2-22-14527/5 - Pankrotiõigus - Tartu Maakohus Tartu kohtumaja - lahend.ee

9.Pankrotiteade avaldada ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Pankrotimäärus edastada Tartu Maakohtu registriosakonnale ning PankrS § 40 lg 1 p 1 ja lg 2 alusel märkuse tegemiseks Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale registriosadesse nr XXX ja XXX Aktsiaseltsile REPO VABRIKUD kuuluvate kinnisasjade juurde. Edasikaebamise kord Pankrotimääruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. Asjaolud Aktsiaselts REPO VABRIKUD esitas 29.09.2022 Tartu Maakohtule võlgniku pankrotiavalduse (tsiviilasi nr 2-22-14527). Avalduse kohaselt on võlgniku põhitegevusalaks väheväärtuslikust puidust (küttepuit) puitlaastplaadi tootmine, mida kasutatakse peamiselt mööblitööstuses, kus CO2 jääb seotuks kogu mööbli elutsükli ajaks ning omab peale kasutamise lõpetamist ligikaudu sama kütteväärtust. Võlgnik omandas ettevõtte (RAS Püssi PPK) erastamisprotsessi käigus 1995. aastal ja jätkas 1975. aastal alustatud tootmist. Ettevõtja tootmine on spetsiifiline ja aastakümneid suunatud enamvähem ühte liiki toodete (puiduhakkest plaatide) tootmisele. Aastatega on toimunud muutusi tootmisprotsessides ja toodete sortimendis, kuid põhiosas on tootmistegevus jäänud identseks 1975. aastal alustatud majandustegevusega. Ilma märkimisväärsete investeeringuteta ei ole võimalik ettevõtja majandustegevust ümber korraldada muu tootmistegevuse teostamiseks. Võlgniku tootmismaht on olnud viimaste aastate jooksul alljärgnev: 2019. aasta – puitlaastplaat 101 321 m3, sellest lamineeritud 84 065 m3 2020. aasta – puitlaastplaat 94 363 m3, sellest lamineeritud 78 429 m3 2021. aasta – puitlaastplaat 125 036 m3, sellest lamineeritud 86 778 m3 2022. aasta 8 kuud – puitlaastplaat 43 358 m3, sellest lamineeritud 28 882 m3, mis on eelmise aasta sama perioodiga võrreldes vastavalt 46% ning 50% vähem. Võlgnik ekspordib umbes 80% oma toodangust. Alates 2022. aasta algusest saavutati kuust kuusse märgatav müügihindade tõus ja selle tulemusena olid aprill, mai ja juuni kasumlikud. Lisaks oli positiivne mõju ka tootmissisendite madalamatel sisseostuhindadel. Puitlaastplaadi märgatav müügihindade tõus 2022. aasta I ja II kvartalis tulenes omakorda puitlaastplaadi nõudluse kiirest kasvust. Kiire hinnatõus omakorda tulenes tarbijabuumist mööblitoodete ostmisel, mille mõjuriteks on kinnisvaraarenduste kiire müügimahu kasv ning jaetarbijate maksevõime ja kindlustunde paranemine. Kuna ostjad asuvad peamiselt Soomes ja Rootsis, siis aastaid on juuli olnud puhkuste kuu ja nendel turgudel tegevus taastub tavapäraselt augusti teisest nädalast. Viimaste nädalate jooksul on toimunud ostjate surve hindade langetamisele, mis samas ettevõtja poolt ei ole teostatav jätkuvalt kasvanud energiahindade ning teiste sisendite hindade tõttu. Tuginedes avaldatud majandusprognoosidele Rootsi ja Soome kohta, on prognoositav kinnisvaraturu langus (eriti Rootsis) ning ei ole välistatud ka majanduslanguse tekkimine nendel turgudel. See omakorda viib ettevõtja toodete nõudluse vähenemiseni. Tuginedes septembri alguses avaldatud majandusprognoosidele on oodata majanduslangust vähemalt 2023. aasta III kvartalini ning kinnisvaraturu arengut tasemeni, mis oli 2022. aasta I ja II kvartalis ei ole oodata enne 2025. aastat. Käesoleva aasta teisel poolaastal kahekordistus puidu hind, puit on aga peamine tooraine puitlaastplaadi tootmiseks. Avaldatud prognooside kohaselt ei ole oodata väheväärtusliku puidu

