Taxmal Limited hagi Bolt Technology OÜ vastu lepingu ülesütlemisavalduse tühisuse tuvastamiseks, lepingu täitmiseks ja kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 05.10.2021 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Taxmal Limited apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
3 682 812,83 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja Taxmal Limited (Malta Vabariigi registrikood C 80434, aadress „Silverdawn“, First Floor, Triq it-Tiben Swieqi, SWQ 3030, Malta), lepingulised esindajad vandeadvokaadid Chirag Mody ja Carel Kivimaa Kostja Bolt Technology OÜ (registrikood 12417834), lepinguline esindaja vandeadvokaat Anton Sigal
Menetluse liik
Asja läbivaatamine 12.10.2022 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 05.10.2021 otsus muutmata.
2.Taxmal Limited apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Apellatsiooniastme menetluskulud jätta Taxmal Limited kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada
2-20-11817 Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Taxmal Limited (hageja) esitas 14.08.2020 Harju Maakohtule Bolt Technology OÜ (kostja) vastu hagi (täiendatud 07.02.2021), milles palub: • tuvastada, et poolte vahel sõlmitud koostööleping ei lõppenud 22.07.2019 ülesütlemisavalduse alusel; • mõista välja kompensatsioon 1 832 460,80 eurot ja viivis; • mõista välja ajavahemikus 24.07.2019–31.03.2020 saamata jäänud tulu 1 157 000 eurot ja viivis; • mõista välja kohtueelne kahju 3600 eurot ja viivis; • mõista välja tasu 256 757,75 eurot ja viivis; • mõista välja ajavahemikus 01.04.2020–31.03.2021 saamata jäänud tulu 547 000 eurot ja viivis.
2.Kostja on tehnoloogiaettevõte, mis arendab Bolti kaubamärgi alt ülemaailmset sõidujagamisplatvormi, mille kaudu ta osutab sõidujagamisteenust, mis ühendab omavahel mobiilirakenduse kaudu vedajad ja sõitjad. Kostja pakub enda teenuseid rohkem kui 30 riigis üle maailma, sealhulgas Malta Vabariigis.
3.Hageja on aprillis 2017 asutatud Malta äriühing, mis loodi eesmärgiga esindada kostjat Maltal ja pakkuda seal kostja teenuseid. Kostja oli hageja ainuesindaja Maltal frantsiisilepingu alusel alates aprillist 2017 kuni juuli keskpaigani 2019, mil kostja lõpetas hagejaga koostöö ja eemaldas hageja ligipääsu enda teenustele. Kostja esindamise ideega pöördus 2016 lõpus Malta investorite poole Eesti kodanik VL. Malta investorid, sh VL, asutasid selle tarbeks äriühingu, kõik asutajad said nii hageja osanikeks kui ka juhatuse liikmeteks (investorid). Hagejat juhtis igapäevaselt VL, kes vastutas raamatupidamise ja rahade liikumise eest, sh sularahas ja ülekannetega arveldamise eest. Samuti vastutas hageja ja kostja suhtluse eest VL, kes esindas hagejat ainuisikuliselt suhetes kostjaga ning ükski teine investor kostjaga otsekontakti ei omanud.
4.Hageja alustas kostja teenuste pakkumisega Maltal märtsis 2017 ja esialgu toimus koostöö suulise lepingu alusel. VL allkirjastas 19.09.2017 kostja poolt välja töötatud frantsiisilepingu (koostööleping). Koostöölepingu alusel andis kostja hagejale õiguse teda ainuisikuliselt Maltal esindada, sealhulgas kasutada kostja ärinime, tema tarkvara, oskusteavet ja üldist ärimudelit klientide teenindamisel ning kasumi teenimisel. Hageja kohustus omakorda tasuma kostjale komisjonitasu, reklaamima kostja tarkvararakendust, leidma, värbama, koolitama ja kontrollima vedajaid ning pakkuma klientidele klienditoeteenust. Hageja ja kostja vahel käisid tihedad arveldused. Hageja investorid otsustasid avada hagejale arvelduskonto ja pöördusid selleks Malta panga „Bank of Valleta“ poole. VL viivitas nõutavate dokumentide esitamisega panka. VL tegi ettepaneku kasutada kostjalt maksete saamiseks tema isiklikku arvelduskontot ja KM isiklikku arvelduskontot. Nii saavutas VL olukorra, kus tal oli täielik kontroll rahade liikumise üle ja teistel investoritel puudus selle kohta ülevaade.
2-20-11817
5.Investorid leppisid kokku, et kostja poolt tasumisele kuuluvate summade jaoks kasutatakse hageja investorile MBle kuuluva äriühingu Central Garage Limited (CGL) arvelduskontot Malta pangas ja alates veebruarist 2018 pidi kostja kandma tasumisele kuuluvad summad CGLi arvelduskontole. Kostja tasus sellele vaatamata hageja neli arvet kogusummas 256 757,75 eurot VL isiklikule arvelduskontole, kuigi arvetel oli CGL-i referentsid. Puudus selgitus, miks kandis kostja neli ülekannet VLle, kui kõik teised ülekanded tegi ta korrektselt CGL-i arvelduskontole.
6.Esmalt VL ja hiljem ka kostja tegid investoritele ettepaneku osta nende osalused välja, tõenäoliselt sooviga saada hageja enda kontrolli alla. Hageja investorid teatasid 08.02.2019 kostjale, et nad ei ole pakkumisega nõus. VL teatas, et kostja on väga pettunud ja on valmis kasutama jõudu. VL sõnul oli kostja palganud õigusnõustaja, et leida võimalusi koostöölepingu lõpetamiseks. Hageja oli jätkuvalt investorite omanduses ja esindas koostöölepingu alusel edukalt kostjat Maltal edasi. Hageja investoritele tuli üllatusena, et VL pidas kostjaga märtsis– aprillis 2019 detailseid läbirääkimisi nõustajate KPMG ja Ernst Youngi abil hageja omandamiseks kostjalt.
7.Kostja saatis 03.04.2019 hagejale koostöölepingu korralise ülesütlemise avalduse, mille kohaselt lõppeb koostööleping kuue kuu möödumisel, s.o 01.10.2019, ja tegi ettepaneku osta investorid välja 1 800 000 euro eest.
8.Kostja saatis 22.07.2019 hagejale koostöölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse. Avalduse kohaselt ütles kostja koostöölepingu erakorraliselt üles järgmistel põhjustel: kahtlus, et hageja juhatuse liige VL omastas hageja raha; väidetavalt rikkus hageja ühel juhul kostja privaatsustingimusi, kui hageja vaatas kostja platvormilt ühe hageja töötaja YC sõiduandmeid sõidu kohta hageja kontorist VL koju vahetult pärast seda, kui VL oli mõjutanud hageja meeskonda hageja juurest lahkuma; eelnevad rikkumised põhjustasid kostjale väidetavalt mainekahju. Kostja väitel oli VL ebaseaduslik tegevus ja sellest tulenev mainekahju aluseks koostöölepingu lõpetamiseks selle p 5.4 alusel. Ebaseaduslikku tegevust ja selle mõju kostja mainele reguleerib ka koostöölepingu p 4.12.3. Lisaks reguleerib ebaseaduslikku tegevust ka koostöölepingu p 4.10.
