Määruse tegemise aeg ja koht 3.11.2022, Tallinn Kohtuasja number
2-21-13900
Kohtuasi
X (pankrotis) pankrotimenetlus
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 9.5.2022 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
X määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Võlgnik X (pankrotis), lepinguline esindaja Danil Lipatov
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta vastu X määruskaebusele lisatud Eesti Töötukassa 18.5.2022 tõend.
2.Harju Maakohtu 9.5.2022 määrus tühistada osas, millega maakohus jättis algatamata X kohustustest vabastamise menetluse (resolutsiooni p 6) ning saata asi tühistatud osas tagasi maakohtule võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise üle otsustamiseks. Muus osas jätta maakohtu määrus muutmata.
3.X määruskaebus rahuldada. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
1.3.9.2021 esitas X (võlgnik) Harju Maakohtule avalduse enda pankroti väljakuulutamiseks. Koos pankrotiavaldusega esitas võlgnik pankrotiseaduse (PankrS) § 170 lg 1 alusel ka avalduse kohustustest vabastamiseks. Võlgnik kinnitas, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid tema kohustustest vabastamise välistada. Samuti kinnitas võlgnik, et kohustub täitma kõiki PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi.
2.8.9.2021 määrusega võttis maakohus võlgniku pankrotiavalduse menetlusse ja nimetas võlgniku ajutiseks pankrotihalduriks Andrias Palmitsa.
3.Harju Maakohtu 5.10.2021 määrusega kuulutati välja võlgniku pankrot ja nimetati pankrotihalduriks Andrias Palmits (pankrotihaldur).
4.Pankrotihaldur esitas 27.4.2022 kohtule taotluse, milles palus lõpetada võlgniku pankrotimenetlus raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist, kuna pankrotivarast ei jätku pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Koos aruandega esitas pankrotihaldur taotluse tasu määramiseks ja selle tasumiseks võlgnikule menetlusabi andmiseks. Pankrotihaldur palus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kuna tema hinnangul on tegemist PankrS § 171 lg 2 p-s 4 nimetatud võlausaldajate nõuete rahuldamise takistamisega tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Aruandes märgitu kohaselt võttis võlgnik vahetult enne pankrotiavalduse esitamist tagasi oma pensionifondi osakud ega ole sellest laekunud 5164,42 eurot kasutanud võlausaldajate ees sissenõutavaks muutunud kohustuste täitmiseks. Maakohtu määrus ja põhjendused
5.Maakohus lõpetas 9.5.2022 määrusega võlgniku pankrotimenetluse raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist, kinnitas võlgniku võlausaldajatel tunnustatud nõuete eest saamata jäänud summad, vabastas pankrotihalduri tema kohustustest ning määras pankrotihalduri tasuks 1168 eurot. Kohus jättis algatamata menetluse võlgniku kohustustest vabastamiseks.
6.Maakohus leidis, et esineb PankrS § 158 lg-s 4 sätestatud alus pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu.
7.Maakohtu hinnangul tuleb jätta kohustustest vabastamise menetlus algatamata PankrS § 171 lg 2 p-i 4 alusel.
8.Võlgniku 3.9.2021 pankrotiavalduse ja sellele lisatud võlanimekirja kohaselt oli võlgnikul teadaolevaid kohustusi 15 727,26 eurot (pankrotimenetluses on tunnustatud nõudeid kokku 18 154,86 eurot). Võlgniku pangakonto väljavõttelt nähtub, et päev enne pankrotiavalduse esitamist on võlgnikule AS-ilt Q laekunud 5164,42 eurot ning pankrotiavalduse esitamise päeval on võlgnik võtnud sularahas kontolt välja 3215 eurot ning tasunud C-le 2000 eurot selgitusega „laenu tagasimakse“. Võlgnik ei osanud või soovinud seletada, miks ta tegi C-le ülekande, kuid on avaldanud, et ta ei saanud nimetatud isikult laenu.
