Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

I Hageja nõue

2-18-12640

2-18-12640 majandus- või kutsetegevuse alustamiseks, mille puhul kasutusse võetav krediit või krediidi eest omandatava asja või teenuse netohind ei ületa 50 000 eurole vastavat summat). Laenu eesmärgiks oli tagatise, asukohaga Alliksoo põik 2/ Alliksoo tn 3c, Nõmme linnaosa, Tallinn, asuva ehitise ehituse lõpuleviimine eesmärgiga tagatis hiljem kallimalt müüa ja müügist tulu teenida. 28.01.2014 sõlmiti käendusleping X’ga, käendaja vastutuse maksimaalne määr 196 000 eurot. Laenuleping 1252.0114.B maksegraafikujärgsed nõuded lepingu lõpptähtaja seisuga on: laenusumma 150 550 eurot, laenusummast kinni peetud intressid 13 549.50 eurot (s.o 6 x 2 258.25 eurot), lepingutasu 2 000 eurot, intressimäär 18% aastas. Laenuleping nr 1252.0114.B muudatus nr 1 Laenuleping nr 1252.0114.B muudatus nr 1 sõlmiti 28.07.2014 põhjusel, et laenuleping nr 1252.0114.B lõpptähtaeg oli saabunud ja laenusaaja soovis pikendada laenusumma ning kõrvalnõuete tagastamise tähtaega, s.h. taotles Y lisalaenu muudatus nr 1 intresside ettemaksu tasumiseks, lepingutasu tasumiseks ning lisasumma väljastamiseks, lõpptähtaja pikendamiseks 3 kuu võrra eesmärgiga lõpetada selle aja jooksul ehitusprojekt. Lepingujärgseks laenusummaks kujunes 173 355 eurot, millest tehti järgmised väljamakseid ja tagasimakseid: - laenuandja pidas kinni muudatus nr 1 lepingutasu summas 500 eurot; - laenuandja pidas kinni 3 kuu intressimaksed summa 7 800.96 eurot ettemaksena; - laenuandja pidas kinni lepingu nr 1252.0114.B laenusumma 150 549.50 eurot; - laenuandja kandis 14 504.54 eurot laenusaaja taotlusel Nextwood OÜ pangakontole. 28.07.2014. sõlmiti käendusleping X’ga, käendaja vastutuse maksimaalne määr 225 362 eurot. Laenuleping 1252.0114.B muudatus nr 1 maksegraafikujärgsed nõuded lepingu lõpptähtaja seisuga: laenusumma 173 355 eurot, laenusummast kinni peetud intressid 7 800.96 eurot (s.o 3 x 2 600 eurot), lepingutasu 500 eurot, intressimäär 18% aastas. Laenuleping nr 1252.0114.B muudatus nr 2 28.10.2014 väljastati lisalaen ja laenusaaja kontole kanti 14 504.54 eurot laenuleping nr 1252.0114.B muudatus nr 2 alusel (laenusumma 173 355 eurot, millest 150 549.50 eurot on lisa 1 nõudesummaks ja 7 800.96 eurot on 3 kuu intresside ettemaks, 500 eurot on lepingutasu, Nextwood OÜ-le kanti 14 504.54 eurot). Lisasumma sihtotstarbeks oli lõpetada käimasolev ehitusprojekt tagatise aadressil. Sellega pikendati laenusumma ja kõrvalnõuete tagastamise tähtaega kuni 27.12.2014. Laenusummast 179 232 tehti järgmised kinnipidamised: - laenuleping nr 1252.0114.B muudatus nr 1 lõppsumma 173 355 eurot; - laenuleping nr 1252.0114.B muudatus nr 2 sõlmimise tasu; - laenuleping nr 1252.0114.B muudatus nr 2 intressimaksete ettemakse summas 5 377 eurot. 28.10.2014 sõlmiti käendusleping Xga, käendaja vastutuse maksimaalne määr 233 000 eurot.

