Võlaõigus

1

resolutsiooni väljaandes Ametlikud Teadaanded. Lugeda otsus kostjale avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Edasikaebamise kord Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kostja võib tagaseljaotsuse peale esitada kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta tähtaja kestel tegema menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb (TsMS § 187 lg 6).

ASJAOLUD

B2 Impact OÜ esitas 10.09.2025 Viru Maakohtule hagiavalduse O. P. vastu võlgnevuse nõudes paludes kostjalt hageja kasuks välja mõista O. P. ja IPF Digital AS vahel 13.12.2023 sõlmitud krediidilepingust nr 5713085414 tulenev põhivõlgnevus 1200 eurot, intress 155,22 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 80,85 eurot. Samuti palub hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis põhinõudelt, s.o 1200 eurolt alates 11.09.2025 kuni põhinõude rahuldamiseni ja sissenõudmiskulu 35 eurot. Lisaks taotleb hageja mõista kostjalt välja menetluskulud (riigilõiv hagiavalduselt) ning hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Kostja ei ole hagile vastanud.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3 sätestab, et tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Viru Maakohus võttis 07.10.2025 määrusega hagiavalduse menetlusse ning saatis kostjale hagiavalduse koos hageja nõudeid põhjendavate dokumentidega, kohustades kostjat kirjalikult hagiavaldusele vastama 14 päeva jooksul alates hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kostja on hagiavalduse menetlusse võtmise määruse ja hagimaterjalid Kättetoimetamisportaali (KÄPO) vahendusel kätte saanud 08.10.2025. Käesolevaks ajaks on möödunud hagile vastamise tähtaeg 2

ning kostja ei ole hagiavaldusele vastanud. Kostja ei ole hagiavaldusele vastanud. Kostjat on hoiatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Hageja taotleb tagaseljaotsuse tegemist. Kohus leiab, et hagis esitatud asjaolud ja nõude õiguslik põhjendus on piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks. Tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). Hagiavalduse kohaselt sõlmisid IPF Digital AS ja kostja 13.12.2023 esialgse krediidilepingu nr 5713085350 (dtl 13-14), mille alusel võimaldati kostjale krediiti summas 1000 eurot krediidi kulukuse määraga 49,67% aastas. Samal päeval soovis kostja krediidilimiiti suurendada ning pooled sõlmisid 13.12.2023 krediidilepingu nr 5713085414 (dtl 43-44), mille alusel võimaldati kostjale krediiti summas 1200 eurot krediidi kulukuse määraga 49,67% aastas, intressimääraga 40,44% aastas. Lepingu üldtingimustest (dtl 46) tulenevalt viivise aasta- ja päevamäär on võrdne kohaldatava intressimääraga, mistõttu on viivisemäär 40,44% aastas. Esialgne võlausaldaja saatis 06.01.2025 kostjale laenulepingu ülesütlemise teate (dtl 80), milles andis kostjale tähtaja võlgnevust tasuda kuni 26.01.2025. Hagiavaldusest nähtuvalt loeb hageja kostjaga lepingu ülesöelduks 26.01.2025. Ülesütlemise teates (dtl 80) on märgitud, et: „Krediidileping loetakse automaatselt üles öelduks ülaltoodud täiendava tähtaja möödumise päevast alates ning krediidiandja ei saada ülesütlemise kohta täiendavat teadet“. Kuivõrd käesoleval juhul kostjale eraldi ülesütlemise teadet ei saadetud, siis loeb kohus lepingu ülesütlemise päevaks 26.01.2025. 30.01.2025 andis B2 Impact OÜ kostjale teada, et IPF DIGITAL AS loovutas nõude hagejale (dtl 81-83). Hagiavaldusest nähtuvalt sai kostja krediiti kogusummas 3656,91 eurot ning kostja tegi lepingu kehtivuse ajal tagasimakseid kokku 2774,40 eurot, millest põhiosa katteks arvestas krediidiandja 2456,91 eurot ja intresside katteks 317,49 eurot. Lepingu ülesütlemise seisuga oli kostjal IPF DIGITAL AS-i ees seega põhivõlgnevus summas 1200 eurot (3656,91 – 2456,91) ning tähtajaks tasumata intress 155,22 eurot. Lisaks nõuab hageja kostjalt viivist põhivõlgnevuselt 1200 eurot 27.01.2025-10.09.2025 VÕS § 113 lg 1 määras, mistõttu sissenõutavaks muutunud viivis on 80,85 eurot. Edaspidi nõuab hageja VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist põhinõudelt, s.o 1200 eurolt alates 11.09.2025 kuni põhinõude rahuldamiseni. Tulenevalt eeltoodust moodustub arvestatuna ühe aasta kohta viivise summa 121,80 eurot. Kui majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik annab füüsilisele isikule laenu, tuleb eeldada, et tegemist on tarbijakrediidilepinguga. Kohus leiab, et sõlmitud lepingud vastavad tarbijakrediidilepingu tunnustele VÕS § 402 lg 1 mõttes. Kohus peab kontrollima lepingu kehtivust alati, kui asjaolud viitavad tarbijakrediidilepingu sõlmimisele (RKTKm 24. november 2023, 2 21-13098/50, p 13). Krediidileping nr 5713085414 sõlmiti 13.12.2023 ning lepingu sõlmimise ajal oli Eesti Panga avaldatud krediidi kulukuse määr 16,72%. Lepingus märgitud krediidi kulukuse määr 49,67% on väiksem, kui lepingu sõlmimise ajal Eesti Panga avaldatud kolmekordne krediidikulukuse määr, ning seega on VÕS § 4062 lg-ga 1 kooskõlas. Kohtul on kohustus kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (VÕS § 4034 lg 1). Lepingu sõlmimise eelselt kontrolliti kostja krediidivõimelisust. Laenuandja arvestas kostja poolt täidetud taotluses esitatud teavet (sissetulek 1200 eurot, majapidamiskulud 300 eurot, ülalpeetavaid 0, finantskohustusi 0), millest nähtub sh kostja igakuine sissetulek ja kohustused. Krediidivõimelisuse hindamiseks tehti päringud lisaks www.creditinfo.ee, www.taust.ee ja www.ametlikudteadaandned.ee andmebaasidesse ning krediiditaotluse esitamise ajal kostjal

