Hageja: Osaühing Tveran (registrikood 10035591, asukoht Liivalaia 28, Tallinn), juhatuse liige Anton Tšebotarjov (isikukood 38407160233); lepinguline esindaja Mihhail Šerle (e-post: [email protected]) Kostja: X (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx, e-post: xxx), lepinguline esindaja vandeadvokaat Olavi-Jüri Luik (e-post: [email protected])
RESOLUTSIOON
1.Uuendada tsiviilasjas nr 2-21-7796 kompromissläbirääkimiste ajaks peatatud menetlus.
2.Kinnitada Osaühingu Tveran ja X vahel sõlmitud ja nende esindajate Anton Tšebotarjovi ja adv Olavi-Jüri Luige poolt 03.11.2022 digitaalselt allkirjastatud järgmine kompromiss:
2.1.Pooled lõpetavad Pärnu Maakohtu menetluses oleva tsiviilasja nr 2-21-7796 esemeks oleva pooltevahelise vaidluse käesoleva kohtuliku kompromissi lepinguga.
2.2.Lõpetada kaasomand kinnistu, mis on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr xxxxxxx, asukohaga xxx, xxx ja xxx, mis on X (isikukood xxxxxxxxxxx) 1/5 ja Osaühing Tveran (registrikood 10035591) 4/5 kaasomandis, kinnistu jagamise teel selliselt, et katastritunnusega xxxxx:xxx:xxxx (pindala 3438m2) katastriüksus jääb X (isikukood xxxxxxxxxxx) ainuomandisse ja katastritunnusega xxxxx:xxx:xxxx (pindala 13 745m2) katastriüksus jääb Osaühing Tveran (registrikood 10035591) ainuomandisse ning mõlema katastriüksuse suhtes avatakse Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistris uus kinnitusregistriosa.
Tsiviilasi nr 2-21-7796
2.3.Kummagi poole menetluskulud, sealhulgas kulud õigusabile, jäävad vastava poole enda kanda.
2.4.Pooled käesolevaga loobuvad mistahes kompromissis nimetamata, kuid kompromissi sõlmimise ajaks tekkinud nõuetest teise poole vastu seoses tsiviilasjas nr 2-21-7796 esitatud asjaoludega, ja loevad need kompromissiga lahendatuks.
2.5.Juhul, kui kompromissi sõlmimise järgselt tekivad mistahes tõrked kompromissi sisuks oleva kokkuleppe kandmisega kinnistusraamatusse, kohustuvad pooled koostöös esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui 1 kuu jooksul, võtma ette vajalikud meetmed ja toimingud (kandes vajadusel kulud võrdsetes osades), et kompromissi sisu oleks kohaselt kantud kinnistusraamatusse.
2.6.Pooled taotlevad edastada kompromissi kinnitamise määrus Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale järgmise kande tegemiseks: lõpetada kaasomand kinnistu, mis on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr xxxxxxx, asukohaga xxx, xxx ja xxx, mis on X (isikukood xxxxxxxxxxx) 1/5 ja Osaühing Tveran (registrikood 10035591) 4/5 kaasomandis, kinnistu jagamise teel selliselt, et katastritunnusega xxxxx:xxx:xxxx (pindala 3438m2) katastriüksus jääb X (isikukood xxxxxxxxxxx) ainuomandisse ja katastritunnusega xxxxx:xxx:xxxx (pindala 13 745m2) katastriüksus jääb Osaühing Tveran (registrikood 10035591) ainuomandisse ning mõlema katastriüksuse suhtes avatakse Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistris uus kinnitusregistriosa.
3.Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-21-7796.
4.Pooled on menetluskulude jaotuse osas kokku leppinud, et kulud jäävad poolte endi kanda. Kohus täiendavalt kulusid ei jaota. Hüvitatavate kulude puudumise tõttu kohus menetluskulude suurust kindlaks ei määra.
5.Tagastada Osaühingule Tveran riigilõivuna tasutud 450 eurost 50% ehk 225 eurot ja kanda Osaühingu Tveran arvelduskontole nr EE921010022000128002.
6.Tagastada Xle riigilõivuna tasutud 420 eurost 50% ehk 210 eurot ja kanda X arvelduskontole EExxx.