hindade langust enne 2023. aasta III kvartalit, seda seoses praegu algava küttehooajaga ja üldise kõrge energiahinnaga. Kasvanud on ka teiste materjalide hinnad. Ettevõtja käibe langus 2022. aasta septembris, lisaks möödunud puhkuste perioodile, mõjutas erinevalt ootustest rahavoogu veelgi negatiivses suunas, kuna ostjate nõuetest on finantseeritud faktooringulepinguga 82%. Käesoleval ja järgnevatel nädalatel on väljalaadimine minimaalne, seega ka positiivse rahavoo saavutamine pikaajaliseks perioodiks tulevikus, so perioodil 2022-2023, on perspektiivitu. Ettevõtja arvelduslaenu leping ning faktooringuleping (mille rahaline maht on ümardatuna 1,7 miljonit eurot) on kehtivad kuni 30.09.2022 ja pikendamise kokkulepe hetkel puudub. Kuna kokkuleppe saavutamine lepingupartneriga on ebatõenäoline, siis ettevõtja jaoks saabuvad koheselt olulises mahus kohustuste täitmise tähtajad. Ettevõtjal on olulised võlgnevused tarbitud elektrienergia ja gaasi eest, mis on kaks olulisemat tootmissisendit viiest (elekter, gaas, puit, vaik ja tööjõud). Ettevõtjal on tähtaegselt täitmata oluline rahaline kohustus (ümardatuna 194 000 eurot) Eesti Energia AS-le, so tarbitud elektrienergia eest 2022. aasta juulis. Ettevõtja ei suuda seda sissenõutavaks muutunud kohustust täita. Oktoobri alguses muutub sissenõutavaks järgmine kohustus augustis tarbitud energia eest summas 605 000 eurot ning oktoobri teises pooles veel 147 000 eurot. Seoses kohe lõppeva septembrikuuga esitab Eesti Energia AS ettevõtjale uue tasunõude septembris tarbitud elektrienergia eest (eeldavalt on vastav summa suurusjärgus 240 000 eurot) ja ettevõtja ei ole suuteline ka neid kohustusi täitma. Ettevõtjal on tähtaegselt täitmata oluline rahaline kohustus summas 140 000 eurot AS-le Alexela, so tarbitud gaasi eest augustikuus. Ettevõtja ei suuda seda sissenõutavaks muutunud kohustust täita. Seoses kohe lõppeva septembrikuuga esitatakse ettevõtjale uus tasunõue seoses septembris tarbitud gaasiga (eeldavalt vastav summa on suurusjärgus üle 100 000 euro) ja ettevõtja ei ole suuteline ka seda kohustust täitma. Ettevõtja varade väärtus vastavalt raamatupidamise aruandlusele ja eeldatavatele septembri tootmistulemustele on 28.09.2022 seisuga summas 7 272 960,79 eurot. Varade tegeliku rahalise väärtuse väljaselgitamiseks tuleb teha asjakohane hindamine. Varade tegelik väärtus on selges sõltuvuses turuolukorrast. Ettevõtja varade aruandes on varude väärtused kajastatud eelmise kuu keskmistes hindades, põhivara jääkmaksumuses. Tulenevalt negatiivsest prognoosist tulevikuks võib varade turuväärtus erineda raamatupidamises kajastatud maksumusest. Ettevõtja kohustused vastavalt raamatupidamise aruandlusele on 6 868 815,73 eurot. Osad nõuded on tagatud pandiõigustega ja omandireservatsiooniga. Turul nõudluse kasvu, erinevalt eelmiste aastate sügis-talvisest perioodist, märgata ei ole. Arvestades avaldatud majandusprognoose, siis ei ole eeldada tarbimise kasvu või siis stabiilset tarbimiskäitumist ning selle asemel on eeldada järsku tarbimise pidurdumist. Käesolevaks hetkeks ületavad