9.Hageja hinnangul puudus kostjal õigus lepingu erakorraliseks ülesütlemiseks ja see on tühine. Kehtib kostja 03.04.2019 korraline lõpetamise avaldus ja hagejal on õigus kompensatsioonile. Koostöölepingu p 5.5.2.4 kohaselt loetakse koostööleping lõppenuks üksnes siis, kui kostja on tasunud hagejale n-ö koostöölepingu varajase lõpetamise kompensatsiooni. Koostööleping on tänaseni kehtiv, kuna kostja ei ole tasunud hagejale kompensatsiooni. Koostöölepingu p 5.5.2.1 ja kostja korralise lõpetamise avalduse kohaselt on kompensatsiooni suuruseks 1 832 460,80 eurot.
10.Hageja nõuab koostöölepingu rikkumise tõttu saamata jäänud tulu. Hageja võib nõuda saamata jäänud tulu alates koostöölepingu täitmise lõpetamisest 24.07.2019 kuni koostöölepingu lõppemiseni. Hagejal on jäänud alates 24.07.2019–31.03.2020 teenimata tulu kokku 1 157 000 eurot ja alates 01.04.2020–31.03.2021 on teenimata tulu 547 000 eurot.
11.Hageja tegi kulutusi kohtueelseks õigusabiks. Kuna kostja esitas tühise erakorralise ülesütlemisavalduse, pidi hageja kasutama õigusabi sellele vastu vaidlemiseks. Nii vaidles hageja kostja avaldusele vastu 26.07.2019 ja vastas omakorda kostja 28.07.2019 kirjale 31.07.2019. Samuti vastas hageja kostjale 10.01.2020 seoses võimaliku kompromissiga. Lisaks kohtusid pooled 06.02.2020 ja pidasid võimaliku kompromissi osas läbirääkimisi. Hageja on
2-20-11817 pidanud kandma kohtueelseid õigusabikulusid kokku 3600 eurot (5 tundi tunnihinnaga 180 eurot tunnis). Kohtueelne õigusabikulu kuulub kahjuna hüvitamisele.
12.Hageja nõuab koostöölepingu alusel 256 757,75 euro üleandmist. Kostja tasus ilma õigusliku aluseta neli hageja arvet VL isiklikule arvelduskontole, kuigi arvetel oli makse saaja CGL ja arvelduskonto CGL-i arvelduskonto. Kostja poolt hageja juhatuse liikmele raha kandmist ei saa pidada hageja kohustuse täitmiseks. Kostja vastuväited
13.Kostja palus jätta hagi rahuldamata.
14.Kostja ütles lepingu erakorraliselt üles kahel põhjusel: esiteks põhjusel, et VL suhtes tekkis kuriteo toimepanemise kahtlus, ning teiseks põhjusel, et hageja kasutas kostja tarkvara, et jälgida oma endise töötaja YC erasõitu. Erakorralise ülesütlemise aluseks oli lepingu p 5.4, mis võimaldab lepingu ülesütlemist etteteatamistähtajata lepingu teatud punktide rikkumise puhul.
15.Kostja nõustub hagejaga selles, et VL võimaliku ebaseadusliku tegevuse paigutamine p 5.4 alla on vaieldav, eelkõige põhjusel, et VL pani väidetavaid kuritegusid toime hageja enda suhtes. Kostja ei tugine enam erakorralise ülesütlemise põhjendamiseks VL ebaseaduslikule tegevusele.
16.Kostja ei loobu teisest erakorralise ülesütlemise alusest ehk YC ebaseaduslikust jälgimisest. Tegemist on iseseisva ülesütlemise alusega. Hageja tunnistab andmete vaatamist ja väidab, et YC andmete vaatamine ei olnud ebaseaduslik, et privaatsuse rikkumine oli lubatav, sest hagejal oli selleks õigustatud huvi, kuid see ei ole antud juhul oluline. Lepingu ülesütlemiseks piisas ka sellest, et YC andmete vaatamine rikkus lepingut ennast, isegi siis, kui seadus seda ei keelanud. Privaatsuspoliitika näeb ette, et isikuandmete vastutavaks töötlejaks on kostja. Kostja usaldas hagejale ligipääsu oma platvormile ja oma klientide isikuandmetele üksnes tingimusel, et hageja kasutab neid andmeid kooskõlas privaatsuspoliitikaga. Privaatsuspoliitika p-s 2 on toodud ammendav loetelu eesmärkidest, milleks Bolt klientide isikuandmeid töötleb. YC juhtumis ignoreeris hageja privaatsuspoliitika nõudeid ning töötles kostja kliendi andmeid enda isiklikes ärihuvides, et parandada oma positsiooni vaidluses VLga ning võimalikus vaidluses kliendi (YC) endaga. Rikkumise olulisust ei pea lepingu p 5.4 kontekstis üldse hindama. Kostja märgib, et YC juhtum ei olnud ainus. Hageja tegeles süsteemse eraviisilise jälitustegevusega. Hageja on süsteemselt valetanud kostjale ja kohtule selle kohta, kas ja millises ulatuses on hageja kasutanud Bolti platvormi eraviisilise jälitustegevuse tarbeks.
17.Kostja juhib tähelepanu ka sellele, et hageja hinnangul kehtib leping tänaseni, sest lepingu p 5.5.2.4 järgi ei lõpe leping enne hüvitise tasumist. Kuigi kostja sellise käsitlusega ei nõustu, siis juhuks, kui kohus peaks hagejaga selles osas nõustuma, peaks kostjal olema ka tänaseni võimalik leping p 5.4 alusel erakorraliselt üles öelda ning vabaneda seni täitmata hüvitise tasumise kohustusest, kui erakorralise ülesütlemise alused on olemas ning erakorraliseks ülesütlemiseks ei ole möödunud mõistlik aeg rikkumise avastamisest. Kostja avastas uued rikkumised alles nüüd ning ei pidanud seda varem avastama, sest ka hageja ise kinnitas järjekindlalt, et vaatas ainult ühte sõitu. Seega saab kostja lepingu jätkuvalt üles öelda ning käesolevaga ütleb selle üles (juhul, kui see ei ole kohtu hinnangul veel lõppenud).