7.Saata jõustunud kohtumäärus kompromissis sisalduva kinnistamisavalduse täitmiseks ja kinnistusraamatusse kannete tegemiseks Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale. Kinnistusraamatus kannete tegemisega seotud riigilõivud tasuvad menetlusosalised. Kinnistusosakonnal tuleb täiendava kinnistamisavalduse esitamise vajadusest ja/või kannete tegemiseks riigilõivu tasumise nõuetest teatada Osaühingule Tveran ja Xle. Edasikaebamise kord Poolte kokkuleppe ja TsMS § 661 lg 4 alusel võib määruse peale esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu lühendatud tähtaja, 3 kalendripäeva jooksul kohtumääruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates.
ASJAOLUD JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
1.Pärnu Maakohtu menetluses on Osaühingu Tveran hagi X vastu kaasomandi lõpetamiseks viisil, et kinnistu jääb hageja ainuomandisse ja hageja maksab kostjale hüvitist, ning X vastuhagi Osaühingu Tveran vastu kaasomandi lõpetamiseks hageja taotletust erineval viisil – reaalosadeks jagamise teel.
2.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 359 lg 1 ja poolte ühise taotluse alusel kohus 10.05.2022 määrusega andis pooltele aega kompromissi sõlmimiseks ja peatas tsiviilasjas menetluse kuni 10.08.2022, kuna pooled on jõudnud põhimõtteliselt kokkuleppele, kuid 2 (4)
Tsiviilasi nr 2-21-7796 kompromissi sõlmimiseks tuleb moodustada uusi katastriüksusi ning see protsess võtab märkimisväärset aega. Menetluse peatamise tähtaja möödumisel pooled teatasid kohtule kompromissi sõlmimiseks tehtavate toimingute ja läbirääkimiste jätkumisest, mistõttu kohus algse tähtaja möödumisel asjas menetlust ei uuendanud.
3.03.11.2022 saabus kohtule Osaühingu Tveran juhatuse liikme Anton Tšebotarjovi ja X lepingulise esindaja Olavi-Jüri Luige poolt 03.11.2022 digitaalselt allkirjastatud kompromiss.
4.TsMS § 361 lg 1 alusel kohus uuendab peatatud menetluse, kuna peatamise aluseks olnud asjaolu on ära langenud.
5.TsMS § 430 lg 1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.
6.Pooled kohtule esitatud kompromissis on kokku leppinud kaasomandis oleva kinnistu jagada reaalosadeks, kummalegi poolele jääb üks moodustatavatest kinnisasjadest. Kohtule kompromissi kinnitamiseks esitatud taotlus sisaldab ka taotlust kinnistusraamatusse kannete tegemiseks (s.o sisuliselt kinnistamisavaldus). Pooled taotlevad kohtult kinnitada kohtulik kompromiss, märkida kompromissi kinnitamise määruses kompromissi tingimused vastavalt kompromissilepingu punktile 8 ja edastada kompromissi kinnitamise määrus Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale kande tegemiseks.
7.Asjaõigusseaduse (AÕS) § 77 lg 1 annab kaasomanikele õiguse kaasomandi lõpetamiseks vastavalt kaasomanike kokkuleppele. AÕS § 77 lg 2 kohaselt juhul, kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel, kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Kohus leiab, et eeltoodu ei välista pärast hagi kohtule esitamist kaasomandi lõpetamist kokkuleppega, mille kohus kinnitab.
8.AÕS § 54 lg-st 1 kohaselt võib kinnisasju ühendada üheks kinnisasjaks või ühte kinnisasja jagada mitmeks kinnisasjaks ainult omaniku soovil. AÕS § 641 sätestab, et kinnisomandi üleandmiseks ja kinnisasja koormamiseks asjaõigusega, samuti kinnisasja koormava asjaõiguse üleandmiseks, koormamiseks või selle sisu muutmiseks on nõutav õigustatud isiku ja teise poole notariaalselt tõestatud kokkulepe (asjaõigusleping) ja sellekohase kande tegemine kinnistusraamatusse, kui seadus ei sätesta teisiti. AÕS § 119 lg 1 näeb ette, et tehing, millega kohustatakse omandama või võõrandama kinnisasja, peab olema notariaalselt tõestatud. Sama paragrahvi 2. lõike järgi muutub vorminõuet järgimata tehtud kohustustehing kehtivaks, kui tehingu täitmiseks on sõlmitud asjaõigusleping ja tehtud vastav kanne kinnistusraamatusse. AÕS § 120 lg 1 järgi peab kinnisomandi üleandmiseks vajalik asjaõigusleping olema notariaalselt tõestatud. Asjaõigusleping võib sisalduda ka kohtulikus kompromissis. TsMS § 430 lg 6 kohaselt kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina asendab kokkuleppe notariaalset tõestamist.