3

maksehäireid ei olnud. Krediidiandja aktsepteeris kostja taotluse pensionikeskuse väljavõtte alusel, mille andmetel oli kostja kinnitatud sissetulek 425,45 eurot. Kohus, analüüsinud hageja poolt esitatud tõendeid, tuvastas, et käesoleval juhul on laenuandja lepingut nr 5713085414 sõlmides järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet piisaval määral. Kohus rahuldab hagi kogu haginõude ulatuses tagaseljaotsusega VÕS § 396 lg 1, VÕS § 397 lg 1, § 101 lg 1 p-de 1 ja 6, § 108 lg 1 ja § 113 lg 1 alusel. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Kohus jätab hagi rahuldamise tõttu menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 315 eurot. Kohus leiab, et hagiavalduselt tasutud riigilõiv on põhjendatud ja vajalik menetluskulu ning tuleb kostjalt välja mõista (TsMS § 139 lg 2, riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1). Rahuldamisele kuulub hageja taotlus mõista kostjalt menetluskulud välja koos lisanduva viivisega VÕS § 113 lg 1 teises lauses märgitud ulatuses (TsMS § 177 lg 4). TsMS § 178 lg 2 järgi võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Viivitamatu täitmine Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Kohus tunnistab käesoleva kohtuotsuse tagatiseta viivitamatult täidetavaks. Juhul, kui kostjale ei õnnestu käesolevat kohtuotsust kätte toimetada TsMS § 313, 314, 315 ettenähtud korras, toimetada kohtuotsus kostjale kätte avalikult, avaldades selleks kohtuotsuse resolutsiooni väljaandes Ametlikud Teadaanded. Lugeda otsus kostjale avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast (TsMS § 317 lg 1, 3 ja 5). (allkirjastatud digitaalselt) Inna Kirsipuu kohtunik

4

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.