18.Hagejal ei ole õigust nõuda saamata jäänud tulu, sest saamata jäänud tulu ei ole lepingu p 5.5 kaitsealas. Hageja saamata jäänud tulu nõue põhineb eeldusel, et leping jäi formaalselt kehtima, sest kostja ei maksnud hagejale hüvitist. Ka juhul, kui hagejal oli õigus hüvitisele ning
2-20-11817 leping jäi seetõttu kehtima, ei tähenda see siiski automaatselt, et hagejal oleks õigus nõuda saamata jäänud tulu. Kostja on seisukohal, et lepingu p 5.5.2 ehk hüvitise tasumise väidetavat kohustust sätestava punkti eesmärgiks ei olnud ära hoida kahju, mis kaasnes hageja äritegevuse lõppemisega – ehk saamata jäänud tulu (VÕS § 127 lg 2). Kostja käsitlust toetab ka lepingu p 4.5, mis näeb sõnaselgelt ette, et hagejal ei ole õigust nõuda lepingu rikkumise korral saamata jäänud tulu.
19.Hagejal ei ole õigust nõuda koostöölepingu alusel 256 757,75 euro üleandmist. Lepingu kehtivuse perioodil ei olnud hagejal pangakontot ja seetõttu maksis kostja hageja arveid kolmandate isikute kontodele, eelkõige CGL-i kontole. Neljal korral tasus kostja hageja arveid VL isiklikule kontole LHV pangas. Hageja aktsepteeris neid makseid lepingu kohase täitmisena. Viimase kahe arve osas on hageja ise kinnitanud, et need on tasutud. Korraldus tasuda arveid VL isiklikule kontole tuli VL-lt endalt, kes oli tol ajal hageja juhatuse liige. Arvete tasumist puudutav suhtlus toimus alates juulist 2018 VL ja kostja raamatupidaja SP vahel Slacki sõnumirakenduses.
20.Hagejal ei ole õigust nõuda kohtueelsete kulude hüvitamist. Hageja kohtueelsete õigusabikulude saatus sõltub hageja muudest nõuetest ning kostja ei vaidle põhimõtteliselt vastu sellele, et õigusabikulude nõuet saaks rahuldada proportsionaalselt põhinõudega. Maakohtu otsus
21.Maakohus jättis 05.10.2021 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
22.Esmalt käsitas maakohus hageja nõuet tuvastada, et pooltevaheline koostööleping ei lõppenud kostja 22.07.2019 ülesütlemisavalduse alusel erakorralise ülesütlemisega. Kohus tuvastas, et poolte vahel sõlmitud koostööleping lõppes erakorralise ülesütlemisega 24.07.2019.
22.1.Vaidlus puudus selles, et poolte vahel oli sõlmitud koostööleping. Maakohus kohaldas pooltevahelisele võlasuhtele koostöölepingut ja tulenevalt koostöölepingu p-st 5.8 Eesti õigust. Pooled ei vaielnud selle üle, et kostja saatis hagejale 22.07.2019 kokkulepitud vormis ülesütlemisavalduse pooltevahelise koostöölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks ja hageja sai selle enne 24.07.2019 kätte, s.o enne ülesütlemisavalduses märgitud lepingu lõppemise tähtpäeva. Seega olid ülesütlemise formaalsed eeldused täidetud.
22.2.Kostja märkis ülesütlemisavalduses üheks erakorralise ülesütlemise aluseks koostöölepingu p 5.4, mis annab kostjale õiguse lõpetada leping ette teatamata ja kompensatsiooni maksmata, kui hageja või hageja töötaja kahjustab õigusvastase tegevusega kostja mainet. Kuna kostja avaldas kohtumenetluses, et ta ei tugine erakorralise ülesütlemise põhjendamiseks VL ebaseaduslikule tegevusele, leidis kohus, et lepingu erakorralise ülesütlemise materiaalne eeldus, milleks oli hageja või tema töötaja õigusvastane tegevus, ei ole puutuvalt VL tegevust täidetud.
22.3.Kostja põhjendas erakorralist ülesütlemisavaldust asjaoluga, et hageja jälgis kostja tarkvara kasutades oma töötaja YC liikumist, jälitades sõite, mida YC tegi oma isikliku Bolti kliendikontoga. Kostja leidis, et hageja rikkus privaatsuspõhimõtteid ja tegutses ebaseaduslikult. Kohtu hinnangul nähtus poolte avaldatust vaidluse puudumine selle üle, et kostja vaatas 31.05.2019 kostja tarkvaraplatvormi kasutades andmeid YC ühe sõidu kohta. Kohus järeldas, et hageja kasutas YC andmeid vastuolus privaatsuspõhimõtete p-ga 2 ning rikkus sellega koostöölepingu p 5.1. Kohus leidis, et pooltevahelisele võlasuhtele kohaldub
2-20-11817 koostöölepingus kokkulepitu. Osas, milles koostööleping pooltevahelist võlasuhet ei reguleeri, kohaldub pooltevahelisele võlasuhtele Eesti materiaalõigus tulenevalt koostöölepingu p-st 5.8.
22.4.Hageja väitis, et YC ühe sõidu andmete vaatamine oli hädavajalik hageja vara ja tegevuse ning klientide isikuandmete ja turvalisuse tagamiseks. Kohus tuvastas, et hageja avaldatud eesmärgid ei ole privaatsustingimuste p-s 2 loetletud eesmärkide hulgas. Kohtu hinnangul ei nähtu koostöölepingust ja selle lisadest, et klientide isikuandmete kasutamise eesmärgid tulenevad lisaks koostöölepingu lisale 2 muudest allikatest. Privaatsuspõhimõtete p 2 ei ole sätestatud lahtise loeteluna. Kostja on enda poolt Bolti rakenduse kasutajate suhtes kehtestatud privaatsuspoliitikas sätestanud, et isikuandmeid võib ta lisaks töödelda õigustatud huvi alusel, nt pettuslike maksete uurimiseks ja tuvastamiseks. Kohtu hinnangul ei mõjuta hageja ja kostja vahelisest lepingust tulenevaid õigussuhteid see, millised privaatsuspõhimõtted kehtestab kostja suhetes enda ja Bolti rakenduse kasutajate vahel. Kohus leidis, et hageja ei saa sisustada enda ja kostja vahelist võlasuhet kostja ja kolmandate isikute vahelistes õigussuhetest tulenevate õigustega.
22.5.Hageja väitis, et sõidu kohta kogus teavet kostja ning hageja tutvus kogutud andmetega. Kohus leidis, et lepingu kestel andmete kogumiseks tuleb lugeda ka hageja poolt kostja tarkvara poolt töödeldud andmetega tutvumist. Hageja talletas andmed, millega ta tutvus. Seda kinnitab selliste andmete avaldamine käesolevas kohtuasjas. Seega kasutas hageja YC kliendiandmeid koostöölepingu p 5.1 mõistes.