2-18-12640 Laenuleping 1252.0114.B muudatus nr 2 maksegraafikujärgsed nõuded lepingu lõpptähtaja seisuga: laenusumma 179 232 eurot, laenusummast kinni peetud intressid 5 376.96 eurot (s.o. 2 x 2 688.48 eurot), lepingutasu 500 eurot, intressimäär 18% aastas. Laenuleping nr 1252.0114.B muudatus nr 3 27.12.2014 väljastati lisalaen ja laenusaaja kontole kanti 5 000.36 eurot laenuleping nr 1252.0114.B muudatus nr 3 alusel (laenusumma 193 437 eurot, millest 179 231.96 eurot arvestati 1252.0114.B muudatus nr 2 nõudesummaks ja 8 704.68 eurot 3 kuu intresside ettemaksuks, 500 eurot oli lepingutasu, laenusaajale kanti 5 000.36 eurot), lepingu lõpptähtaeg 27.05.2015. Lisasumma sihtotstarbeks oli see, et lõpetada siseviimistlus aadressil Alliksoo põik 2, Tallinn. 27.12.2014 sõlmiti käendusleping X’ga, käendaja vastutuse maksimaalne määr 251 470 eurot. Laenuleping 1252.0114.B muudatus nr 3 maksegraafikujärgsed nõuded lepingu lõpptähtaja seisuga: laenusumma 193 437 eurot, laenusummast kinni peetud intressid 8 704.68 eurot (s.o 3 x 2 901.56 eurot), lepingutasu 500 eurot, intressimäär 18% aastas. Sõlmiti laenuleping number 1252.0114.B muudatus nr 3 erikokkulepe, mille p. 2.1.1 ja 2.1.2. alusel kohustus laenusaaja tasuma kõik sissenõutavaks muutunud laenusumma ja intressimaksed laenulepingu lõpptähtajaks 27.03.2015. Laenuleping nr 1252.0114.B muudatus nr 4 27.03.2015 sõlmiti laenuleping. nr 1252.0114.B muudatus nr 4, lepingu lõpptähtaeg kuni 27.05.2015, laenusumma 193 937 eurot. Laenusummast tehti järgmised tagasimaksed ja kinnipidamised: - laenulepingu nr 1252.0114.B muudatus nr 3 laenusumma ja kõrvalnõuete tagasimakse summas 193 937 eurot; - laenuleping. nr 1252.0114.B muudatus nr 4 lepingutasu summa 500 eurot. 27.03.2015 sõlmiti käendusleping X’ga, käendaja vastutuse maksimaalne määr 252 118 eurot. Laenuleping 1252.0114.B muudatus nr 4 maksegraafikujärgsed nõuded lepingu lõpptähtaja seisuga: laenusumma 193 937 eurot; laenusummast kinni peetud intressid 5 915.08 eurot (s.o. 3 006.02 eurot ja 2 909.06 eurot), lepingutasu 500 eurot, intressimäär 18% aastas. Sõlmiti laenuleping number 1252.0114.B muudatus nr 4 erikokkulepe, mille p. 2.1.1 ja 2.1.2. alusel kohustus laenusaaja tasuma kõik sissenõutavaks muutunud laenusumma ja intressimaksed laenulepingu lõpptähtajaks 27.05.2015. Laenuleping nr 1252.0114.B muudatus nr 5 27.05.2015 sõlmiti laenuleping nr 1252.0114.B muudatus nr 5, mille lõpptähtajaks määrati 30.08.2015. Laenusummast 210 268.63 eurot tehti järgmised tagasimaksed ja kinnipidamised: - laenuleping. nr 1252.0114.B muudatus nr 4 laenusumma ja kõrvalnõuded 199 852.08 eurot; - laenuleping nr 1252.0114.B muudatus nr 5 lepingu sõlmimise tasu 500 eurot.

2-18-12640 27.05.2015 sõlmiti käendusleping X’ga, käendaja vastutuse maksimaalne määr 260 457 eurot. Sõlmiti laenuleping number 1252.0114.B muudatus nr 5 erikokkulepe, mille p. 2.1.1 ja 2.1.2. alusel kohustus laenusaaja tasuma kõik sissenõutavaks muutunud laenusumma ja intressimaksed laenulepingu lõpptähtajaks 30.08.2015. Laenuleping 1252.0114.B muudatus nr 6 30.08.2015 sõlmiti laenuleping 1252.0114.B muudatus nr 6 tähtajaga 3 kuud. Laenusummaks oli sõlmimise hetkel 210 268.63 eurot. Nimetatud summast tehti järgmisi kinnipidamisi: - laenulepingu nr 1252.0114.B muudatus nr 5 laenusumma ja kõrvalnõuete tagasimakse summas 209 768.63 eurot; - laenuleping nr 1252.0114.B muudatus nr 5 lepingutasu summas 500 eurot. 30.08.2015 sõlmiti käendusleping X’ga, käendaja vastutuse maksimaalne määr 273 350 eurot. Sõlmiti laenuleping number 1252.0114.B muudatus nr 6 erikokkulepe, mille p. 2.1.1 ja 2.1.2. alusel kohustus laenusaaja tasuma sissenõutavaks muutunud laenusumma ja intressimaksed laenulepingu lõpptähtajaks 30.11.2015. Laenuleping 1891.1215.A 14.12.2015 sõlmiti laenuleping 1891.1215.A, millega kapitaliseeriti 1252.0114.B muudatus nr 6 laenusumma koos kõrvalnõuetega ja väljastati lisalaen tekkinud viiviste nõuete tasumiseks, 3 kuu intresside ettemaksuks ja lepingutasu tasumiseks. Kostja Y avaldas, et soovib laenu vormistada ettevõtte Nextwood OÜ nimele seega sõlmiti laenuleping Nextwood OÜ-ga. Hageja juhib tähelepanu, et Nextwood OÜ oli ettevõte, kellele kanti laenuleping nr 1252.0114.B ja selle muudatuste arvelt osaliselt laenusumma. Laenusummaks kujunes 242 940.03 eurot, millest 9 422.58 eurot kanti Nextwood OÜ kontole siseviimistlustööde lõpetamiseks ja Alliksoo põik 2 lõpuni ehitamiseks. Sõlmiti ka kaks käenduslepingut: Y ja Xga, iga käendaja vastutuse piirmääraks oli 315 823 eurot. 14.12.2015 sõlmitud laenulepingut nr 1891.1215.A muudeti korduvalt, käenduslepinguid, viimane muudatus - muudatus nr 5 sõlmiti 08.03.2017.

s.h.

ka

Laenuleping 1891.1215.A muudatus nr 1 Laenuleping 1891.1215.A muudatus nr 1 sõlmiti 17.06.2016 lõpptähtajaga 17.09.2016 laenusaaja Nextwood OÜ avalduse alusel, laenusumma 254 393.77 eurot. Laenusummast tehti järgmiseid tagasimakseid: - laenuleping 1891.1215.A laenusumma tagasimakse summas 254 343.77 eurot; - laenuleping 1891.1215.A muudatus nr 1 lepingutasu summas 50 eurot. 17.06.2016 sõlmiti käendusleping Y’ga, käendaja vastutuse maksimaalne määr 330 712 eurot. 17.06.2016. sõlmiti käendusleping X’ga, käendaja vastutuse maksimaalne määr 330 712 eurot. Sõlmiti laenuleping number 1891.1215.A muudatus nr 1 erikokkulepe, mille p. 2.1.2 alusel kohustus laenusaaja tasuma kõik sissenõutavaks muutunud intressimaksed laenulepingu lõpptähtajaks 17.09.2016.