ettevõtja müügihinnad konkurentide hindasid 10-15% võrra. Nimetatu tuleneb järgnevatest asjaoludest: inflatsioon Eestis on üks kõrgemaid Euroopas; erinevalt paljudest riikidest Euroopas puuduvad Eestis toetusmeetmed energiahindade kompenseerimiseks energia suurtarbijatele; toormeturul on toimunud järsk hinnatõus, mis on tulenenud erinevate mõjurite koostoimest; tootmissisendite kõrged hinnad ei võimalda langetada müügihinda samale tasemele, mis on konkurentide müügihind ning sellest tulenevalt on toimunud järsk müügi- ja tootmismahtude langus. Kõik see halvendab jätkuvalt võlgniku konkurentsivõimet ning on toonud kaasa tema püsiva maksejõuetuse. Samaaegselt pankrotiavalduse esitamisega on ettevõtja käivitanud kriisijuhtimise protsessi, et välja töötada plaanid tootmistegevuse peatamiseks, tagada keskkonna ohutus (tootmises kasutatakse keskkonnale ohtlikke aineid) ja teostada arvestused, millised on prognoositavad kulud ettevõtte konserveerimiseks ja millised on edasise tegevusega seotud kulud. Kuna võlgniku majandusväljavaated on prognoosimatud ebaselge turuolukorra ja energiakandjate hinna osas, siis on välistatud saneerimismenetluse algatamine. Pankrotiavalduse esitamise seisuga on võlgniku töötajate arv 148 ning tööjõukulud on 2022. aastal olnud keskmiselt 223 000 eurot kuus. Kuna enamike töötajate töösuhe on üle 10 aasta, siis töötajate viivitamatul koondamisel oleks nendele makstava hüvitise suurus võrdne ligi nelja kuu palgakuluga, mis koos seni hüvitamata puhkusetasudega oleks rahaliselt orienteeruvalt summas 1 miljon eurot. Võlgniku pankroti välja kuulutamine võimaldab töötajatel saada hüvitist Eesti Töötukassast ning selle läbi oleksid töötajate õigused ja nende sotsiaalsed huvid

paremini kaitstud. Võlgniku pankrotiavalduse esitamine ja edasine pankroti välja kuulutamine tagab ka teiste võlausaldajate huvide kaitse, sh nende võrdse kohtlemise võimaluse. Arvestades asjaoluga, et tootmistegevuse peatumisest (kõrgetest energiahindadest tulenevalt ei ole tootmistegevuse jätkamine jätkusuutlik) tulenevalt kuuluvad ümber hindamisele ettevõtja varad ja varade väärtuse määramisel tuleb seejuures lähtuda selle vara likvideerimisväärtusest, siis võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus nimetas 04.10.2022 määrusega võlgnikule ajutiseks pankrotihalduriks Andres Hermeti, peatas võlgniku vara suhtes toimuva võimaliku sundtäitmise ja keelas võlgnikul ajutise halduri nõusolekuta kogu vara käsutamise. Kohtu põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus on põhjendatud ja tuleb rahuldada ning Aktsiaselts REPO VABRIKUD pankrot välja kuulutada. Pankrotiseaduse (PankrS) § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 järgi on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 4 kohaselt võlgniku esitatud pankrotiavalduse puhul võlgniku maksejõuetust eeldatakse. Aktsiaselts REPO VABRIKUD alaline maksejõuetus on tõendamist leidnud ka ajutise pankrotihalduri aruandega ja sellele lisatud dokumentaalse materjaliga. Üldandmed Võlgnik omandas ettevõtte (RAS Püssi PPK) erastamisprotsessi käigus 1995. aastal ja jätkas 1975. aastal alustatud tootmist. Aktsiaselts REPO VABRIKUD on äriregistrisse kantud 22.01.1997 registrikoodiga 10186193. Äriregistri andmetel on võlgniku aktsiakapitali suuruseks 2 000 000 eurot. Võlgniku põhitegevusalaks on puitlaastplaadi, nii toorplaadi kui lamineeritud plaadi, tootmine. Tootmistegevus toimub Ida-Viru maakonnas Lüganuse vallas Püssi linnas asuvas tehases. Võlgnik toodab mööblitööstusele puitlaastplaate, mida realiseeritakse valdavalt Skandinaavia turgudel ning Baltikumis ja Poolas. Ligikaudu 85% toodangust eksporditakse. Vastavalt äriregistri andmetele on alates 2015. aastast olnud võlgniku aktsionärid järgmised isikud: Registri-/isikukood

