O Gi hagi Tallinn, R tn 15 korteriühistu vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr xxx
Tsiviilasja hind
3 500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: O G (isikukood xxx; aadress xxx), lepinguline esindaja A S (e-post xxx) Kostja: Tallinn, R tn 15 korteriühistu (registrikood xxx; aadress R tn 15, Põhja-Tallinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond; e-post xxx), lepinguline esindaja D Š (e-post xxx)
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Rahuldada O Gi hagi Tallinn, R tn 15 korteriühistu vastu õigeksvõtul põhineva otsusega. Tunnistada täitemenetlus täiteasjas nr xxx lubamatuks. Käesolev hagi õigeksvõtul põhinev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 1). Jätta menetluskulud hageja kanda. Määrata menetluskulude rahaliseks suuruseks 270 eurot ning mõista hagejalt O G (isikukood xxx) kostja Tallinn, R tn 15 korteriühistu (registrikood xxx) kasuks välja menetluskulud summas 270 eurot. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda hagejale käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude hüvitamiseni tasumata summalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.
1.Harju Maakohtu menetluses on O G’i hagiavaldus Tallinn, R tn 15 korteriühistu vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr xxx. Ühes hagiavaldusega esitas hageja hagi tagamise taotluse, mille kohus 27.09.2022 määrusega rahuldas. Kohus võttis 27.09.2022 määrusega hagi menetlusse.
2.Kostja esitas 19.10.2022 hagivastuse, milles teatas, et TsMS § 394 lg 2 p 2 kohaselt kostja võtab hagi kohe õigeks ja taotleb TsMS § 168 lg 6 alusel jätta kõik menetluskulud (sh kostja omad) hageja kanda, sest kosja ei ole andnud oma käitumisega põhjust hagi esitamiseks. Samuti esitas kostja omapoolse kompromissettepaneku.
3.Kohus andis 21.10.2022 pooltele tähtaja kuni 26.10.2022 kompromissi sõlmimiseks ning võimaluse menetluskulude nimekirjade ja vastaspoole kuludele seisukoha esitamiseks. Kohus selgitas lisaks, et kompromissi mittesaavutamisel teeb kohus vastavalt kostjapoolsele hagi õigeksvõtule hiljemalt 04.11.2022 õigeksvõtul põhineva kohtuotsuse.
4.Pooled asjas kompromissi ei saavutanud. Kostja esitas 28.10.2022 vastuväited hageja menetluskuludele ning oma täiendava menetluskulude nimekirja. Hageja esitas 31.10.2022 vastuväited kostja menetluskuludele ning oma täiendava menetluskulude nimekirja.
5.Kohus selgitab, et kui kostja võtab kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, siis vastavalt TsMS § 440 lg-le 1 rahuldab kohus hagi. Lisaks tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Hagi õigeksvõtul põhineva otsuse tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks (TsMS § 468 lg 1 p 1). Menetluskulude jaotus
6.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 4 kohaselt kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Erandi sellest kehtestab TsMS § 168 lg 6, mille kohaselt kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Seega peavad selle sätte rakendamiseks leidma tõendamist asjaolud, millised annavad kohtule veenva aluse asuda seisukohale, et kostja ei andnud oma käitumisega hagejale põhjust hagi esitamiseks.
7.Hageja ei ole esitanud vastuväiteid kostja taotlusele TsMS § 168 lg 6 alusel menetluskulude hageja kanda jätmiseks ega ole toonud kohtu ette asjaolusid, millega oleks TsMS § 168 lg 6 kohaldamise eeldused ümber lükatud.