9.Pankrotimenetluses ei ole pankrotivarasse laekunud summasid, mille arvelt saaks kanda pankrotimenetluse kulusid ja tasuda võlausaldajate nõudeid. AS-ilt Q laekunud raha ei ole ka pankrotiavalduse esitamise eelselt kasutatud selleks, et tasuda pankrotiavalduses toodud võlgnevusi. Seega on muutnud võlgnik ennast varatuks pankrotiavalduse esitamise ajal ja
2-21-13900 takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist. Arvestades võlgniku sissetuleku liike ja suurust ei ole tõenäoline, et võlausaldajate nõudeid õnnestuks tasuda kohustustest vabastamise menetluses. Võlgnik on seega tahtlikult käitunud viisil, mille tagajärjel ei ole olnud võimalik kohustusi täita osaliseltki.
10.Kohustustest vabastamise menetluse läbiviimine tugineb eeldusele, et võlgnik teeb kõik mõistliku endast oleneva, et menetluse kestel saaks võlausaldajate nõudeid rahuldada võimalikult suures ulatuses. Võlgniku käitumisest enne pankrotiavalduse esitamist ei saa järeldada, et võlgniku tahe on rahuldada võimalikult suures ulatuses võlausaldajate nõudeid. Määruskaebus
11.Võlgnik esitas 23.5.2022 määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse resolutsiooni p 6 ja algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus.
12.Kaebuse põhjenduste kohaselt ei ole maakohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest keeldumisel PankrS § 171 lg 2 p-i 4 alusel tõendanud võlgniku tahtlust või rasket hooletust võlausaldajate nõuete rahuldamata jätmisel. Pankrotihalduri nõudmisel esitas võlgnik kõik pangakonto väljavõtted, samuti andis võlgnik pankrotihaldurile pensioniraha kohta selgituse vene keeles, kuna ta ei valda eesti keelt. Kõik see toimus enne pankrotiavalduse esitamist ning nii ajutine pankrotihaldur kui ka võlausaldajad ei küsinud võlgnikult pensioniraha tagastamist ega täpsustust, kuhu see raha läks. Võlgnik ei varjanud oma vara seisu ega takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist.
13.Maakohus rikkus selgitamiskohustust ja määruse põhjendamise kohustust. Maakohus ei tuvastanud kõiki asjaolusid ega küsinud võlgnikult selgitusi. Kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmine põhineb ainult pankrotihalduri seisukohal. Tõele ei vasta see, et võlgnik on muutnud ennast varatuks pankrotiavalduse esitamise ajal ja takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist. Võlgniku maksejõuetus tekkis palju varem. Võlgnik soovis võlgnevusi tasuda, kuid ei olnud võimeline seda täielikult tegema. Vaatamata sellele, et võlgniku ülalpidamisel on alaealine laps, nähtub võlgniku pangakonto väljavõttest, et ta püüdis hoolimata majandusraskustest enne pankrotiavalduse esitamist võlausaldajatele maksta ning täitis laenulepingutest tulenevaid kohustusi ulatuses, milles ta oli võimeline neid täitma.
14.Maakohus ei arvestanud võlgniku maksejõuetuse põhjuseid, tema majanduslikku olukorda ega asjaolu, et võlgniku ülalpidamisel on alaealine laps. Maakohtu määrusest ei tulene, millised asjaolud võlgniku olukorras kaaluvad üles isiku võimaluse kohustustest vabastamiseks. Võlgnik ei nõustu maakohtu seisukohaga, mille kohaselt ei saa võlgniku käitumisest enne pankrotiavalduse esitamist järeldada, et võlgniku tahe on suunatud võimalikult suures ulatuses võlausaldajate nõuete rahuldamisele. Esiteks märgib võlgnik PankrS §-le 172 viidates, et seda, kas kohustustest vabastamise menetluses tegi võlgnik võlausaldajate nõuete rahuldamiseks kõik endast oleneva, peab jälgima usaldusisik. Kui maakohus oli seisukohal, et võlgnik ei saa usaldusisiku kohustusega hakkama, pidi kohus kaaluma teise isiku usaldusisikuks määramise võimalust, mida maakohus ei teinud. Teiseks nähtub võlgniku pangakonto väljavõttest, et võlgnik püüdis täita laenulepingutest tulenevaid kohustusi.