2019. aastal astuti järgmised sammud ettevõtte tegevuse jätkuvuse tagamiseks: - 2019. aasta veebruaris vähendati ettevõtte reservfondi ja aktsiakapitali, et katta akumuleeritud kahjum 31.12.2017 seisuga ja viia omakapital vastavusse äriseadustiku nõudega; Selle tulemusena emaettevõtte omakapitali suurus ei muutunud. - seotud osapoolelt saadud laenu põhiosa ja intressi summas 2 857 000 eurot tasumise tähtaega pikendati 2019. aastal; Uueks võimalikuks tagasimaksetähtajaks sai 2021. aasta, mille tulemusel vähenes emaettevõtte netokäibevara defitsiit. - moodustati vabatahtlik reservkapital, kuhu suunati 500 000 eurot eelpool nimetatud seotud osapoolelt saadud laenust; - müüdi tütarettevõtte Aktsiaselts Sorbes Estonia aktsiad; - pikaajaline pangalaen tasuti, tasumise tähtaeg oli 2019. aasta detsembris; - 2020. aasta alguses refinantseeriti faktooringuportfell uue limiidiga 1 800 000 eurot. 31.12.2021 seisuga ületasid võlgniku lühiajalised kohustused käibevarasid kogusummas 1 793 000 eurot, pikaajaliste kohustuste maht vähenes aasta jooksul 600 000 eurot. Ettevõtte tegevuse jätkuvuse tagamiseks suurendati aktsionäride poolt vabatahtlikku reservkapitali, vähendades laenukohustust seotud ettevõttele (aktsionärid otsustasid loobuda laenunõudest 800 000 euro ulatuses), samuti pikendati laenu tagastamise tähtaega. 2022. aasta teisel poolaastal kahekordistus küttepuidu hind ja tõusis hinnalt 28 eurot ühe tihumeetri eest 54 euroni. Puit (väheväärtuslik puit) on peamine tooraine puitlaastplaadi tootmiseks. Oluliselt on kasvanud ka teiste materjalide hinnad. Käesolevaks hetkeks ületavad müügihinnad konkurentide hindasid 10-15% võrra. Ajutine haldur nõustub võlgniku pankrotiavalduses esitatud seisukohtadega, mille kohaselt: 1) inflatsioon Eestis on üks kõrgemaid Euroopas; 2) erinevalt paljudest teistest riikidest puuduvad Eestis toetusmeetmed energiahindade kompenseerimiseks energia suurtarbijatele; 3) toormeturul on toimunud järsk hinnatõus, mis tuleneb erinevate mõjurite koostoimest; 4) tootmissisendite kõrged hinnad ei võimalda langetada müügihinda samale tasemele, mis on konkurentide müügihind ning sellest tulenevalt on toimunud järsk müügi- ja tootmismahtude langus. Periood 2022 Jaanuar Veebruar Märts Aprill Mai Juuni

Võlgniku kohustused Kohustused hankijate ees Kohustused hankijate ees moodustavad 30.09.2022 seisuga ca 3 913 000 eurot. Suurimateks võlausaldajateks on Eesti Energia AS põhinõudega 1 249 377 eurot, Riigimetsa Majandamise Keskus põhinõudega 399 705 eurot ja Alexela AS põhinõudega 325 079 eurot. Hankijatest võlausaldajaid on kokku ca 120. Samuti kajastab võlgnik bilansis ostjate ettemakseid 79 100 eurot ja esitamata arvete reservi 65 202 eurot (tegemist tulevase perioodi eest esitatavate transpordiarvetega 21 600 eurot ja