8.Kohus nõustub kostjaga, et kostja ei ole andnud hagejale alust hagiga kohtusse pöördumiseks oma õiguste kaitseks. Kostja pöördus kohtutäituri poole oma täitmisavaldusega jõustunud kohtulahendist tuleneva kohustuse sundtäitmiseks. Hageja esitas tasaarvestusavalduse, millega tasaarvestas Harju Maakohtu 02.02.2021 kohtumäärusest tsiviilasjas nr xxx tuleneva nõude 1 252 eurot kostja poolt täitemenetluses esitatud nõudega summas 1 249,40 eurot alles 23.09.22 hagiavalduse esitamisega. Seega on hageja teinud tasaarvestamisavalduse VÕS § 198 mõttes alles hagiavalduse esitamisega 23.09.2022, s.o pärast täitemenetluse algatamist. Kostja pöördus kohtutäituri poole enne hagejapoolse tasaarvestamisavalduse esitamist käesolevas kohtumenetluses. Kostja sai hagiavalduse kätte 30.09.2022 ning võttis hagi kohe oma 19.10.2022 hagivastuses õigeks. Kohus leiab, et hagejal oleks olnud võimalus kohtumenetlust vältida ja esitada kostjale tasaarvestusavaldus vahetult pärast tasaarvestatavatest nõuetest teada saamist või esitada tasaarvestusavaldus täitmisteate saamisel ning seejärel võtta viivitamatult ühendust kohtutäituriga ja teavitada kohtutäiturit tasaarvestusavaldusest. Hageja seda aga ei teinud.
9.Kohus leiab eeltoodust tulenevalt, et käesoleval juhul kuulub TsMS § 168 lg 6, millest tulenevalt jäävad menetluskulud hageja kanda.
kohaldamisele
10.TsMS § 174 lg 1 esimene lause sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse tegemist. Kohus on seisukohal, et menetluskulude kindlaksmääramine ei takista käesolevas asjas kohtuotsuse tegemist.
11.Kohus selgitab, TsMS § 174 lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi (vt ka Riigikohtu 15.02.2012.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013.a, 3-2-1-65-13 p 14). Kohus selgitab, et vastaspoolelt menetluskulude väljamõistmise aluseks ei ole mitte esitatud arved, vaid õigusabikulude põhjendatus ja vajalikkus.
12.Kostja esitas ühes 19.10.2022 hagivastusega avalduse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks. Avaldus vastab TsMS § 176 lg-te 1 ja 5 nõuetele. Kostja 19.10.2022 ning täiendavalt 28.10.2022 esitatud menetluskulude nimekirjast nähtub, et kostja on kandnud lepingulise esindaja kulusid summas 990 eurot ilma käibemaksuta (s.o 11 tundi tööd tunnihinnaga 90 eurot). Kostja kinnitab, et ta ei ole käibemaksukohustuslane. Kostja palub märkida menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja kinnitab, et kõik märgitud kulud on seotud käesoleva tsiviilasja kohtumenetlusega.
13.Hageja on 31.10.2022 esitanud kostja menetluskuludele vastuväited leides, et kostja põhjendatud menetluskuludeks saab olla maksimaalselt summas 288 eurot (s.o 3,2 töötundi tunnitasuga 90 eurot).
14.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 sätestab, et kohtukulud on riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud ning p 2 kohaselt menetlusosaliste sõidu-, posti-, side-, majutus- ja muud sellesarnased kulud, mis on kantud seoses menetlusega. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab
menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt.
15.Kostjat esindas lepingulise esindajana jurist. Menetluskulude hüvitamist nõuab kostja lepingulise esindaja töö eest. Esindaja õigusabikulud on põhimõtteliselt hüvitatavad.
16.Kostja esindaja tasumäär oli maakohtus 90 eurot (ilma käibemaksuta ja käibemaksu ei lisandu). Tunnihinna põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata iga kohtuasja raames eraldiseisvalt (vt Riigikohtu 11.02.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14 p 14.). Kohus leiab, et kostja esindaja tasumäär 90 eurot tunnis vastab kohtupraktikas mõistlikuks peetud tasemele. Kohtu hinnangul võib käesoleva tsiviilasja mahtu ja keerukust arvestades TsMS § 175 lg 1 järgseks esindaja põhjendatud ja vajalikuks tunnitasuks pidada 90 eurot.
17.Kostja lepingulise esindaja ajakuluna on näidatud kokku 11 tundi. Riigikohus on varasemalt leidnud, et üldjuhul ei tohiks väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Riigikohus on 14.04.2021.a määruses tsiviilasjas nr 2-19-10324/42 muutnud varasemaid seisukohti ja leidnud, et ei ole põhjendatud siduda menetluskulusid kandma kohustatud menetlusosaliselt väljamõistetava menetluskulu suuruse ülempiiri rangelt tsiviilasja hinnaga, vaid lähtuda tuleb eelkõige kuludest, mis menetlusosalisel on tekkinud vajadusest teha menetluses esindaja abil oma õiguste kaitseks vajalikud menetlustoimingud. Põhjendatud ja vajaliku menetluskuluna TsMS § 175 lg 1 tähenduses saab vastaspoolelt välja mõista lepingulise esindaja kulu ulatuses, mis vastab nõutava kvalifikatsiooniga ja hoolsalt tegutseva esindaja menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu ja põhjendatud tunnitasu määra korrutisele.
18.Kostja on märkinud hagiavastuse koostamisega seotud toimingute (sh erinevate dokumentidega tutvumine ja kliendile selgituste andmine ning analüüs) ajakuluks 6 tundi. Käesolevas asjas moodustab hagiavastuse sisu ca 3 lk, mille koostamisel on esindaja tööks sisuliselt tuua välja oma seisukohad. Kohtu hinnangul saab hagiavastuse koostamisega seotud toimingute põhjendatud ajakuluks pidada mitte üle 1,5 tunni. Hagivastuses võtab kostja kohe hagi õigeks ning kostja vastus keskendub selle selgitamisele, miks oleks hageja pidanud või saanud esitada tasaarvestusavalduse kohtuväliselt.
19.Menetluskulude nimekirja koostamise ajakulu 1 tund on samuti ülemäärane ning põhjendatud ajakulu oleks 0,5 tundi. Kostja 28.10.2022 esitatud seisukoha (hageja menetluskuludele) ja kostja täiendava menetluskulude nimekirja koostamise ajakulu 4 tundi on kohtu hinnangul selgelt ülepaisutatud. Kohtu hinnangul saab 28.10.2022 menetlusdokumendi koostamise põhjendatud ajakuluks pidada kokku maksimaalselt 1 tund. Vastuväidete koostamine hageja menetluskulude nimekirjas loetletud menetluskuludele ei ole õiguslikult keerukas ega aeganõudev ning menetlusdokumendist ei nähtu objektiivselt 4 tunni ehk poole tööpäeva ulatuses tööd.
20.Eeltoodust tulenevalt võib kohtu hinnangul tsiviilasja mahtu ja keerukust ning kostja ja hageja menetlusdokumentide sisu arvestades pidada kostja põhjendatud ajakuluks kokku 3 tundi. Kohus on seisukohal, et hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik õigusabikulu on käesolevas menetluses kokku 270 eurot (3 x 90).
21.Kohus rahuldab kostja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt. Kohus määrab kostja vajalike ja põhjendatud menetluskulude rahaliseks suuruseks eelneva põhjal 270 eurot (s.o 3 töötundi tasumääraga 90 eurot). Seega kuulub hagejalt kostja kasuks väljamõistmisele kostja menetluskulud summas 270 eurot. Kuna menetluskulud jäävad hageja
kanda, siis puudub kohtul vajadus käesoleva kohtuotsusega kindlaks määrata hageja menetluskulude rahalist suurust.
22.Vastavalt kostja taotlusele märgib kohus TsMS § 177 lg 4 alusel lahendisse, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda hagejale käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
23.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4).
/allkirjastatud digitaalselt/ Anna Liiv kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.