22.6.Hageja leidis, et tal oli õigus tutvuda YC sõiduandmetega isikuandmete kaitse üldmääruse (GDPR, Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) 2016/679) artikli 6 lg 1 p f (üldmäärus) alusel. Hageja sai väidetavalt 31.05.2019 vihje, et hageja töötaja YC sõitis tööajal 31.05.2019 (reedel) kell 14.55–15.01 hageja kontorist kohtuma VL-ga. Kohtu arvates YC sõiduandmete töötlemine ei saanud anda hagejale täiendavat teavet selle kohta, kas YC võis rikkuda hageja ja YC vahel sõlmitud töölepingut. Samuti ei saanud sõiduandmete töötlemine ära hoida YC väidetavat kohtumist VLga ja nendevahelist suhtlemist. Seega ei olnud täidetud isikuandmete töötlemise vajalikkuse kriteerium. Kohtu hinnangul oli hageja vara ja tegevuse ning klientide isikuandmete ja turvalisuse tagamiseks võimalik kasutada muid abinõusid pärast seda, kui hageja oli saanud vihje YC tööajal toimunud sõidu kohta. Näiteks piirata YC juurdepääsu töökohale, dokumentidele ja infosüsteemidele. Lisaks leidis kohus, et andmete töötlemine oli ebaproportsionaalne. Poolte esitatud arvamustes Malta õiguse kohta ei sisaldu andmeid, mis annaksid alust isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 6 lg 1 p f teisiti kohaldamiseks. Seega ei olnud YC andmete töötlemine seaduslik ka isikuandmete kaitse üldmääruse mõistes.
22.7.Kuna karistusseadustiku (KarS) § 6 ja 7 kohaselt ei laiene Eesti karistusseaduse ruumiline ja isikuline kehtivus Malta Vabariigis toime pandud teole, ei kontrollinud kohus, kas hageja või teda esindava isiku tegevus oli käsitletav karistusseadustiku järgse süüteona. Kostja esitatud õigusarvamuse põhjal ei saa kohus lugeda tõendatuks Malta õiguse sisu, mille kohaselt saab pidada hageja tegevust süüteoks või haldusõiguse rikkumiseks Malta õiguse järgi.
22.8.Kostjal oli tulenevalt koostöölepingu p-st 5.4 õigus leping erakorraliselt üles öelda, kuna hageja rikkus koostöölepingu p 5.1 ja YC andmetega tutvumine ei olnud seaduslik isikuandmete kaitse üldmääruse mõistes.
22.9.Kohtu hinnangul välistasid pooled koostöölepingu p-ga 5.4 kostja kohustuse anda hagejale mõistlik tähtaeg rikkumise lõpetamiseks. Seetõttu tõi ülesütlemisavaldus kaasa
2-20-11817 õiguslikud tagajärjed vaatamata sellele, et kostja ei andnud hagejale VÕS § 196 lg-s 2 nimetatud tähtaega.
22.10.Maakohus leidis, et kostjal oli ilmne huvi, et hageja täidaks koostöölepingu p 5.1 vältimaks klientide andmete töötlemisel vastuolu isikuandmete kaitse üldmäärusega. Andmekaitse valdkonnas lepingutingimuste täitmise olulisust kinnitab ka see, et kostja juhtis lepingu kehtivuse ajal 24.05.2019 e-kirjaga hageja tähelepanu infoturbe ja -kaitse vajalikkusele. Hageja rikkumise olulisuse hindamisel tuli arvestada ka sellega, et hageja vaatas lisaks YC sõiduandmete vaatamisele 27.06.2019–29.06.2019 kolmandate isikute VL, KM, YC, VP, KL, ST, MM, LS ja LP sõiduandmeid. Kostja täiendas selle asjaoluga lepingu erakorralise ülesütlemise aluseid. Koostööleping ei võimaldanud hagejal kasutada selliste andmete vaatamiseks koostöölepingu alusel hagejale antud administraatoriõigusi. Hageja rikkus sellega koostöölepingu p 5.1 ning rikkumist vabandavaid asjaolusid ei esinenud.
22.11.Isegi koostöölepingu p 5.4 kohaldamata jätmisel osas, mis nägi ette õiguse öelda leping üles viivitamata, oleks kostjal puudunud VÕS § 196 lg-s 2 nimetatud tähtaja andmise kohustus. Hageja rikkus lepingut oluliselt ja korduvalt. Hageja ei ole ümber lükanud lepingust tulenevat eeldust, et kostja jaoks on koostöölepingu p-st 5.1 tulenevate kohustuste täpne järgimine hageja poolt kostja huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu.
23.Teisena käsitas maakohus hageja nõuet mõista kostjalt välja 1 832 460,80 eurot.
23.1.Kohus tuvastas, et pooltevaheline koostööleping lõppes erakorralise ülesütlemisega 24.07.2019, s.o enne lepingu lõppemist korralise ülesütlemise tagajärjel. Koostöölepingu lõppemine erakorralise ülesütlemisega koostöölepingu p 5.4 alusel välistab tulenevalt koostöölepingu p-st 5.5.2 kompensatsiooni maksmise. Koostöölepingu p 5.5.2 kohaselt on kompensatsiooni maksmise eelduseks see, et lepingut ei lõpetatud viivitamata vastavalt p-le
5.4.Koostöölepingus puuduvad kokkulepped, mille kohaselt peab kostja maksma kompensatsiooni lepingu erakorralise ülesütlemise korral. Kuna kostja ütles koostöölepingu kehtivalt üles erakorraliselt, puudub hagejal õiguslik alus nõuda kostjalt kompensatsiooni 1 832 460,80 eurot tasumist.
24.Kolmandana käsitas maakohus hageja nõuet mõista kostjalt välja saamata jäänud tulu 1 157 000 eurot ja 547 000 eurot.
24.1.Kohus tuvastas, et pooltevaheline koostööleping lõppes erakorralise ülesütlemisega 24.07.2019 ja seega pooltevaheline koostööleping ei kehtinud pärast 24.07.2019 ning kostja ei saanud sellest tulenevaid kohustusi rikkuda. Seetõttu puudub hagejal õigus nõuda kostjalt saamata jäänud tulu hüvitamist.
25.1.Kohus leidis, et kahju hüvitamise nõude eelduseks on seadusest või lepingust tuleneva kohustuse rikkumine. Pooltevaheline koostööleping lõppes erakorralise ülesütlemisega 24.07.2019, kuid hageja heidab kostjale ette lepingurikkumist pärast 24.07.2019. Kuivõrd pooltevaheline leping oli lõppenud, ei saanud kostja seda ka rikkuda. Seetõttu ei ole kostja kulud käsitletavad kahjuna, mille hüvitamist saab nõuda.
26.Viimasena käsitas maakohus hageja nõuet mõista kostjalt välja 256 757,75 eurot.
2-20-11817
26.1.Hageja nõuab kostjalt nelja arve tasumist. Pooled ei vaielnud, et VL oli ajavahemikus juuli 2018 kuni oktoober 2018 hageja esindajaks. Hageja ei tõendanud VL esindusõiguse puudumist nimetatud ajavahemikus.
26.2.Kostja väitis, et hageja kinnitas 26.09.2018 arve nr 14 ja 01.10.2018 arve nr 15 tasumist. Kohus leidis, et hageja esindaja 24.05.2019 kirjast nähtuvalt pidas esindaja arveid nr 14 ja 15 tasaarveldatuks. Kirjast ei nähtu hageja kinnitust selle kohta, et arved on tasutud. Seega ei saa kostja tugineda sellele, et hageja on kinnitanud arvete tasumist.