vahendustasudega 43 602 eurot). Võlakohustused aktsionäride ees Võlgniku bilansis kajastatakse laenukohustusi aktsionäride ees vastavalt R. T. i ees põhisummas 478 666 eurot ja S. L. ees põhisummas 478 666 eurot. Laenunõuetele lisandub arvestuslik intress summas 257 522 eurot. Tegemist on aktsionäride laenujääkidega. Aktsionärid otsustasid 2022. aasta mais suunata osaliselt oma laenud 800 000 eurot vabatahtlikku reservkapitali. Laenukohustus endise tütarettevõtte Aktsiaselts Sorbes Estonia ees Võlgnik kajastab bilansis laenulepingust tulenevat kohustust endise tütarettevõtte ees 25 565 eurot, millele lisandub intress 17 381 eurot. Laenuleping pärineb 2007. aastast ja selle kohaselt tuleb laen tagastada laenuandja esimesel nõudmisel. Kohustused pandipidaja Swedbank AS ja Aktsiaselts Swedbank Liising ees Võlgnik kajastab bilansis arvelduskrediidilepingust tulenevat kohustust Swedbank AS ees 850 000 eurot. Swedbank AS andmetel moodustab arvelduskrediidi- ja krediitkaardilepingutest tulenev kohustus 13.10.2022 seisuga kokku 815 327 eurot. Võlgnik kajastab bilansis faktooringulepingust tulenevat kohustust Aktsiaseltsi Swedbank Liising ees 897 542 eurot. Aktsiaselts Swedbank Liising andmetel moodustab faktooringulepingust tulenev kohustus 13.10.2022 seisuga kokku 661 455 eurot. Maksukohustused Lähtudes Maksu- ja Tolliameti poolt esitatud ja võlgniku poolt deklareeritud andmetest moodustas võlgniku maksukohustus 24.10.2022 seisuga kokku 77 441,57 eurot, millele lisandub arvestuslik intress 2409,15 eurot. Samas on võlgniku ettemaksukontol rahalisi vahendeid 65 494,99 eurot. Kuna võlgniku maksukohustus on ajatatud, siis üle tähtaja maksevõlga hetkel ei ole. Maksukohustus muutub jooksvalt. Kohustused töötajate ees Võlgnikul on kokku 142 kehtivat töölepingut ja üks töövõtuleping. Töölepingute ülesütlemise teated on töötajatele esitatud 31.10.2022. Bilansis kajastab võlgnik 30.09.2022 seisuga kohustusi töötajate ees 243 589 eurot. Kohustuste täpne suurus töötajate ees selgub peale töölepingute lõpetamist ja kõigi hüvitiste arvestamist. Peale võlgniku pankroti välja kuulutamist on võimalik taotleda Eesti Töötukassalt hüvitist maksejõuetuse tõttu tasumata jäänud töötasu nõuete katteks. Eesti Töötukassa poolt makstava hüvitise suurust arvestatakse saamata jäänud tasude liikide kaupa ja hüvitise summadel on järgnevad ülempiirid: - saamata töötasu (enne tööandja maksejõuetuks tunnistamist) hüvitatakse kuni töötaja kolme viimase töötatud kuu brutotöötasu ulatuses, kuid kokku mitte rohkem kui kolm Eesti keskmist brutokuupalka tööandja maksejõuetuks tunnistamisele eelnenud kvartalis; - saamata puhkusetasu (enne tööandja maksejõuetuks tunnistamist) hüvitatakse kuni töötaja ühe kuu puhkusetasu ulatuses, kuid mitte rohkem kui üks Eesti keskmine brutokuupalk tööandja maksejõuetuks tunnistamisele eelnenud kvartalis;