15.Maakohtu määrusest ei tulene asjaolud, millest saaks järeldada, et võlgnik ei ole võimeline tegema kõike endast olenevat, et võlausaldajate nõuded võimalikult suures ulatuses rahuldada. Vaatamata sellele, et võlgnik on pankrotimenetluse ajal kaotanud töö ning praegu ei tööta, on ta end registreeritud Eesti Töötukassas tööd otsiva inimesena ning osaleb täiendkursustel, et võlgnevuste tasumiseks ümber õppida. Seega täidab võlgnik PankrS § 173 lg-st 1 tulenevat
2-21-13900 kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Pankrotihalduri seisukoht
16.Pankrotihaldur palus jätta määruskaebuse rahuldamata ja menetluskulud võlgniku kanda. Menetluse edasine käik
17.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
18.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 3 alusel tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu osas, millega maakohus jättis võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata ja asi saata tagasi samale maakohtule võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise üle otsustamiseks. Määruskaebus rahuldatakse.
19.Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 ja § 659 järgi maakohtu määrust üksnes määruskaebusega vaidlustatud osas. Võlgnik on vaidlustanud maakohtu määruse osas, millega jäeti võlgniku kohustustest vabastamise menetlus algatamata (resolutsiooni p 6). Ülejäänud osas maakohtu määrust vaidlustatud ei ole. Selles osas (s.o resolutsiooni p-d 1–4, punkt 5 ja selle alapunktid 5.1–5.2 ja punkt 7) on maakohtu määrus TsMS § 456 lg 4 teise lause ja § 463 lg 2 koostoimes jõustunud ning ringkonnakohus selles osas maakohtu määrust ei kontrolli.
20.Võlgnik esitas määruskaebuse lisana Eesti Töötukassa tõendi, millega kinnitatakse võlgniku töötuna registreerimist, võlgnikule töötuskindlustushüvitise maksmist ja võlgniku osalist töövõimet. Neid asjaolusid tõendavaid tõendeid maakohtu menetluses ei esitatud. TsMS § 662 lg 3 järgi võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi asjaolusid ja tõendeid. Ringkonnakohtu hinnangul on nimetatud tõend asja lahendamisel asjassepuutuv ja see tuleb võtta asja juurde (TsMS § 238 lg 1).
21.Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse § 68 kohaselt tuleb siinses asjas kohaldada kuni 30.6.2022 kehtinud pankrotiseaduse redaktsiooni.
22.Kolleegium märgib vastuseks määruskaebusele esmalt, et kohtul on PankrS § 171 lg 2 (siin ja edaspidi kuni 30.6.2022 kehtinud redaktsioonis) alusel kaalutlusõigus, et otsustada, kas kohustustest vabastamise menetlus algatada või mitte. Kaalutlusõiguse teostamiseks peab kohus kontrollima, kas esinevad menetluse algatamata jätmise eeldused, st kas võlgniku isik või tema käitumine vastab PankrS § 171 lg 2 p-des 1–5 sätestatud asjaoludele. Samuti saab kohus hinnata seda, kas vaatamata viidatud sätetes ettenähtud aluste olemasolule esinevad asjaolud, mis õigustaksid kohustustest vabastamise menetluse algatamist (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 17.4.2013 määrus (RKTKm) nr 3-2-1-46-13, p 10).
23.Maakohus jättis võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata PankrS § 171 lg 2 p-i 4 alusel. Selle sätte kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui võlgnik on viimase aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist või pärast seda tahtlikult või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist. Võlausaldajate huvide kahjustamiseks loetakse muu hulgas vara raiskamist. Järeldusele, et võlgnik on muutnud ennast varatuks pankrotiavalduse esitamise ajal ja takistanud võlausaldajate nõuete
2-21-13900 rahuldamist, on kohus määruse motiividest nähtuvalt jõudnud seetõttu, et võlgnik on päev enne pankrotiavalduse esitamist tema pangakontole AS-ilt Q laekunud summast (5164,42 eurot) teinud pankrotiavalduse esitamise päeval 2000 euro suuruse ülekande kolmandale isikule (Cle), millise kande tegemist ei osanud või soovinud võlgnik selgitada. Maakohtu hinnangul käitus võlgnik tahtlikult viisil, mille tagajärjel ei olnud võimalik kohustusi täita osaliseltki.
