Muud

FiMS § 10 kohaselt maksejõuetusavalduse esitamisele ja menetlemisele kohaldatakse vastavalt pankrotiseaduse 2. peatüki 1. jaos sätestatut, kui füüsilise isiku maksejõuetuse seadusest ei tulene teisiti. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Arvestades võlgniku teadaolevaid kohustusi ja vara, on võlgnik usaldusisiku hinnangul püsivalt maksejõuetu. Võlgniku esitatud andmete kohaselt võlgnikul realiseeritav vara puudub ning kohustusi on summas 16 309,92 eurot. Võlgniku selgituste kohaselt on makseraskused tekkinud ligikaudu 7 aastat tagasi. Võlgniku sissetulekutest ei piisanud kõikide kohustuste tasumiseks, mistõttu hakkas ta võtma erinevaid laene, et oma olemasolevaid kohustusi teenindada. Võlgnik on kohtule esitatud maksejõuetuseavalduses avaldanud soovi pankroti väljakuulutamiseks ning füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. FiMS § 45 lg 1 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustab kohus pankroti väljakuulutamisel. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. Usaldusisiku hinnangul on võlgniku peamiseks maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu pankrotiseaduse § 22 lg 5 mõistes. Usaldusisiku hinnangul on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks hooletu finantskäitumine, eelkõige see, et laene võeti tarbimiseks ja juba olemasolevate kohustuste teenindamiseks, kuid laenude tagasimaksmiseks ei olnud vastavat sissetulekut ega ka vara, mille realiseerimise arvelt oleks olnud võimalik laenude tagasimaksmine. Lähtudes eeltoodust ja FIMS § 17 ja § 45 ning PankrS § 1 ja § 31 on usaldusisik seisukohal, et välja tuleks kuulutada A. P., isikukood xxxx, pankrot ning pankroti väljakuulutamisel algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus. Pankroti väljakuulutamise korral on nõus jätkama pankrotihaldurina. Palutakse määrata usaldusisiku tasu ja kulutused vastavalt esitatud aruandele ning menetlusabi korras mõista usaldusisiku tasu osaliselt välja riigi vahenditest Saneerimismenetluse OÜ (a/a xxxx Xxxx AS) kasuks.

Usaldusisikuna kulutasin FIMS § 53 tulenevate ülesannete täitmiseks 11,5 tundi. Võlgniku varade ja võlgade kindlaks tegemiseks, majandusliku olukorra hindamiseks tegin järgmisi toiminguid: Ajutise halduri poolt teostatud toimingud Koostas ja esitas teabenõude võlgnikule Koostas ja lähetas päringud erinevatesse registritesse ja krediidiasutustesse

Tunnid 0,5 0,5

Töötles päringute tulemusena saabunud vastuseid

1,5

Tutvus võlgniku poolt esitatud teabenõude vastustega ning tegi täiendavad päringud, suhtles võlgniku ja võlausaldajatega

2,5

Analüüsis kõiki saadud andmeid kogumis ning koostas vara- ja võlanimekirja Osales istungil maksejõuetusavalduse läbivaatamiseks Kokku

0,5 11,5

FIMS § 54 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FIMS § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel. Vastavalt Pankrotiseaduse § 23 on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg ning tasu määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 116,80 eurot (alates 01.02.2021. a. kehtiva PankrS § 23 lg 3). Juhindudes eeltoodust ja väljakujunenud kohtupraktikast palutakse kohtul määrata usaldusisiku Martin Krupp tasu Saneerimismenetluse OÜ (a/a xxxx Xxxx AS) kasuks 11,5 töötunni eest 1150 eurot (arvestusega 1 tund = 100 eurot), millele lisandub käibemaks 230 eurot, kokku 1 380 eurot.

PankrS § 23 lg 4 kohaselt, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata või pankrot kuulutatakse välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). PankrS § 23 lg 6 alusel võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Käesoleval ajal on Vabariigi Valitsuse kehtestatud kehtiv kuutasu alammäär 654 eurot.

PankrS § 23 lg 51 kohaselt antud paragrahvi lõikes 4 ettenähtud riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. 01.02.2021. a. Justiitsministri määruse „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ § 2 lg 1 alusel, kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni kohta (st 66 eurot tunnis). Ajutise halduri tasu on eeltoodut arvestades 594 eurot (9x66), millele lisandub käibemaks. Arvestades eeltoodut ja PankrS § 23 lg 4 ülemmäära palutakse riigi vahenditest hüvitada 654 eurot, millele lisandub käibemaks 130,80 eurot, kokku 784,80 eurot Saneerimismenetluse OÜ (a/a xxxx Xxxx AS) kasuks.

Kohtunik

/digitaalselt allkirjastatud/

Maido Roots

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.