26.3.Kostja tõendas maksekorraldustega, et kostja tasus 26.06.2018 ja 03.07.2018 VL pangakontole kokku 129 794,53 eurot selgitusega „Settlement of TaxMal commission 4-24 June 2018“. Summa vastab 06.07.2018 arve nr 3 summale, erinedes üksnes 0,35 euro võrra. Arve ja maksekorraldused tõendavad, et kostja on tasunud VL pangakontole 06.07.2018 arve summa ettemaksuna. Eeltoodut arvestades ei saa hageja heita kostjale ette arve tasumist arvel märgitud kontost erinevale kontole, sest ettemaksu tasumise ajal arve puudus. Kohtu hinnangul nähtus poolte käitumisest, et kostja järgis maksete tegemisel VL korraldusi.
26.4.Kostja tõendas maksekorraldustega, et kostja tasus VL pangakontole 07.09.2019 42 506,38 eurot selgitusega „Nr. INV0000012“ (summa vastab 06.09.2018 arve nr 12 summale), 28.09.2019 41 316,89 eurot selgitusega „Nr. INV0000014“ (summa vastab 26.09.2018 arve nr 14 summale), 02.10.2019 43 140,30 eurot selgitusega „Nr. INV0000015“ (summa vastab 01.10.2018 arve nr 15 summale). Maakohus leidis, et nende arvete tasumisel järgis kostja VL korraldust.
26.5.Kostja tõendas, et ei tasunud arveid omaalgatuslikult VL arveldusarvele, vaid tegi seda hageja esindaja VL korraldusel. Seega järgis kostja arvete tasumisel hageja juhiseid. Kohus arvestas pooltevahelise praktikaga, mille kohaselt ei toimunud arvete tasumine hageja arveldusarvele, vaid kolmandate isikute arveldusarvetele. VL ja kostja töötaja vahel Slacksuhtlusrakenduses 10.10.2018 peetud vestlusest nähtub muuhulgas, et pooltevaheliseks praktikaks oli suhtluskeskkonnas info edastamine, kuhu arved tasuda. 06.07.2018, 06.09.2018, 26.09.2018 ja 01.10.2018 arvete tasumine toimus kolmanda isiku arveldusarvele hageja juhatuse liikme korraldusel. Seetõttu tuleb tasu maksmise kohustus lugeda kostja poolt kohaselt täidetuks. Kostja ei ole rikkunud lepingut ega jätnud kokkulepitud tasusid hagejale maksmata.
26.6.Kuivõrd kostja täitis tasu maksmise kohustused kohaselt, on tasu 256 757,75 eurot maksmise kohustus täitmise tõttu lõppenud ning hagejal puudub õigus nõuda kohustuse uuesti täitmist. Apellatsioonkaebus
27.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks tagasi maakohtule või teha uue otsuse, millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda.
28.Maakohus hindas ebaõigesti nii koostöölepingu p 5.1 ja 5.4 ning GDPRi artikkel 6 lg 1 p f kui ka asjaolusid ja jõudis seetõttu ebaõigele järeldusele, et kostja võis koostöölepingu erakorraliselt p 5.4 alusel lõpetada. Kohus jättis arvestamata olulised asjaolud koostöölepingu lõpetamise õiguse hindamisel ja jättis otsuse olulises osas põhjendamata.
29.Koostöölepingu p-ga 5.1 ei olnud vastuolus YC ühe erasõidu vaatamine ega teiste töötajate töösõitude vaatamine. Koostööleping ei saa keelata ega keelagi isikuandmete töötlemist GDPR8
2-20-11817 i alusel. Vastasel juhul võiksid pooled kokkuleppel välistada ka seadusest tulenevate kohustuste täitmise. Koostöölepingu p 5.1 alusel võib töödelda kasutaja isikuandmeid ainult selle lisaks 2 oleva privaatsuspõhimõtete alusel, kuid ei ole välistatud isikuandmete töötlemist seaduses nimetatud alustel. Ka kostja käitumine kinnitab, et koostöölepingu alusel võib isikuandeid töödelda privaatsuspõhimõtetes nimetamata viisidel. Näiteks edastas kostja isikuandmeid ametiasutustele, töötles isikuandmeid koostöölepingu täitmiseks ja äriklientidele teenuse osutamiseks. Ka maakohus ei eitanud isikuandmete töötlemist GDPR-i alusel kooskõlas koostöölepinguga.
30.Hageja töötles YC isikuandmeid ehk vaatas tema ühe sõidu andmeid kostja infosüsteemis GDPR-i artikli 6 lg 1 p f alusel, mille kohaselt võib isikuandmeid töödelda, kui selleks esineb õigustatud huvi. YC ühe sõidu vaatamise huvi ja kaalukuse hindamiseks on oluline sellele eelnenud sündmused ja seda ümbritsev kontekst, mida hageja on varem menetluses kirjeldanud. Hageja soovis pärast töötaja isiku tuvastamist ennetada sellise töötaja võimalikke õigusrikkumisi. Hageja tuvastas sõiduandmete vaatamise põhjal YC. Isikuandmeid võib õigustatud huvi korral töödelda siis, kui töötlemine on sobiv, vajalik ja mõõdukas.
31.Maakohus ei arvestanud vajalikkuse hindamisel olulist asjaolu, s.o töötlemise eesmärki. Maakohus jättis arvestamata asjaolu, et hagejale ei olnud sõiduandmete avamisel teada, milline töötaja VLga kohtuma sõitis. Maakohtu analüüs lähtus ebaõigest eeldusest, et hagejale oli enne sõiduandmete avamist juba teada, et VLga sõitis kohtuma just YC.
32.Hageja hinnangul oli ühe sõidu avamine proportsionaalne olukorras, kus hageja töötaja sõitis tööajal salaja kohtuma VLga, kes samal ajal üritas hageja äritegevust vaenulikult kaaperdada läbi selle, et kallutas olulise osa hageja töötajatest (8 töötajat) hagejast lahkuma ja oli teavitanud üle 800 vedajale, et hageja asemel asub kostjat Maltal esindama hoopis tema oma meeskonnaga. Malta õiguses on erisätetega spetsiaalselt tunnustatud andmetöötleja õigust töödelda isikuandmeid õigusnõuete esitamiseks, teostamiseks või kaitsmiseks. Maakohus ei põhjendanud, miks YC isikuandmete töötlemine polnud proportsionaalne. Maakohus märkis üksnes, et lisaks leiab kohus, et andmete töötlemine oli ebaproportsionaalne.
33.Töösõitude avamine ei olnud koostöölepinguga vastuolus. Hageja avastas, et tema endised töötajad kuritarvitavad hageja ärikontot. Hageja avas vaidlusalused sõidud, kuna soovis oma endised töötajad ärikontolt eemaldada. Kostja esindajad juhendasid endiste töötajate eemaldamist administraatorikonto kaudu. Maakohus ei arvestanud vaidlusaluseid sõite hinnates olulisi asjaolusid, sh seda, et kostja ise juhendas hagejat oma endisi töötajaid ärikontolt läbi administraatorikonto eemaldama. Maakohus märkis üksnes seda, et koostööleping ei näinud ette endiste töötajate sõitude haldamist läbi administraatorikonto ja seetõttu hageja rikkus seda.
34.Igal juhul võis hageja töödelda kõnealuseid ärisõite kooskõlas GDPR-iga. Maakohus ei hinnanud töösõite GDPR-i valguses. Kostja võimaldab töösõitudele täieliku ligipääsu.
35.Igal juhul on kostja töösõitudele tuginemise õigus lõppenud. Taganeda võib rikkumisest teada saamisel üksnes mõistliku aja jooksul. Kuna kostja sai töösõitude vaatamisest teada juba juunis 2019, on mõistlik aeg taganemiseks lõppenud. Kostja väitel sai ta töösõitude vaatamisest teada alles vahetult enne hageja 07.05.2021 menetlusdokumendi esitamist, kuid see ei vasta tõele.
36.Igal juhul on tegemist väheolulise rikkumisega ja lepingu ülesütlemine seetõttu hea usu põhimõttega vastuolus. Isegi kui hageja töötaja poolt YC erasõidu andmete vaatamine oli õigusvastane, ei ole igal juhul tegemist olulise rikkumisega. Tegemist oleks n-ö piiripealse
2-20-11817 juhtumiga, mille korral on võimatu ette näha, kas see langeb õiguspärase või õigusvastase tegevuse kategooriasse. Hageja ei vaadanud andmeid õigusvastasel eesmärgil, vaid siirast soovist tuvastada võimalikke õigusrikkumisi toimepanna võiv töötaja, hoida ära oluline kahju kasutajatele ja nende isikuandmetele ning oma ärisaladusele ja infosüsteemidele, samuti selleks et takistada töötajate õigusvastaste tegude toimepanemist ja/või sellele kallutamist ning esitada sellise töötaja vastu nõue. Hageja vaatas ühe sõidu andmeid ja rääkis sellest kohe oma töötajaga. Hageja ei avaldanud andmeid kolmandatele isikutele ega ole antud andmeid töödelnud ühelgi muul viisil (sh õiguspäratul).
37.Isegi kui hageja töötaja poolt endiste töötajate töösõitude vaatamine oli õigusvastane, ei ole igal juhul tegemist olulise rikkumisega. Seda esmalt seetõttu, et kostja avalikustab ise identsed andmed äriklientidele läbi ärikliendikonto. Teiseks seetõttu, et kostja esindajad ise tunnistasid, et uue ärikliendisüsteemi uuenduse tõttu pole nad ka ise sellega veel kursis, mistõttu seda hagejalt eeldada on veelgi ebaõiglasem. Kolmandaks juhendasid kostja esindajad ise hagejat oma endiste töötajate kontode haldamist läbi administraatorikonto, mistõttu on hageja hinnangul ebaõiglane seda ligi kaks aastat hiljem hagejale kohtumenetluse käigus täiendavate lõpetamise argumentide saamiseks ette heita. Kostja enda käitumine kinnitab, et tal ei olnud privaatsuspõhimõtete täpse järgimise vastu äratuntavat huvi.
38.Vaidluse kontekst viitab sellele, et hagejaga lõpetati leping üksnes seetõttu, et ajada äri edasi ilma hageja Malta osaniketa. Äri jätkub Maltal uues kehas ja seda jätkuvalt hageja ressursside najal – hageja kaasatud autopargid, koostööpartnerid, vedajate litsentsid, investeering jne.
39.Kuna kostja 22.07.2019 koostöölepingu erakorraline ülesütlemine on tühine, kehtib kostja 03.04.2019 koostöölepingu korraline ülesütlemine. Koostöölepingu korralisel lõpetamisel peab kostja tasuma hagejale kompensatsiooni. Maakohus ei hinnanud kompensatsiooni tasumise kohustust, kuna leidis, et koostööleping lõppes erakorraliselt.
40.Kostja peab kahju hüvitama, kuna ta lõpetas koostöölepingu täitmise ja ei ole kompensatsiooni tasunud. Maakohus ei hinnanud kahju hüvitamise kohustust, kuna leidis, et koostööleping lõppes erakorraliselt.
41.Hageja nõuab nelja arve tasumist summas 256 757,75 eurot. Maakohus leidis, et kostja on antud arved tasunud, kuna kandis arvel märgitud CGL-i arvelduskonto asemel need VL korraldusel viimase isiklikule arvelduskontole. VL väitel soovis ta raha kasutada oma Küprose äritegevuse jaoks. Kostja poolt hageja juhatuse liikmele raha kandmist ei saa pidada hageja kohustuse täitmiseks. Kuigi kostja kandis antud arved hageja asemel viimase juhatuse liikme arvelduskontole, ei saa sellega pidada kostjat hageja kohustuse täitmiseks. Vastustaja seisukoht
42.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
43.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 järgi jätta muutmata.
44.TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtu poolt tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kui puuduvad kahtlused
2-20-11817 vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Ringkonnakohtu arvates ei ole maakohus vaidluse lahendamiseks oluliste faktiliste asjaolude tuvastamisel menetlusõiguse norme rikkunud. Maakohus on läbi viinud nõuetekohase eelmenetluse ja arutanud pooltega piisavas mahus nii tõendamiskoormust kui õiguse kohaldamisega seonduvat. Kolleegium nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja järgib neid, mistõttu neid käesolevas otsuses TsMS § 654 lg 6 järgi ei korrata. Hageja on apellatsioonkaebuses enamasti korranud maakohtus esitatud väiteid ja vastuväiteid, mida maakohus on vaidlustatud otsuses põhjalikult käsitanud. Ringkonnakohus vastab järgnevalt apellatsioonkaebuse väidetele.
45.Vaidluse lahendamisel oluliste asjaolude üle ei olnud poolte vahel vaidlust. Maakohus on õigesti leidnud, et poolte vahel oli sõlmitud koostööleping, mille p 5.8 järgi kohaldatakse lepingule Eesti õigust ja seda tõlgendatakse Eesti õiguse järgi. Maakohus tuvastas, et lepingu sisust lähtudes on tegemist frantsiisilepinguga. 22.07.2019 kirjaga ütles kostja koostöölepingu erakorraliselt üles alates 24.07.2019.