24.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus kohustustest vabastamise menetluse algatamise üle otsustamisel piisavalt analüüsinud ega hinnanud PankrS § 171 lg 2 p-i 4 kohaldamise eeldusi. Samuti on maakohus oluliselt rikkunud TsMS § 5 lg-s 3 ning § 477 lg-tes 5 ja 7 toodud asjaolude selgitamise ja tõendite kogumise kohustust hagita asjades. TsMS § 477 lg 5 järgi ei ole kohus hagita menetluses seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. Sama paragrahvi
7.lõike kohaselt peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajadusel võib kohus nõuda avaldajalt tõendite esitamist või koguda neid omal algatusel. Ka TsMS § 5 lg 3 kohaselt selgitab kohus hagita asjas ise asjaolud ja kogub selleks vajalikud tõendid, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Osundatud sätetes väljendub hagita menetlusele omane uurimispõhimõte, mille eesmärgiks on tagada, et asja lahendamiseks olulised asjaolud ei jääks välja selgitamata ainuüksi selle tõttu, et menetlusosaline ei osanud ette näha vajadust esitada täiendavaid tõendeid (vt RKTKm 3-2-1-45-09, p 14).
25.Võlgnik on määruskaebuses heitnud maakohtule ette, et määrus põhineb üksnes pankrotihalduri hinnangul. Ringkonnakohus nõustub selle väitega. Maakohtu määruses osundatu, et võlgnik ei osanud või soovinud selgitada, miks ta tegi AS-ilt Q laekunud rahast 2000-eurose ülekande C-le, saab asja materjalidest nähtuvalt põhineda üksnes pankrotihalduri 27.4.2022 taotluses (p-des 3.8.2 ja 3.8.3) märgitul ja pankrotihalduri 9.05.2022 esitatud kirjavahetusel pankrotihalduri ja võlgniku vahel. Viidatud venekeelsest kirjavahetusest nähtuvalt on pankrotihaldur palunud võlgnikul 19.4.2022 saadetud e-kirjas mh selgitada C-le 2000-eurose ülekande tegemise põhjust, millele vastuseks on võlgnik 25.4.2022 e-kirjas avaldanud, et tegemist ei olnud laenuga. Täpsemaid selgitusi võlgnik pankrotihaldurile selle ülekande tegemise kohta ei avaldanud. Asja materjalidest ei nähtu, et maakohus oleks ise võlgnikult küsinud C-le ülekande tegemist puudutavaid selgitusi. Samuti ei ole maakohus asja materjalidest nähtuvalt selgitanud välja, kas või milliseks otstarbeks on võlgnik kulutanud talle 2.9.2021 AS-ilt Q laekunud ülejäänud summa, mis võlgniku pangakonto väljavõttest nähtuvalt on pankrotiavalduse esitamise päeval võlgniku pangakontolt sularahas välja võetud. Ringkonnakohus leiab, et ilma neid asjaolusid välja selgitamata ei saanud maakohus võlgnikule ette heita, et päev enne pankrotiavalduse esitamist AS-ilt Q laekunud vahendite arvelt ei tasutud pankrotiavalduses märgitud võlgnevusi võlausaldajate ees.
26.Lisaks eeltoodule on maakohtu seisukoht, justkui oleks võlgnikule AS-ilt Q laekunud vahendite kasutamine teadmata otstarbeks toonud kaasa võlgniku varatuks muutumise, samuti selle, et võlgnikul ei olnud võimalik täita kohustusi võlausaldajate ees kasvõi osaliselt, põhjendamatu ja vastuolus asjas esitatud tõenditega. Võlgnik on määruskaebuses põhjendatult leidnud, et maakohus ei ole arvestanud sellega, et võlgniku maksejõuetus tekkis enne pankrotiavalduse esitamist. Võlgniku avalduses esiletoodud asjaolusid tema majandusliku olukorra kohta, samuti asjaolu, et võlgniku ülalpidamisel on alaealine laps, ei ole maakohus määruses võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustamisel hinnanud. Kuivõrd maakohus ei ole sellest tulenevalt ka hinnanud, kas vaatamata PankrS § 171 lg 2 p-s 4 ettenähtud aluse esinemisele esineb ka asjaolusid, mis õigustaksid kohustustest vabastamise menetluse algatamist, on maakohtu otsustus kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise kohta ennatlik.
