132 lõike 1 alusel on hageja arvestanud tasuliste meeldetuletuste näol kantud sissenõudmiskulu 48,50 eurot põhivõlgnevuse katteks. Samas sätestab VõS § 1132 lõike 1 kolmas lause, et käesolevas lõikes nimetatud hüvitist on võlausaldajal õigus nõuda ainult juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse. Hageja on küll paljasõnaliselt väitnud, et on esitanud kostjale ka tasuta meeldetuletusi, ent sellekohaseid tõendeid esitanud ei ole, niisiis loeb kohus, et laenuandjal ei olnud õigust sissenõudmiskulude hüvitamist nõuda ja seega on sissenõudmiskulude arvestamine põhivõlgnevuse katteks ebaõige ja sellest tulenevalt on hageja nõue kostja vastu põhivõlgnevus 1047,31 eurot (1060,83 – 13,52; s.o esimene hageja arvestuses mitte makstud põhiosamakse) ja intressid 139,51 (177,78 – 24,10 – 4,17). Eeltoodust lähtuvalt on ebatäpne ka esitatud sissenõutavaks muutunud viivise arvestus, kuna viivise arvutuse aluseks on ebaõiged andmed. Viivise määra osas on Riigikohus oma lahendis asjas nr 3-2-1-25-16 öelnud, et kolmekordset seadusjärgset viivisemäära ületav viivisekokkulepe on eelduslikult igal juhul tühine. Käesoleval juhul on viivisemäär lepingujärgselt intressimäära alusel määratud ning kõrgem kui kolmekordne seadusjärgne viivisemäär (VÕS § 113 lg 1 teise lause mõttes 24% aastas) ja seega tühine. Hageja on viivist arvestanud vastavalt lepingule 38,10% aastas. Kohus mõistab kostjalt välja viivise seadusjärgses määras ehk 8% aastas ning arvutab selle kuni hagiavalduse esitamiseni nõude sissenõutavaks muutumisest välja viivisekalkulaatoriga. Viivise arvestusse kuuluvad tasumata põhiosa tagasimaksed 10.05. – 13,95 eurot, 10.06. – 14,39 eurot, 10.07. – 14,85 eurot ning alates lepingu ülesütlemisest 24.07.2022 tasumata põhiosa jääk 1047,31 eurot. Kokku on nimetatud summadelt arvutatud viivis 0,23 + 0,14 + 0,05 + 16,99 = 17,41 eurot. Kohus teeb tagaseljaotsuse põhjusel, et kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud 04.11.2022. Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud. Seega loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ja kohus kontrollib ainult hagi õiguslikku põhjendatust. Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud asjaolude õigsuse korral õiguslikult põhjendatud. Menetlusosaline võib seaduses sätestatud alustel taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja või kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmisetaotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Kajast peab nähtuma, millises

2-22-129348

-

-

-

ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja oma väidete kohta tõendid. Kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse riigilõiv, kaja rahuldamata jätmise korral arvatakse riigituludesse. Riigilõivu ei tagastata, kui hagi toimetati kätte nõuetekohaselt, sh avalikult, ning hagi võis tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib eelnimetatud juhul riigilõivu tagastada, kui kostja ei saanud hagile vastata õnnetusjuhtumi või haigestumise tõttu, millest ei olnud võimalik kohut teavitada. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust TsMS § 415 lg 1 p-des 1–3 sätestatud aluse esinemise korral. Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Viidatud sätte alusel jäävad hageja menetluskulud kostja kanda. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1). TsMS § 163 lõige 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuigi kohus rahuldas hagi sissenõudmiskulude osas vaid osaliselt, on tegemist siiski olukorraga, kus kohus rahuldas hagi peaaegu täies ulatuses. Seega jäävad TsMS § 163 lõike 1 järgi poolte menetluskulud täielikult kostja kanda. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks hagilt tasutud riigilõiv 315 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot ning lepingulise esindaja tasu 480 eurot. Lepingulisel esindajal on kulunud esmaseks kohtumiseks kliendiga/konsulteerimiseks 1 tund ning dokumentidega tutvumiseks(hagiavalduse koostamiseks, materjalide komplekteerimiseks 3 tundi. Esindaja tunnihind on 120 eurot. Kohtu hinnangul on riigilõivu väljamõistmine kostjalt põhjendatud, samuti maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot tulenevalt TsMS §-st 4842. Hageja õigusabikulude osas leiab kohus, arvestades hageja lepingulise esindaja eeldatavat töömahtu ja asja keerukust, let tasu õigusabi eest nõutud summas on põhjendatud osaliselt. Kohus leiab, et tasumäär 120 €/h on mõistlik ja põhjendatud. Kohus leiab, et ajakulu 4 tundi on põhjendatud osaliselt. Kohtu hinnangul on mõistlik ajakulu 2 tundi, sest tsiviilasi ei ole õiguslikult keerukam ega mahukam kui teised samasugused menetlused sarnastes nõuetes. Hagi koostamisel ei pidanud hageja esindaja läbi töötama suures mahus dokumente, asi oli esindajale tuttav juba eelnevalt ettevalmistatud maksekäsu kiirmenetlusest ning käesolev hagi ei ole mahukas. Arvestades seda, et hageja esindaja on sarnastes tsiviilasjades esitanud sarnaseid hagisid, pole hageja esindaja pidanud kulutama väga palju aega hagiavalduse koostamisele, tegemist on nn tüüpavaldusega. Kokku mõistab kohus seega kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 575 eurot (315 + 20 + 240). Tagaseljaotsuse teeb kohus ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). Kui kostja esitab kaja ja kohus jätab kaja rahuldamata, siis täiendab kohus tagaseljaotsust

2-22-129348 kirjeldava ja põhjendava osaga kaja lahendamise määruses (Riigikohtu 17. detsembri 2014. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-14, p 11 kolmas lõik).

(allkirjastatud digitaalselt) Reena Undrest Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.