- töölepingu ülesütlemisel saamata jäänud hüvitised (enne või pärast tööandja maksejõuetuks tunnistamist) hüvitatakse kuni töötaja kahe kuu brutotöötasu ulatuses, kuid mitte rohkem kui üks Eesti keskmine brutokuupalk tööandja maksejõuetuks tunnistamisele eelnenud kvartalis. On tõenäoline, et kõigi töötajate osas ei kata Eesti Töötukassa poolt makstav hüvitis ära kogu nende nõuet, mistõttu jääb osa töötajate nõudeid pankrotipessa. Nende võimalike nõuete suurus selgub aga peale riigilt saadavate hüvitiste laekumist. Ajutine haldur on selgitanud, et võlgniku teadaolevad kohustused moodustavad võlgniku ja kolmandate isikute poolt edastatud andmetele tuginedes kokku vähemalt 7 115 324 eurot. Andmed tagasivõitmise võimaluste kohta Võlgniku pangakontodelt selgeid tavapärasest majandustegevusest väljuvaid tehinguid ajutine haldur esialgu ei ole tuvastanud. Samuti ei ole ajutine haldur tuvastanud muid tehinguid, mille osas oleks selgeid tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalusi. Võlgniku poolt esitatud andmete kohaselt ei ole ajutise halduri määramisele eelneva kolme aasta jooksul põhivara võõrandatud, v.a tütaräriühingu Aktsiaselts Sorbes Estonia (registrikood 11391914) müük 04.03.2019. Ajutine haldur on analüüsinud tütaräriühingu müüki ja selgitanud, et see toimus kommertspandipidaja Swedbank AS nõusolekul hinnaga 140 000 eurot, milline summa tasuti võlgniku arvelduskontole. Tütaräriühingu omakapital 31.12.2018 seisuga oli 148 993 eurot, 2018. aasta kahjum moodustas 6324 eurot. Täiemahulise raamatupidamise erikontrolli saab vajadusel korraldada pärast pankroti väljakuulutamist. Maksejõuetus Ajutise halduri aruande koostamise seisuga moodustavad võlgniku teadaolevad varad kokku ca 4,54 miljonit eurot ning teadaolevad kohustused kokku enam kui 7,11 miljonit eurot. Võlgnikul puuduvad seega piisavad likviidsed rahalised vahendid kõigi olemasolevate kohustuste koheseks tasumiseks. Võlgnik on selgitanud, et tema maksejõuetuse põhjus tuleneb peamiselt kõrgetest energiakandjate hindadest. Võlgnik vajab oma tootmistegevuses peamiselt kahte energialiiki, so elektrienergiat ja gaasi. Alates 2021. aasta detsembrist on toimunud märkimisväärne ja järsk energiakandjate hindade kasv. Energiakulude osakaal ettevõtja tootmiskuludes on 2021. aasta keskmiselt 21%-lt kasvanud 2022. aastal keskmiselt 30%-le ning keskmine rahaline kulu kuus on 100 000 eurot rohkem kui eelmisel aastal ja seda 46% väiksema tootmismahu juures. 2022. aasta augustis moodustasid energiakulud tootmiskuludest juba 36%. Sellise energiakuluga tootmiskuludes ei ole võimalik pikaajaliselt tegutseda, kuna tekib kahjum, mida ei ole võimalik kompenseerida varasemate perioodide kasumi ja reservide arvel. Avaldatud prognooside kohaselt ei ole oodata energiakandjate hinnalangust enne 2023. aasta III kvartalit ja hetkel on prognoosimatu, milline võiks olla energiakandjate keskmine hind ühe MWh kohta. Ettevõtja senise majandustegevuse jätkamine olemasolevate energiahindade juures kuni 2023. aasta III kvartalini, mil on oodata energiahindade langust, ei ole jätkusuutlik. Soodustusi hakatakse pakkuma eratarbijatele ja ka äritarbijatele, kelle aastane elektritarbimine on alla ühe GWh. Võlgniku aastane elektritarbimine ületab oluliselt ühte GWh, mistõttu kavandatavad energiahindade soodustused võlgnikule ei laieneks. Võlgnik on samuti gaasi suurtarbija. Ka kõrgetele gaasihindadele tulenevad toetusmeetmed on kavandatud tavatarbijate toetuseks ehk gaasi suurtarbijal ei oleks võimalik saada toetust kõrgete gaasihindade kompenseerimiseks. Seega ettevõtja on käesolevaks hetkeks asetatud olukorda, kus tal puuduvad võimalused saada välist abi kõrgete energiahindade kompenseerimiseks, mis omakorda tähendab, et ettevõtjal puudub võimalus vähendada tootmiskulusid tasemini, mis võimaldaks jätkata oma senist tegevust kuni turuolukorra normaliseerimiseni. Tänaste ja prognoositavate energiakandjate hinnaga ei ole võlgnik enam jätkusuutlik ja konkurentsivõimeline, tootmine olemasolevate seadmetega ja vajaliku tooraine ning energia kuluga ei ole võimalik. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Võlgniku lõpliku maksejõuetuse tekkimise ajaks võib hinnata 2022. aasta septembrikuu algust, kui said teatavaks 2022. aasta augustikuu energia ja gaasi hinnad ning oli selge, et jooksvast majandustegevusest ei ole võimalik enam kasumit teenida. Juhatuse liikme

selgitusel on võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjused eelkõige majanduslikud ja tulenevad peamiselt kõrgetest energiakandjate hindadest. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgniku maksejõuetuse tekkimisele on mõju avaldanud ka suhteliselt spetsiifiline tootmistegevus. Võlgniku tootmine on aastakümneid suunatud enamvähem ühte liiki toodete (puiduhakkest plaatide) tootmisele. Aastatega on toimunud muutusi tootmisprotsessides, toodete sortimendis, kuid põhiosas on tootmistegevus jäänud identseks 1975. aastal alustatud majandustegevusega. Maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõistes. Võlgniku tervendamine ei ole otstarbekas. Arvestades võlgniku kohustuste suurust ei ole tavapärase majandustegevuse kaudu tänases majanduslikus olukorras (energiahindade jätkuv kasv, intressimäärade järsk suurenemine, puidu kõrged hinnad jne) võlgniku kohustusi võimalik täita. Majandustegevuse jätkamine ilma täiendavate ning arvestatavate investeeringuteta ei ole võimalik. Aktsionärid on aga kinnitanud, et nad ei ole nõus täiendavaid sissemakseid äriühingusse tegema ja ei näe võimalusi ettevõtte tegevuse jätkamiseks. Võlgniku teadaolevad ja lähiajal sissenõutavaks muutuvad kohustused ületavad tema vara enam kui 2,5 miljoni euro võrra, võlgnik on maksejõuetu, mistõttu tuleb PankrS § 31 lg 1 alusel välja kuulutada Aktsiaselts REPO VABRIKUD pankrot. Kohus nimetab pankrotihalduriks Andres Hermeti, kes vastab PankrS §-s 56 sätestatud haldurile esitatavatele nõuetele. PankrS § 86 lg 1 alusel kohustab kohus võlgniku juhatuse liiget K. K. t enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed Aktsiaselts REPO VABRIKUD vara, võlgade ja majandustegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Ajutise halduri tasu PankrS § 23 lg-te 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 130,80 eurot. Ajutine haldur on esitanud kohtule tööaja arvestuse, mille järgi ta on arvestanud töötundideks 47,25 tundi tunnitasuga 120 eurot (lisandub käibemaks). Võlgnik on nõustunud ajutise halduri ülesannete täitmiseks kulunud tööajaga. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja kutseoskust, on tema tööks kulunud aeg põhjendatud ja Andres Hermetile tuleb tasuks ajutise halduri ülesannete täitmise eest määrata 5670 eurot, millele lisandub käibemaks 1134 eurot, kokku 6804 eurot. PankrS § 23 lg 6 alusel tuleb ajutise halduri tasu tasumine määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb, so osaühingule Lundet (registrikood 10457445). Tasu tuleb hüvitada võlgniku pankrotivarast. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik