Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

ASJAOLUD JA KOHTUOTSUSE SELGITUSED

Hageja nõude aluseks on kostja ja xxx OÜ vahel 22.06.2021 sõlmitud kliendilepingu nr xxx. Nõue on loovutatud hagejale. Kostjale on hagimaterjalid kättetoimetatud teadaande avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 444 lg 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa. Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud asjaolude õigsuse korral õiguslikult põhjendatud, v.a sissenõudmiskulu osas. VÕS § 1132 lg 1 kohaselt lepingu kehtivusajal võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. Eelmises lauses nimetatud sissenõudmiskulude hüvitis suureneb iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta 5 euro võrra. Käesolevas lõikes nimetatud hüvitist on võlausaldajal õigus nõuda ainult juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse. Esialgne võlausaldaja on korduvalt pöördunud kostja poole meeldetuletustega, milles palus kostjal võlgnevus likvideerida. Makseviivituse tõttu saatis laenuandja kostjale korduvalt nii tasuta kui ka tasulisi meeldetuletusi. Kostja sellele ei reageerinud ning oma kohustust

2(4)

laenuandja ees ei täitnud. 20.07.2021, 22.07.2021, 29.07.2021, 05.08.2021, 15.08.2021, 05.09.2021, 18.09.2021, 18.10.2021, 20.10.2021, 27.10.2021, 03.11.2021, 13.11.2021 ja 19.11.2021 saadeti kostjale tasuta meeldetuletuskirju (lisa 16-30). 23.08.2021 ja 21.11.2021 (lisa 31-32) edastas xxx OÜ kostjale tasulised meeldetuletused sissenõutavaks 22.06.2021 muutunud kohustuse kohta. Hageja nõuab Kostjalt sissenõudmiskulude hüvitamist vastavalt VÕS § 1132 lg-le 1 summas 35,00 EUR. Lepingu kehtivuse ajal on xxx OÜ saatnud kostjale 5 tasulist meeldetuletuskirja kogumaksumusega 35,00 eurot (1tk – 5 eur, 23.08.2021 meeldetuletuskiri, 21.11.2021 meeldetuletuskiri, 24.12.2021 lepingu ülesütlemise hoiatus), 08.04.2022 ülesütlemise avalduse maksumusega 15 eurot ja nõude loovutamise teatise maksumusega 5 eurot. Tulenevalt eeltoodust hageja leiab, et 35,00 eurot on mõistlikud võla sissenõudmiskulud ja need kuuluvad rahuldamisele, kuna esialgne võlausaldaja ja hageja on teinud kõik endast võimaliku, et teavitada kostjat võlgnevusest ja selle tasumise vajadusest. Enne tasulise kirja saatmist tuleb kostjale saata üks tasuta kiri. Hagiavaldusest nähtub, et 23.08.2021 ja 21.11.2021 saadetud tasulistele kirjadele on eelnevalt saadetud tasuta meeldetuletus. Seega on põhjendatud kahe tasulise meeldetuletuskirja tasu. Vastavalt oli lepingu kehtivuse ajal hagis märgitud asjaoludel põhjendatud sissenõudmiskulude nõue kahe kirja eest kokku summas 10 eurot. Hageja loeb tasuliseks meeldetuletuseks 24.12.2021 saadetud lepingu ülesütlemise hoiatust, 08.04.2022 ülesütlemise avaldust ja nõude loovutamise teatist. VÕS § 1132 sätte tarbijakaitselist iseloomu arvestades tuleb "meeldetuletuskirja" mõista kitsendavalt. Meeldetuletuskiri on tarbijale kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis saadetud teade, mille ainuke eesmärk VÕS-i regulatsiooni kontekstis on võlgnikule meelde tuletada oma kohustust eelnev võlg ära maksta. Kuna väljatoodud kirjade eesmärk oli pealkirja järgi täita ülesütlemise jaoks vajaliku hoiatamise kohustust, leping üles öelda ja nõude loovutamisest teavitamine, leiab kohus, et nimetatud kirju ei saa arvestada meeldetuletuskirjadena. Kohus juhib ka tähelepanu, et VÕS § 1132 kohaselt on hüvitis ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. Hageja nõuab ülesütlemisavalduse eest hüvitist 15 eurot, mis ei ole kooskõlas VÕS § 1132 lõikega 1. Hageja nõue jääb kolme meeldetuletuskirja tasu osas, summas 25 eurot (5+15+5) rahuldamata. Menetluskulud Hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (TsMS § 162 lg 1). Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda (TsMS § 163 lg 1). Kohus rahuldab hagi osaliselt. Seetõttu jätab kohus menetluskulud rahuldatud osas 98% (rahuldatud nõuete hagihind 1610,34 eurot / algne hagihind 1635,34 eurot x 100%) ulatuses kostja ja rahuldamata jäänud osas 2% ulatuses hageja kanda. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud summas 911,00 EUR, mis koosneb menetluses tasutud riigilõivust 315,00 EUR, maksekäsu kiirmenetluse kuludest summas 20,00 EUR ning õigusabikulust summas 480,00 EUR (120,00 EUR * 4 töötunni), lisandub käibemaks summas 96 EUR, kokku 576 EUR. TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 315 eurot. Maksekäsu kiirmenetluses määrab kohus maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks (TsMS § 4842). Sama säte

3(4)

kehtib maksekäsu kiirmenetluses kantud kulude osas ka juhul, kui maksekäsu kiirmenetlus läheb üle hagimenetluseks ja hagi rahuldatakse.1 Kulude tekkimist eeldatakse ja avaldaja ei pea seda tõendama.2 Seetõttu tuleb vajalikuks ja põhjendatud kuluks maksekäsu kiirmenetluses pidada 20 eurot. Kohus peab õigusabikulusid põhjendatuks osaliselt, s.o 200,00 eurot ulatuses. Tegemist ei olnud õiguslikult keerulise vaidlusega. Tegemist on tüüphagiga kiirlaenu võlas, milles hageja oleks tunnitasumääraga 100,00 eurot pidanud suutma 2 tunniga koostada nõuetekohase hagi, mille põhjal oleks olnud võimalik vaidlus kostja vastuväidete puudumisel lahendada. Hageja ei ole kohtule TsMS § 174 lõikes 10 nõutavat kinnitust esitanud, mistõttu menetluskulud kuuluvad hüvitamisele ilma käibemaksuta Eeltoodut arvestades on lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik kulu 200 eurot (2 t x 100 eurot/t). Kohus määrab hageja menetluskulude suurusena kindlaks 535,00 eurot, millest 315,00 eurot on riigilõiv, 20,00 eurot maksekäsu kiirmenetluse kulud ja 200,00 eurot põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud. Vastavalt menetluskulude jaotusele mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 524,30 eurot (535 x 98%). Vastavalt TsMS § 177 lg 4 ja hageja esitatud taotlusele, tuleb välja mõistetud menetluskuludelt tasuda alates käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2). Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4). /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik

K. Vainola, V. Kõve. TsMS III komm vlj, § 4842, p 3.2. K. Vainola, V. Kõve. TsMS III komm vlj, § 4842, p 3.1.3.

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.