9.Kinnistusraamatusse kande tegemiseks, muutmiseks või kustutamiseks on
kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 34 lg 1 alusel nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. KRS § 341 lg 5 kohaselt peab puudutatud isiku nõusolek olema notariaalselt kinnitatud, kuid tulenevalt KRS § 341 lg-st 3 võib puudutatud isiku nõusolek sisalduda ka 3 (4)
Tsiviilasi nr 2-21-7796 kinnistamisavalduses. Sama paragrahvi 8. lõike järgi võib puudutatud isiku nõusolekut asendada jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega on tuvastatud nõusoleku andmise kohustus. Hageja ja kostja on kohtumäärusega kinnitatavas kompromissis ühiselt taotlenud kokkuleppe täitmiseks vajalike kannete tegemist ning vastastikku kohustunud vajadusel koostöös esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui ühe kuu jooksul, tegema täiendavaid toiminguid, mis on vajalikud kokkuleppe sisu kinnistusraamatusse kandmiseks. Kohus leiab, et selliseid kinnitusi ja kokkuleppeid sisaldav kohtumäärus võib olla käsitatav kohtulahendina, millega kohus on tuvastanud poolte kohustuse anda vajalikud tahteavaldused.
10.Kõike eelnevat arvestades kohus kinnitab kompromissi ja TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab asjas menetluse. Menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamisega on samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.
11.Kinnistusraamatusse kannete tegemiseks kohus vastavalt poolte taotlusele saadab jõustunud kohtumääruse Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale. Kohus selgitab pooltele, et kohtule esitatud taotluses sisalduv ja kompromissi kinnitamise kohtumääruse resolutsiooni lülitatud kinnistamisavaldus ei pruugi olla piisav ning kinnistusosakond võib nõuda täiendavat digitaalselt allkirjastatud või notariaalselt kinnitatud kinnistamisavaldust. Samuti tuleb pooltel tasuda kinnistusraamatusse kannete tegemise eest ettenähtud riigilõivu. Pooled on kokku leppinud, et kinnistusraamatusse kannete tegemisega seotud riigilõivud tasuvad pooled võrdsetes osades.
12.TsMS § 661 lg 4 lubab hagimenetluses poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega lühendada. Vastavalt poolte kokkuleppele saab selles asjas määruse peale edasi kaevata lühendatud tähtaja, 3 kalendripäeva, jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Menetluskulude jaotus
13.TsMS § 173 lg 1 alusel kohus märgib määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 168 lg 3 järgi kompromissi korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Selles asjas on pooled kokku leppinud, et kulud jäävad poolte endi kanda. Kohus täiendavalt kulusid ei jaota. Hüvitatavate kulude puudumise tõttu ei ole vajadust määrata kindlaks menetluskulude jaotust.
14.Hageja ja kostja taotlevad nende poolt tasutud riigilõivust poole tagastamist, kuna pooled sõlmisid kompromissi. TsMS § 150 lg 2 p 1 näeb ette, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. TsMS § 150 4. lõikest tulenevalt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule.
15.Kohtute infosüsteemi andmetel on Osaühing Tveran selles asjas tasunud riigilõivu kokku 450 eurot (300 eurot hagi esitamisel 14.05.2021 ja täiendavalt 150 eurot kohtu nõudmisel 15.02.2022). X tasus 420 eurot riigilõivu vastuhagi esitamise eest 08.04.2022. Kuna menetlus lõpeb poolte kompromissi kinnitamisega, tuleb menetlusosalistele nende näidatud pangakontodele tagastada pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o Osaühingule Tveran 225 eurot ja Xlt 210 eurot, menetlusosaliste. Kohtunik Heli Käpp (allkirjastatud digitaalselt)
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.