46.VÕS § 196 lg 1 järgi võib kestvuslepingu kumbki lepingupool mõjuval põhjusel etteteatamistähtaega järgimata üles öelda, eelkõige kui ülesütlevalt lepingupoolelt ei või kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kuni kokkulepitud tähtpäevani või etteteatamistähtaja lõppemiseni (erakorraline ülesütlemine). Koostöölepingu p-s 5.4 on pooled kokku leppinud, et kostjal on õigus leping ilma ette teatamata ja kompensatsiooni maksmata viivitamata üles öelda, kui hageja ja/või tema töötajad rikuvad mh lepingu p 1.8, 4.10, 4.11, 4.12 4.13 ja/või 5.1 ja/või rikutakse kostja intellektuaalomandi õigusi tarkvarale ja/või kahjustatakse kostja mainet kehva teenuse kvaliteedi või ebaseadusliku tegevusega. Koostöölepingu p 5.1 järgi klientide isikuandmete kasutamine, mille äriühing on kogunud koostöölepingu tähtaja jooksul, on lubatud lepingu kehtivuse ajal privaatsuspõhimõtetes märgitud määral ja üksnes kooskõlas privaatsuspõhimõtetega. Privaatsuspõhimõtted on koostöölepingu lisa nr 2. Privaatsustingimuste p 1 järgi on isikuandmeteks mh kasutaja nimi, geograafiline asukoht, teenuse osutamise aeg ja sihtkoht ning p 2 järgi kostja rakenduse kaudu kogutavaid isikuandmeid ei kasutata isikute ega nende asukohtade tuvastamiseks.
47.Kostja 22.07.2019 koostöölepingu lõpetamise avalduses oli lepingu lõpetamise ühe alusena esile toodud, et hageja on rikkunud privaatsuspõhimõtteid ja teostanud ebaseaduslikku jälgimist. Hageja töötajad on kostja tarkvara kasutades jälginud hageja töötaja YC liikumist ja kohtumisi endiste kolleegidega (täpsemalt VLga), jälitades sõite, mida YC tegi oma isikliku Bolti kliendikontoga (I kd, tl 147). Pooled vaidlesid selle üle, kas YC sõidu andmete vaatamine oli koostöölepingu rikkumine ja kui oli, kas siis andis see kostjale aluse koostöölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks.
48.Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuse väitega, et maakohus tõlgendas ebaõigesti koostöölepingu punkte 5.1 ja 5.4. Õige on maakohtu järeldus, et isikuandmete töötlemine oli kostja jaoks oluline ja kostjal kui vastutaval töötlejal oli õigus koostöölepingus määratleda, millises mahus võib hageja volitatud töötlejana andmeid töödelda. Eeltoodu on kooskõlas GDPR-i artikli 4 p-dega 7 ja 8. Hageja on koostöölepingu sõlmimisega nõustunud isikuandmete töötlemisel järgima koostöölepingut ja privaatsuspõhimõtteid. Koostöölepingu p-ga 5.1 ja privaatsuspõhimõtete p-ga 2 oli määratud, millises ulatuses võis hageja töödelda klientide isikuandmeid. Koostöölepingust ja privaatsuspoliitikast ei tulenenud hagejale õigust töödelda YC isiklikult kontolt tehtud erasõitude andmeid põhjendusega, et hagejal oli vajalik seda teha
2-20-11817 oma vara ja tegevuse ning klientide isikuandmete ja turvalisuse tagamiseks, kuna kostja ei olnud hagejale andnud vastavat õigust nendel eesmärkidel isikuandmeid töödelda.
49.Kuigi koostöölepingus ei olnud kokku lepitud, et hageja võib isikuandmeid töödelda ka GDPR-i alusel, on maakohus hinnanud ka seda, kas hageja poolt YC erasõidu andmete vaatamiseks võis tuleneda alus GDPR-ist. Ringkonnakohus nõustub, et GDPR-is toodud asjaoludel on töötlejal õigus isikuandmeid töödelda, kuid pooled olid kokku leppinud, kes seda teha saab. Koostöölepingu p 5.1 ja privaatsuspõhimõtteid tõlgendades võis seda üldjuhul teha kostja. Apellatsioonkaebuse väited, mille kohaselt kostja töötleb ise isikuandmeid eesmärgil esitada vajadusel neid kohtule, arvutada koostöölepingu alusel teenustasusid ja teenuse osutamisel äriklientidele, ei anna alust teha järeldust, et hageja võiks isikuandmeid töödelda laiemalt, kui koostöölepingus on kokku lepitud.
50.Hageja vaidlustab apellatsioonkaebuses maakohtu järelduse, mille kohaselt ei tulenenud GDPR-ist hagejale õigust YC erasõidu andmete vaatamiseks. GDPR-i artikli 6 p 1(f) järgi on isikuandmete töötlemine seaduslik ainult juhul, kui isikuandmete töötlemine on vajalik vastutava töötleja või kolmanda isiku õigustatud huvi korral.
51.Hageja esiletoodu kohaselt sai ta vihje, et tema töötaja YC sõidab VL juurde, kes väidetavalt tegutses hagejat kahjustavalt. Hageja väidete kohaselt oli vajalik töödelda YC erasõidu andmeid, kuna VL oli asunud hageja äri ebaseaduslikult üle võtma ja hagejal oli kahtlus, et YC võib rikkuda töölepingut ja täpselt oli vaja tuvastada, kas tegemist oli YCga. Ringkonnakohus nõustub kostja vastuväidetega apellatsioonkaebusele, et hageja väited selle kohta, kas ta teadis enne andmete vaatamist, et tegemist on YCga, on menetluse vältel olnud muutuvad. Nii väitis hageja hagiavalduses, et ta sai vihje, et YC läheb VLga kohtuma, 07.05.2021 seisukohas väitis hageja, et vihje alusel ei olnud võimalik tuvastada, kes läheb VL juurde (II kd, tl 37) ja 03.06.2021 menetlusdokumendist saab järeldada, et hageja kahtlustas kedagi oma töötajatest koostöös VLga (II kd, tl 35). Ringkonnakohus möönab, et selleks, et veenduda, kes hageja töötajatest VL juurde sõitis, ei olnud GDPR-i artikli 6 p 1 (f) mõttes vajalik isikuandmeid töödelda, kuna hagejal oli võimalik isik kindlaks teha muul viisil, näiteks vihje andnud isiku kaudu. Seega oleks olnud hagejal võimalik oma eesmärk saavutada muul moel. Hageja apellatsioonkaebuse väide, et YC sõit toimus ajal, kui VL üritas hageja äritegevust ebaseaduslikul üle võtta, on vastuolus hageja enda poolt eelnevalt esile toodud asjaoludega. Nii on hageja hagiavalduses esile toonud, et hageja peatas 20.05.2019 VL volitused ja otsustas läbi viia erikontrolli ja järgmisel päeval pärast seda võttis VL kaasa enda meeskonna ja teatas, et tema on Maltal kostja uus esindaja. YC sõit VL juurde toimus 31.05.20019 ehk pärast seda, kui hagejale oli teada VL tegevus. Seda, et hageja oleks eelnevalt keelanud YCl VLga suhelda, hageja ei ole esile toonud. Kokkuvõttes on maakohus õigesti hinnanud, et YC sõiduandmete vaatamine ei olnud GDPR-i mõttes vajalik ega proportsionaalne.
52.Ringkonnakohus ei nõustu apellandiga, et YC sõiduandmete vaatamine oli väheoluline lepingurikkumine. Maakohus leidis, et privaatsuspõhimõtete täitmine hageja poolt oli kostjale oluline. Kostja äritegevus on seotud klientide isikuandmete kogumisega ja kogutud andmete töötlemise usaldusväärsus on kostjale oluline. Juhul, kui kostja isikuandmete töötlemise usaldusväärsust ei taga, mõjutab see klientide usaldust kostja vastu ja sellest tulenevalt tema äri edukust. Maakohus on õigesti tuvastanud, et privaatsuspõhimõtete täitmine hageja poolt oli eelduseks kostja huvile lepingu täitmise vastu, mistõttu oli tegemist olulise lepingurikkumisega VÕS § 116 lg 2 p 2 mõttes.
2-20-11817
53.Apellandi väited, et Malta seadusest tulenevalt oli tal õigus YC sõidu andmeid vaadata, ei anna alust teha maakohtust erinevat järeldust. Pooled olid koostöölepingus kokku leppinud, et nendevahelisele suhtele kohaldatakse Eesti seadust, mistõttu Malta seadust ei pidanud maakohus kohaldama.
54.Teiste isikute sõiduandmete töötlemise kohta on maakohus teinud järelduse, et ka nende vaatamiseks puudus hageja õigustatud huvi ja hindas seda kui hagejapoolset lepingurikkumise olulisust kinnitavat asjaolu. Ringkonnakohus ei nõustu apellandiga, et tal oli GDPR-i järgi õigus 27.06.2019 töödelda teiste isikute sõiduandmeid. Isikud, kelle sõiduandmeid hageja töötles, kasutasid hageja ärikontot, mille teatud andmete vaatamiseks võib ärikonto omanikul olla õigus. Hageja ei vaidlusta maakohtu järeldust, et ta vaatas töötajate sõiduandmeid administraatorina. Hageja väidab apellatsioonkaebuses, et ta vaatas töötajate sõiduandmeid, kui ta püüdis neid ärikontolt eemaldada. Hageja ei ole selgitanud, miks selleks toiminguks oli vajalik vaadata töötajate sõitude andmeid. Poolte töötajate 28.06.2019 sõnumivahetusest nähtub, et ärikontolt eemaldamiseks oli vajalik ainult isikud ärikontol deaktiveerida (II kd tl 93, tõlge II kd, tl 107).
55.Kostja täiendas ülesütlemise aluseid, väitega, et hageja on ilma õigusliku aluseta vaadanud ka teiste isikute sõiduandmeid, 07.05.2021 menetlusdokumendis. Hageja väitis, et kostja poolt teiste töötajate sõitudele koostöölepingu erakorralise ülesütlemise alusena tuginemine on toimunud hilinenult. Sellekohased väited esitas hageja 03.06.2021 menetlusdokumendis. Kostja väitel sai ta sõiduandmete vaatamisest teada alles käesoleva menetluse kestel, kui vastavad logid avati. Kolleegium nõustub kostjaga, et hageja ei ole usutavaks muutnud, et kostja sai ülejäänud isikute andmete vaatamisest teadlikuks, kui kostja juhendas hagejat, kuidas neid isikuid kasutajana deaktiveerida. Samas, kuna maakohus leidis, et koostöölepingu erakorraline ülesütlemine on õiguspärane mais 2019 toimunud YC sõiduandmete vaatamisele tuginedes ja see, et hageja on lisaks ka teiste isikute sõiduandmeid vaadanud, kinnitab ainult seda, et hageja lepingurikkumine on oluline, siis see, kas kostja tugines täiendavatele ülesütlemise alustele mõistliku aja jooksul, ei ole vaidluse lahendamisel määrava tähtsusega.
56.Ringkonnakohus ei nõustu apellandiga, et kostja poolt lepingu erakorraline ülesütlemine oli vastuolus hea usu põhimõttega. Eelnevalt on ringkonnakohus nõustunud maakohtuga, et hageja rikkus lepingut oluliselt. See, et hageja ei jaganud saadud teavet kolmandate isikutega, ei anna alust teha järeldust, et tegemist oleks olnud mitteolulise rikkumisega. Hageja väide, et kostja tegutseb läbi teise äriühingu Maltal jätkuvalt, kasutades hageja kaasatud autoparki, koostööpartnereid, vedajate litsentse, investeeringuid jne, ei ole vaidluse lahendamisel määrav ja on lisaks jäänud paljasõnaliseks. Kuna kostjale kui isikuandmete vastutatavale töötlejale oli tähtis, et isikandmeid töödeldaks ranges vastavuses koostöölepinguga, siis isikuandmete töötlemise nõuete vastu eksimist ei saa mingil juhul pidada mitteoluliseks lepingurikkumiseks ja lepingu erakorralist ülesütlemist lugeda vastuolus olevaks hea usu põhimõttega.
57.Hageja nõudis kostjalt nelja arve tasumist kokku summas 256 757,75 eurot, mis olid tasutud kostja poolt VL arvele. Vaidlust ei ole, et arvete tasumise ajal ei olnud hagejal oma arvelduskontot ja arvetele oli märgitud, et arve tuleb tasuda Malta äriühingu Central Garage Limited kontole. Kostja väitel tasus ta arved VL, kes sellel ajal oli hageja juhatuse liige, korraldusel VL isiklikule arvele. Kostja on oma väiteid tõendanud VL ja kostja töötaja sõnumivahetusega Slack-sõnumirakenduses. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et VLl hageja juhatuse liikmena oli õigus määrata, millisele arvele tuleb rahaline kohustus täita ja kostja poolt sellele arvele raha maksmisega oli kohustus kohaselt täidetud.
2-20-11817
58.Kuna kostja on õiguspäraselt ja põhjendatult öelnud hagejaga sõlmitud koostöölepingu alates 24.07.2019 erakorraliselt üles, siis on maakohus õigesti jätnud rahuldamata hageja nõuded kompensatsiooni ja saamata jäänud tulu saamiseks. Samuti on õige maakohtu järeldus, et hageja kohtueelsete õigusabikulude hüvitamise nõude rahuldamise eeldused puuduvad, kuna kostja ei ole rikkunud seadusest või lepingust tulenevat kohustust. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
59.Seoses hagi rahuldamata jätmisega on maakohus õigesti TsMS § 162 lg 1 järgi jätnud menetluskulud hageja kanda. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega tuleb apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 171 lg 1 järgi jätta hageja (apellandi) kanda.
60.Kuna maakohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määranud, siis ei tee seda ka ringkonnakohus. Menetluskulude rahalise suuruse määrab TsMS § 177 lg 2 järgi kindlaks maakohus mõistliku aja jooksul pärast menetlus lõpetava lahendi jõustumist.
61.TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.