2-21-13900
27.Maakohtu seisukoht, mille kohaselt on võlgnik tahtlikult käitunud viisil, mille tagajärjel ei olnud võimalik kohustusi täita osaliseltki, ei põhine ka asjas esitatud tõenditel. Ringkonnakohtu hinnangul ei võimalda tõendid järeldada, et võlgniku poolt talle AS-ilt Q laekunud summast 2000 euro suuruse ülekande tegemine pankrotiavalduse esitamise päeval (s.o 3.9.2021) oleks toonud kaasa selle, et võlgnikul ei olnud võimalik osaliseltki täita kohustusi. Esiteks on siinses menetluses esitatud üksnes võlgniku pangakonto väljavõtted perioodide 1.3.2021–3.9.2021 (vt võlgniku 3.9.2021 menetlusdokumendi lisa 2) ja 1.9.2021–3.9.2021 (vt pankrotihalduri 27.4.2022 menetlusdokumendi lisa 1) kohta, mistõttu ei ole nende põhjal võimalik teha järeldusi selle kohta, kas ja millises ulatuses on võlgnik pärast pankrotiavalduse esitamist võlausaldajate nõudeid rahuldanud. Mis puudutab pankrotiavalduse esitamisele eelnenud perioodi, siis nähtub pankrotiavalduse lisana 2 esitatud võlgniku AS-i SEB Pank pangakonto väljavõttest, et vaatamata võlgniku raskele majanduslikule olukorrale on võlgnik enne pankrotiavalduse esitamist teinud võlausaldajatele makseid. Sellega ei ole maakohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustamisel samuti arvestanud.
28.Eeltoodut arvestades nõustub ringkonnakohus määruskaebuse väitega, et maakohus on määruse tegemisel rikkunud põhjendamiskohustust. Maakohus ei ole tuvastanud ega nõuetekohaselt hinnanud asja lahendamiseks vajalikke asjaolusid, mistõttu on ennatlik maakohtu järeldus, et esineb PankrS § 171 lg 2 p-s 4 toodud alus võlgniku kohustustest vabastamisest menetluse algatamata jätmiseks.
29.Määruskaebuse väited pankrotiseaduses sätestatud usaldusisiku kohustuste (PankrS § 172) ja võlgniku poolt mõistlikult tulutoova tegevuse otsimise kohustuse (PankrS § 173 lg 1) täitmisest ei ole määruskaebuse lahendamisel asjakohased. Maakohus jättis määrusega võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, ent usaldusisik nimetatakse PankrS § 172 lg 1 järgi võlgnikule pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist. PankrS § 173 sätestab võlgniku kohustused kohustustest vabastamise menetluse kestel. Praegusel juhul ei ole võlgniku kohustustest vabastamise menetlust algatatud ega võlgnikule usaldusisikut määratud.
30.Maakohtul tuleb asja uuel läbivaatamisel selgitada välja asja lahendamiseks vajalikud asjaolud ja iga asja lahendamisel tähtsust omava asjaolu kohta märkida, missuguste asjas esitatud tõenditega on üks või teine asjaolu kas tuvastatud või tuvastamata jäetud. Samuti peab maakohus asja uuel läbivaatamisel analüüsima võlgniku väiteid tema majandusliku olukorra kohta ja hindama, kas võlgniku majanduslik olukord võib välistada PankrS § 171 lg 2 p-s 4 sätestatud aluse esinemisel sätte kohaldamise ja õigustada kohustustest vabastamise menetluse algatamist.
31.PankrS § 171 lg 5 võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse.
32.Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine otsustatakse asja uuel läbivaatamisel (TsMS § 173 lg 3 teine lause ja § 174 lg 6).
(allkirjastatud digitaalselt) Neve Uudelt, Villem Lapimaa, Imbi Sidok-Toomsalu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.