2-18-12640 Laenuleping 1891.1215.A muudatus nr 1 maksegraafikujärgsed nõuded lepingu lõpptähtaja seisuga: laenusumma 254 393.77 eurot, intressid 11 447.73 eurot (s.o 3 x 3 815.91 eurot), lepingutasu 50 eurot, intressimäär 18% aastas. Laenuleping 1891.1215.A muudatus nr 2 Laenuleping 1891.1215.A muudatus nr 2 sõlmiti 17.09.2016 lõpptähtajaga 17.11.2016 laenusaaja Nextwood OÜ avalduse alusel. Laenusummast tehti järgmiseid väljamakseid ja tagasimakseid: - laenuleping 1891.1215.A muudatus nr 1 tagasimakseks 265 841.50 eurot; - laenuleping 1891.1215.A muudatus nr 2 lepingutasu summas 300 eurot. 17.09.2016 sõlmiti käendusleping Y’ga, käendaja vastutuse maksimaalne määr 345 983 eurot. 17.09.2016 sõlmiti käendusleping X’ga, käendaja vastutuse maksimaalne määr 345 983 eurot. 17.09.2016 sõlmiti laenuleping number 1891.1215.A muudatus nr 2 erikokkulepe, mille p. 2.1.2 alusel kohustus laenusaaja tasuma kõik sissenõutavaks muutunud intressimaksed laenulepingu lõpptähtajaks 17.11.2016. Laenuleping 1891.1215.A muudatus nr 2 maksegraafikujärgsed nõuded lepingu lõpptähtaja seisuga: laenusumma 266 141.50 eurot, intressid 7 984.24 eurot (s.o 2 x 3 992.12 eurot), lepingutasu 300 eurot, intressimäär 18% aastas. Laenuleping 1891.1215.A muudatus nr 3 Laenuleping 1891.1215.A muudatus nr 3 sõlmiti 17.11.2016 lõpptähtajaga 17.02.2017 laenusaaja Nextwood OÜ avalduse alusel. Laenusummast tehti järgmiseid väljamakseid ja tagasimakseid: - laenuleping 1891.1215.A muudatus nr 2 tagasimakseks 274 125.74 eurot; - laenuleping 1891.1215.A muudatus nr 3 lepingutasu summas 300 eurot. 17.11.2016 sõlmiti käendusleping Y’ga, käendaja vastutuse maksimaalne määr 356 755 eurot. 17.11.2016 sõlmiti käendusleping X’ga, käendaja vastutuse maksimaalne määr 356 755 eurot. Laenuleping 1891.1215.A muudatus nr 3 maksegraafikujärgsed nõuded lepingu lõpptähtaja seisuga: laenusumma 274 425.74 eurot, intressid 12 349.17 eurot (s.o 3 x 4 116.39 eurot), lepingutasu 300 eurot, intressimäär 18% aastas. Laenuleping 1891.1215.A muudatus nr 4 Laenuleping 1891.1215.A muudatus nr 4 sõlmiti 17.02.2017 lõpptähtajaga 17.04.2017 laenusaaja Nextwood OÜ avalduse alusel. Laenusummast tehti järgmiseid väljamakseid ja tagasimakseid: - laenuleping 1891.1215.A muudatus nr 3 tagasimakseks 286 774.91 eurot; - laenuleping 1891.1215.A muudatus nr 4 lepingutasu summas 200 eurot. 17.02.2017 sõlmiti käendusleping Y’ga, käendaja vastutuse maksimaalne määr 373 070 eurot.

2-18-12640 17.02.2017 sõlmiti käendusleping X’ga, käendaja vastutuse maksimaalne määr 373 070 eurot. Laenuleping 1891.1215.A muudatus nr 4 maksegraafikujärgsed nõuded lepingu lõpptähtaja seisuga: laenusumma 286 974.91 eurot, intressid 8 322.27 eurot (s.o 4017.65 ja 4304.62 eurot), lepingutasu 200 eurot, intressimäär 18% aastas. Laenuleping 1891.1215.A muudatus nr 5 Laenuleping 1891.1215.A muudatus nr 5 sõlmiti 08.03.2017 lõpptähtajaga 19.04.2017 laenusaaja Nextwood OÜ avalduse alusel. Laenusummast tehti järgmiseid väljamakseid ja tagasimakseid: - laenuleping 1891.1215.A muudatus nr 4 tagasimakseks 289 701.17 eurot; - laenuleping 1891.1215.A muudatus nr 5 lepingutasu summas 200 eurot; - notaritasu 162.35 eurot; - riigilõiv 40 eurot; - väljamakse laenusaajale Nextwood OÜ summas 4 597.65 eurot. 08.03.2017 sõlmiti käendusleping Y’ga, käendaja vastutuse maksimaalne määr 383 111 eurot. 08.03.2017 sõlmiti käendusleping X’ga, käendaja vastutuse maksimaalne määr 383 111 eurot. Laenuleping 1891.1215.A muudatus nr 5 maksegraafikujärgsed nõuded lepingu lõpptähtaja seisuga: laenusumma 294 701.17 eurot, intressid 6 041.38 eurot (s.o 1 620.86 eurot; 4 420.52 eurot), lepingutasu 200 eurot, intressimäär 18% aastas. Laenulepingu nr 1891.12.15.A muudatus nr 5 alusel toimusid osalised tagasimaksed võlaõigusliku müügilepingu arvelt: s.o 01.06.2017 summas 109 752 eurot. Kõnealune muudatus lõppes 19.04.2017. 26.07.2017 saadeti Y’le, X’le ja Nextwood OÜ-le teade lepingu lõpptähtaja saabumisest 26.07.2018 seisuga oli võlgnevus: laenusumma tasumata osa: 198 063.38 erot, viivised 5 446.74 eurot (alates lepingu lõpptähtaja saabumisest kuni kirja saatmise kuupäeva seisuga), leppetrahv summas 2 000 eurot, kinnitusega, et hageja alustab sundmüüki, kui nõuet ei tasuta 7 päeva jooksul. Laenuleping nr 2585.0817.B 31.08.2017 sõlmiti laenuleping nr 2585.0817.B, laenusummaks kokku 206 223.72 eurot ning lepingu tähtaeg oli 05.12.2017 vastavalt Y avaldusele 04.08.2017. Avalduse alusel soovis vabatahtlikku müügiperioodi tähtajaga 2 kuud, s.h. kinnitas, et maja müügist tagastatakse saadud laen. 31.08.2017 sõlmis Nextwood OÜ, keda esindas juhatuse liige Y, Hüpoteeklaen AS-ga laenulepingu nr 2585.0817.B, lepingujärgne laenusumma oli 206 223.72 eurot. Laenulepingust tulenevate nõuete täitmise tagamiseks oli hageja 31.08.2017 sõlminud eraldiseisvad käenduslepingud Y’ga ja X’ga. Käenduslepingutes on nimetatud kostja II ja kostja III vastutuse piirmääraks 268 100 eurot. Lepingu lõpptähtaeg saabus 05.12.2017. Hageja selgituste kohaselt lepingust tulenevad nõuded, s.o laenusumma (põhinõue) ja kõrvalnõuded (s.h. intress ja viivis) on osaliselt täidetud lepingu täitmise tagamiseks hüpoteekidega koormatud kinnisasja müügist (kinnisasi asukohaga Alliksoo põik 2/Alliksoo 3c-1, Tallinn) saadud rahaliste vahendite arvelt. Kinnisasja müügihinnast kanti hagejale Tallinna notar Merle Saar-Johanson poolt 18.05.2018 tõestatud kokkuleppe „Hüpoteegi loovutamise leping ja hüpoteegiga tagatavate nõuete

2-18-12640 leping, pandimärke kustutamise avaldus, hüpoteekide lõpetamise ja kustutamise kokkulepe ja asjaõiguslepingud kinnistu kaasomandiosale omandi üleandmiseks ning hüpoteegi üleandmiseks“ alusel 191 888 eurot. Nõude kujunemine pärast osalisi tagastusi müügitehingute arvelt Kostja I (Nextwood OÜ) laenusumma laenuleping nr 2585.0817.B alusel 206 223.72 eurot ja saadud laen tuli tagastada 05.12.2017. Laenulepingule lisatud laenu tagastamise graafiku kohaselt tuli saadud laen 206 223.72 eurot tagastada koos intressidega (9 795.64 eurot) 3 kuu jooksul, sh perioodil 05.10.2017 - 05.12.2017. Kokku tuli tasuda 216 319.36 eurot (sh lepingutasu 300 eurot, mis tuli tasuda lepingu sõlmimisel, s.o 31.08.2017). Hagiavalduses märgib hageja, et lepingust tulenevad nõuded (sh laenusumma, intress ja viivised) on osaliselt täidetud hüpoteegiga tagatud kinnisasja müügist saadud rahadega, so. summas 191 888 eurot, millest luges hageja tasutuks esmajärjekorras kõrvalnõuded ja siis põhiosa alljärgnevalt: - laenu põhiosa katteks summas 161 944.30 eurot; - intresside tasumiseks 9 795.64 eurot; - viiviste tasumiseks 20 148.06 eurot (perioodil 06.12.2017 – 22.05.2018), viivise määr 0,06% päevas laenusummalt (aastas viivise määr 21.6%). Pärast 18.05.2018 toimunud Alliksoo põik 2, Tallinn müüki jäi kostjatel I, II ja III veel tasuda: - laenu põhiosa 44 279.42 eurot (laenusumma 206 223.72 eurot – müügist laekunud summa 161 944.30 eurot); - viivised, alates 23.05.2018 - 23.08.2018 2 444.22 eurot (hagi esitamise seisuga); - hageja nõuab kostajatelt I, II ja III, kui solidaarvõlgnikelt viiviseid alates 24.08.2018 kuni kohase täitmiseni. Viivisnõue suureneb igapäevaselt 26.57 euro võrra. (viivise määr 0,06 % päevas vastavalt laenulepingule nr 2585.0517.B). Viivisnõue ei ole hageja hinnangul ebamõistlikult kahjustav ega tühine. Hageja taotleb hagiga kostjalt I, kui põhivõlgnikult ja kostjalt II ja kostjalt III, kui solidaarvõlgnikelt lepingust tulenevate nõuete täitmist summas 46 723.64 eurot, millele lisanduvad viivised kuni nõude kohase täitmiseni arvestusega 0,06% päevas ehk 21,6% aastas (arvestatuna laenusumma tasumata osalt 44 279.42 eurot). Nõudesumma koosseis Lepingu sõlmimise aeg oli 31.08.2017 ning lepingu lõpptähtaeg 05.12.2017, laenusumma ja kõrvalnõuded muutusid sissenõutavaks lõpptähtaja saabumisega summas: laenusumma tasumata osa 206 223.72 eurot ja tasumata intressid perioodil 31.08.2017 - 05.12.2017 summas 9 795.64 eurot. Laenusumma osaline tagastamine ja kõrvalnõuete (intressid ja viivised) tagastamine toimusid 22.05.2018. Nimetatud kuupäeval laekus hagejale 191 888 eurot, millest: 161 944.30 eurot arvestati laenusumma osaliseks tagastamiseks, 9 795.64 eurot arvestati intressi katteks ja 20 148.06 eurot perioodil 06.12.2017 kuni 22.05.2018 kogunenud viiviste katteks (viivisemäär aastas 21,6% laenusummast).

2-18-12640 Lähtudes eeltoodust on hageja välja toonud, et laenusumma tasumata osa on 22.05.2018 (s.o pärast tagastamist) 44 279.42 eurot ja tasumata viivised perioodil 23.05 - 23.08.2018 summas 2 444.22 eurot. Seisuga 23.08.2018 on lepingust tulenev nõudesumma kokku 46 723.64 eurot. Nimetatud nõudesummale lisanduvad hageja selgituste kohaselt viivised 0,06% päevas arvestatuna laenusumma tasumata osalt (s.o 44 279.42 eurot) hagiavalduse esitamise päevale järgnevast päevast kuni nõudesumma kohase täitmiseni. Seisuga 04.11.2019 on viivisnõue suurenenud juba 11 158.41 euro võrra (viivis arvestatuna põhinõudelt 44 279.42 eurot 0,06% päevas alates 24.08.2018). Viivisnõue suureneb hageja selgituste kohaselt ühes kalendriaastas 9 302.65 euro võrra. Vastavalt 05.01.2022 kohtunõudele täpsustas hageja 07.02.2022 vastuses, et vastavalt lepingule 2585.0817.B on viivisemäär 0,06% päevas, kuid hagis on eksitud aastaintressiga ja õige aastaintress on 21,9% (ehk 365 x 0,06) (lepingus on toodud välja üksnes päeva intress). Hageja tunnistab, et on eksinud läbivalt hagis (sh hilisemates menetlusdokumentides) viivise aastamäärast järgmistes punktides: - p. 2.2 „viivise tasumiseks 20 148.06 eurot (perioodil 06.12.2017 – 22.05.2018), viivise määr 0,06% laenusummalt (aastas viivise määr 21,6 %). Summana on märgitud 20 148.06 eurot, kuid see summa peaks tegelikult olema 20 787.35 eurot. Hageja kinnitas, et ei hakka hagis toodud summat suurendama, seega hagis on aluseks 20 148.06 eurot olenemata, et uue kalkulatsiooni alusel viivisekalkulaator.ee vahendusel on nimetatud summa 20 787.35 eurot. Hageja ei suurenda hagis esitatud viivisesummat (punktis 2.2) 639.29 euro võrra. Hageja juhtis täiendavalt tähelepanu, et antud juhul oli arvestatud viivist põhisummalt 206 223.72 eurot; - hageja kinnitab, et on eksinud ka punktis 2.3, kus on toodud viivise summaks 2 444.22 eurot, kuid viivisekalkulaator.ee vahendusel nähtub summana 2 470.79 eurot. Hageja kinnitas, et ei suurenda hagis esitatud viivisesummat hagi punktis 2.3 26.57 euro võrra; - hagi punktis 2.5 on nimetatud samuti viivise aastamääraks 0,06% päevas ja 21,6% aastas, kuid õige peab olema 21,9%; - hagi punktis 2.6.32 on samuti toodud välja viivisemäär aastas 21,6%, kuid õige oleks märkida, et viivisemäär on 21,9% aastas. Lähtudes eeltoodust kinnitas hageja ei ta ei muuda hagi nimetatud viivisesummade osas ja loobub seega 667.86 eurost, sest oli hagis avaldanud ebaõige arvestuskäigu. Täiendavalt juhtis hageja tähelepanu, et punktis 3.3.2 alusel nõuab hageja kostjatelt viivist põhinõudelt 44 279.42 eurot arvestusega 0,06% päevas alates 24.08.2018, mis vastavalt viivisearvestusele viiviseraport.ee andmetel on 33 581.51 eurot. Hageja kinnitas, et ta ei nõua kostjatelt viivist mis ületab põhinõuet ehk 44 279.42 eurot. Seega nõuab hageja kostjatelt põhinõuet summas 44 279.44 eurot ja viivist summas 44 279.44 eurot ja seni tasutud menetluskulusid. 18.04.2022 seisukohas juhtis hageja tähelepanu, et juba 29.07.2019 esitas kostjate esindaja kohtule kostjate I, II ja III vastuväited ja lõplikud seisukohad, mille 5-ndal lehel punktis 1 on toodud välja viiviste kulu ja arvestus, mille tulemusel on kostjate esindaja jõudnud seisukohale, et laenu põhiosa saab olla 41 206.10 eurot. Hageja esindaja kinnitas, et võib hea tahte märgina põhinõuet vähendada 41 206.10 euroni, kuid ei loobu viivisnõude sissenõudmisest ulatuses, mis ei ületa põhinõuet. Eeltoodust tulenevalt palub hageja rahuldada hagi; välja mõista kostjalt I, kostjalt II ja kostjalt III solidaarselt Hüpoteeklaen AS kasuks kokku 88 558.84 eurot, millest põhivõlg 44 279.42 eurot ja viivis 44 279.42 eurot; alternatiivselt vähendada põhivõlga 41 206.10 euroni ja viivist 41 206.10 euroni vastavalt

2-18-12640 kostja I, II ja III lõplikele seisukohtadele 29.07.2019 ja jätta sellest tulenevalt hagi rahuldamata 6 146.64 euro ulatusest, s.o. põhivõla 3 073.32 euro ja viivise 3 073.32 euro osas; menetluskulud jätta 100% kostja I, kostja II ja kostja III kanda ja välja mõista kostjalt I, kostjalt II ja kostjalt III menetluskulu, s.o riigilõiv summas 1 100 eurot, Hüpoteeklaen AS –i kasuks. II Kostjate I, II ja III vastuväited

2-18-12640 - ITM Inkasso OÜ (alates 15.03.2013) 1 409.79 eurot. Hiljem lisandusid veel Creditinfo AS, Julianus Inkasso OÜ. Samuti puudus kostjate selgituste kohaselt kostjal II laenu saamise ajal igasugune sissetulek. Sissetuleku puudumine ja kehtivad maksehäired olid põhjusteks, miks teised krediidiasutused keeldusid laenu andmast ja kostja II oli sunnitud pöörduma laenu saamiseks hageja poole, kes ei hinnanud krediidiandjana üldse laenusaaja krediidivõimekust, sest hagejal oli ükskõik, kuna laenu tagatiseks seadis kostja II kinnistule hüpoteegi. Kostjate on seisukohal, et hageja pidi krediidiandjana ette nägema, et suure tõenäosusega satub laenusaajana kostja II makseraskustesse, kuna sissetuleku puudumise tõttu on täielikult välistatud, et laenusaaja suudab 6 kuu pärast saadud laenu korraga tagastada. Kuivõrd kostja II (Y) ei olnud võimeline saadud laenu tagastama, siis sõlmis hageja 30.08.2015 kostjaga II (Y) laenulepingu muudatuse (Laenuleping nr 1252.0114.A muudatus nr 6), milles märkis, et laenusummaks on 210 268.63 eurot ja see tuli kostjal II (Y) tasuda 3 osamaksena hiljemalt 30.11.2015. Kostjate on seisukohal, et reaalselt pole kostja II sellist laenu saanud (saanud seisuga 30.08.2015 laenu kokku summas 149 504.54 eurot, sh notari deposiitkontole laekunud 135 000 eurot, 04.08.2014 – 14 504.54 eurot. Selle lepingu järgi tuli kokku tasuda kostjal II (Y) 220 335.85 eurot. Kostjad toovad välja, et 14.12.2015 lepiti kokku, et laenusaajaks ei ole enam kostja II (Y), vaid kostja I (Nextwood OÜ) ja laenusummaks märgiti 242 940.03 eurot, mis tuli osamaksetena tasuda hiljemalt 13.12.2030, kokku 706 456.42 eurot. Tegelikkuses sai kostja I (Nextwood OÜ) laenu 94 22.58 eurot ja see nähtub ka hageja esitatud pangakonto väljavõttes. Kostja II on faktiliselt saanud laenu kokku summas 154 504.90 eurot (kõik summad on kantud Nextwood OÜ kontole) ja kostja I 14 020.23 eurot (08.03.2017 sai täiendavalt laenu 4 597.65 eurot). Kokku laene on laene saadud 182 545.36 eurot ja tasutud kokku 301 640 eurot. Kostjate on seisukohal, et laenu saamise ajal ja ka hiljem peale laenu saamist kostjal I (Nextwood OÜ) ei ole toimunud sisuliselt mingit majandustegevust ja puudus igasugune püsiv sissetulek. Seega on hageja andnud laenu kostjale I samuti vastutustundetult ja jätnud krediidisaaja maksevõime hindamata. Eeltoodust tulenevalt on kostjad enda hinnangul tõendanud, et hageja on andnud laenu vastutustundetult ja seetõttu on kostjatel tekkinud kahju ja paluvad tasaarvestada neile tekkinud kahju hageja krediiditagastamise nõudega kattuvas ulatuses. Hageja on jätnud laenu andmisel kontrollimata kostja I ja kostja II kui laenusaajate krediidivõimelisuse ja seega hageja rikkus laenude andmisel vastutustundliku laenamise põhimõtet. Lähtudes eeltoodust on kostjad enda seisukohal õigustatud VÕS § 197 lg 1 alusel tasaarvestama oma kahju hüvitamise nõude hageja krediiditagastamise nõudega kattuvas ulatuses. Sellega on hageja nõue kostjate vastu lõppenud. Kostjad toovad välja, et samale seisukohale on asunud ka Tallinna Ringkonnakohus tsiviilasjas nr 2-19-5865, p-s 22 (jõustus Riigikohtu otsusega 05.08.2021). Kostjad täpsustavad, et kostjale I ja kostjale II on hageja kokku väljastanud erinevate laenulepingute alusel laenu summas 182 545.36 eurot ja eeltoodu nähtub ka kostja I pangakonto väljavõtetest, kuivõrd hageja kandis laenusummad kostja I arvelduskontole. Kostja I ei ole saanud ja talle pole hageja väljastanud laenu summas 206 223.72 eurot nagu see nähtub 31.08.2017 sõlmitud laenulepingus nr 2585.0817.B. Hageja laenuandjana ei ole tõendanud, et ta on kostjale I andnud laenu 206 223.72 eurot 31.08.2017 laenulepingu alusel. Kostjad toovad välja, et kuna hageja korduvalt muutis laenulepinguid, siis kostjate seisukohal kostja I ei hoomanud enam neid arvukaid laenulepinguid ja nende lisasid ning neis märgitud summasid, siis ta ekslikult tunnistas 26.01.2018 võlatunnistuses võlgnevust 31.08.2017

2-18-12640 laenulepingu alusel, mida faktiliselt ei saanud olla. Kostjal I ja kostjal II tekkisid eelnevalt sõlmitud laenulepingute alusel saadud laenu tagastamisega makseraskused algusest peale, kuna neil puudus püsiv sissetulek ning nii sattusid kostja I ja kostja II laenuorjusesse. Kostjate selgituste kohaselt 31.08.2017 sõlmitud laenulepingu järgi kohustus kostja I (Nextwood OÜ) selles märgitud laenusumma (206 223.72 eurot) tasuma koos intresside (9 795.64 eurot) ja lepingutasuga (300 eurot), kokku 216 319.36 eurot, 3 kuu jooksul hiljemalt 05.12.2017. Kostja I (Nextwood OÜ) võetud laenukohustuste katteks laekus eelnevalt sõlmitud laenulepingute alusel enne 31.08.2017 laenulepingu sõlmimist 109 752 eurot (sh 01.06.2017 Ants Ainson konto vahendusel 49 752 eurot ja Kati Rüütelmaa konto vahendusel laekus 60 000 eurot). 31.08.2017 on sõlmitud uus laenuleping, milles märgitud laenu pole aga kostjale I faktiliselt väljastatud. Nii on kostja I ekslikult tunnistanud 26.01.2018 võlatunnistuses võlgnevust summas 219 215.83 eurot, tulenevalt 31.08.2017 laenulepingust nr 2585.0817.B. Kuna kostjal I ei olnud võimalik laenulepingus märgitud summat tasuda, siis soovis hageja kostjaga I sõlmida võlatunnistuse, milles lepiti muu hulgas kokku, et tagatisvara realiseerimisel vähendatakse lepingust tulenevat nõuet 191 888 euro võrra. Lisaks lepiti kokku, et kostja I peab tasuma kuni tagatisvara realiseerimiseni (kuni 30.04.2018) tuleviku viivised kokku 5 602.19 eurot, mis ei ole kostjate seisukohal kehtiva seadusega kooskõlas, kuivõrd ei ole võimalik ette nõuda viiviseid, mis pole sissenõutavaks muutunud. Selline kokkulepe on kostjate hinnangul igal juhul tühine ja sellise nõudega ei saa arvestada. 26.01.2018 võlatunnistuses ja müügikokkuleppes on p-s 1.1. märgitud, et 31.08.2017 laenulepingu alusel väljastati laenusumma 206 223.72 eurot, kuid tegelikkuses sellist summat eeltoodud laenulepingu alusel ei ole kostjale I väljastatud ja see nähtub ka kostja I pangakonto väljavõttest. 31.08.2017 laenulepingus märgitu kohaselt on lepingu algus 31.08.2017 ja lõpp 05.12.2017. Seega tuleb kostjate seisukohal lähtuda võlgnevuse väljaselgitamisel eeltoodud lepingust, sest võlatunnistuses on viidatud 31.08.2017 sõlmitud laenulepingule. Kuna nimetatud lepingu alusel kostjale I ei ole faktiliselt väljastatud laenu, siis on 26.01.2018 võlatunnistus sisuliselt rahatu ja võlgnevuse nõuet ei saa olla. Samas tuleb kostjate seisukohal vahet teha konstitutiivsel võlatunnistusel ja deklaratiivsel võlatunnistusel. Konstitutiivse võlatunnistuse puhul selle kehtivus ei sõltu selle aluseks oleva võimaliku tehingu kehtivusest. Deklaratiivse võlatunnistuse korral võlatunnistusega ei looda uut kohustust, vaid üksnes kinnitatakse juba olemasolevat kohustust eesmärgiga lihtsustada võlausaldaja nõude maksmapandavust. Kostjad leiavad, et kui hageja väidab, et tegemist on konstitutiivse võlatunnistusega ehk eesmärk oli luua algsetest võlasuhetest sõltumatu iseseisev kohustus, peab ta suutma seda ka kohtus tõendada. Kui hageja seda teha ei suuda, siis üldjuhul loetakse võlatunnistus deklaratiivseks ning hageja peab oma nõude maksmapanekuks tõendama ka võlatunnistuse aluseks olnud nõuete olemasolu. Eeltoodust tulenevalt on kostjad seisukohal, et kostjal I ei olnud võlatunnistusega tunnistatud võlga, kuna 31.08.2017 laenulepingu alusel ei ole hageja kostjale I laenu väljastanud ja see on kostjate poolt tõendatud. 26.01.2018 võlatunnistusest ei nähtu, et see on välja antud selleks, et kinnitada varem sõlmitud kohustusega ühinemise või kohustuse ülevõtmise kokkulepet ja tagada selle täitmist. Seega leiavad kostjad, et kostjatel ei ole 26.01.2018 võlatunnistusega tunnistatud kohustust ka tulenevalt VÕS §st 178 või §-st 175. Kostjate I, II ja II seisukohal on hageja on oma nõudes põhinenud 26.01.2018 võlatunnistusele ja seega tuleb kostjate arvates võlgnevuse nõue lahendada, lähtudes nõude aluseks olevast võlatunnistusest. Kostjad on seisukohal, et võlatunnistuse aluseks olevat võlasuhet ei ole olemas ja hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata.

2-18-12640 20.04.2022 seisukohas teatasid kostjad I, II ja III, et nad ei nõustu hageja 18.04.2022 menetlusdokumendis avaldatud seisukohaga, millise kohaselt on hageja asunud seisukohale, et tuleb arvesse võtta kostjate I, II ja III poolt 29.07.2019 menetlusdokumendis avaldatut. Kostjad selgitavad, et nimetatud menetlusdokumendis avaldatu ei ole kostjate lõplikud seisukohad (kuigi selles on märgitud kostjate lõplikud seisukohad) ja kostjad ei nõustu, et laenu põhiosa jääk saab olla 41 206.10 eurot. Menetluse käigus on selgunud uued asjaolud, mille kohta on ka kostjad I, II ja III vastavad tõendid esitanud, sh 16.02.2022 dateeritud. Samuti ei nõustu kostjad hageja 18.04.2022 menetlusdokumendis esitatud alternatiivse nõudega, sest kogu menetluse käigus ei ole hageja sellist nõuet esitanud ja tegemist on sel juhul hagi muutmisega, milleks kostjad ei anna nõusolekut. Kostjad toovad välja, et nimetatud menetlusdokumendist nähtub, et hageja nõuab võlgnevuse tasumist võlatunnistuse (26.01.2018) alusel, kuid 24.08.2018 hagiavaldusest eeltoodu ei nähtu. Hageja nõude aluseks on märgitud 31.08.2017 laenuleping nr 2585.0817.B. Märgitu nähtub ka hagiavalduse p-dest

2-18-12640 TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. TsMS § 438 lg 1 kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Võlaõigusseadus (VÕS) § 30 lg 1 kohaselt leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, on võlatunnistus. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 142 lg 1 alusel käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest.

2-18-12640 tulenevalt hagi rahuldamata 6 146.64 euro ulatusest, s.o põhivõla 3 073.32 euro ja viivise 3 073.32 euro osas; menetluskulud jätta 100% kostja I, kostja II ja kostja III kanda ja välja mõista kostjalt I, kostjalt II ja kostjalt III menetluskulu, s.o riigilõiv summas 1 100 eurot, Hüpoteeklaen AS –i kasuks. Kostjad I, II ja III hagi ei tunnista ning paluvad jätta selle tervikuna rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostjad on seisukohal, et hageja pole selgitanud ja esitanud tõendeid, kui palju on hageja kostjale I ja kostjale II tegelikult laenu andnud ning kui palju laenu on tagastatud. Kostjad väidavad, et on seisukohal, et hageja nõue on ebaselge nii tagastamata laenu põhiosa kui ka viiviste osas. Kostjad leiavad täiendavalt, et hageja on kostjale I ja II andnud laenu vastutustundetult ja seetõttu on kostjatel tekkinud kahju. Kostjad paluvad tasaarvestada neile tekkinud kahju hageja krediiditagastamise nõudega kattuvas ulatuses. Kostjad on seisukohal, et antud juhul on leidnud tõendamist, et hageja on andnud laenu vastutustundetult ja seda olukorras, kus teadis, et laenusaajad ei ole võimelised saadud laene tagasi maksma. Kostjate seisukohalt tuleb hagiavaldus jätta rahuldamata täies ulatuses ning kõik kohtukulud tuleb jätta hageja, juhul, kui kohus asub teistsugusele seisukohale, siis paluvad kostjad arvestada nende alternatiivset nõuet (tasaarvestust).

2-18-12640 Pooled vaidlevad selle üle, kas algselt Hüpoteeklaen AS ja Y vahel sõlmitud 28.01.2014 laenulepingu nr 1252.0114.B puhul on tegemist tarbijakrediidilepinguga või laenulepinguga eraisiku poolt majandus- ja kutsetegevuses osalemiseks, kas hageja on rikkunud laenulepingute ja nende lisada sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet ning, kas kostjatel I, II ja III on sellest tulenevalt tasaarvestusõigus ja, kui suur on kostjate I, II ja III laenulepingutest tulenev võlgnevus hageja ees.

2-18-12640 Laenusumma arvelt väljamakstavad summad kanti kostja I kontole lepingulise suhte alusel ka edaspidi. Seega hageja hinnangul kostja II tegutses majandus- ja kutsetegevuses millest tulenevalt ei saa teda tarbijana käsitleda.

2-18-12640 summa või krediidi eest omandatava asja või teenuse netohind (§ 405 lg 1 preambulis nimetatud krediidilepingute puhul) ületab 50 000 eurole vastavat summat. Sellise suurusega krediidi võtmise korral eeldab seadus krediidivõtja poolt õigus- või finantsnõustaja kaasamist, mistõttu ei ole tema kaitsmine tarbijakaitsealaste tarbijakrediidi sätete kaudu enam põhjendatud. Asjaolule, et füüsilise isiku poolt iseseisva majandus- või kutsetegevuse alustamiseks võetavad krediidid ei ole automaatselt tarbijakrediidilepingud, viitab ka lg 2 sõnastus, mis kasutab mõistet „füüsiline isik“, mitte „tarbija“ Varul, P.; Kull, I.; Kõve, V.; Käerdi, M.; Sein, K. Võlaõigusseadus II, Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura, 2007). Kohus leiab, et juhul kui algselt laenu võtnud isik võtab edaspidi täiendavat laenu, mis seondub iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega, tuleb selline olukord fikseerida laenulepingus, ning käesoleval juhul oligi see laenu võtmise peamine eesmärk.

2-18-12640 krediidiandjana ette nägema, et suure tõenäosusega satub laenusaajana kostja II makseraskustesse, kuna sissetuleku puudumise tõttu on täielikult välistatud, et laenusaaja suudab 6 kuu pärast saadud laenu korraga tagastada. Kuivõrd kostja II (Y) ei olnud võimeline saadud laenu tagastama, siis sõlmis hageja 30.08.2015 kostjaga II (Y) laenulepingu muudatuse (Laenuleping nr 1252.0114.A muudatus nr 6), milles märkis, et laenusummaks on 210 268.63 eurot ja see tuli kostjal II (Y) tasuda 3 osamaksena hiljemalt 30.11.2015. Kostjad leiavad, et reaalselt pole kostja II sellist laenu saanud (saanud seisuga 30.08.2015 laenu kokku summas 149 504.54 eurot, sh notari deposiitkontole laekunud 135 000 eurot, 04.08.2014 – 14 504.54 eurot. Selle lepingu järgi tuli kokku tasuda kostjal II (Y) 220 335.85 eurot. 14.12.2015 lepiti kokku, et laenusaajaks ei ole enam kostja II (Y), vaid kostja I (Nextwood OÜ) ja laenusummaks märgiti 242 940.03 eurot, mis tuli osamaksetena tasuda hiljemalt 13.12.2030. Tegelikkuses sai kostja I (Nextwood OÜ) laenu 94 22.58 eurot ja see nähtub ka kostjate seisukohal hageja esitatud pangakonto väljavõttes. Kostja II on faktiliselt saanud laenu kokku summas 154 504.90 eurot (kõik summad on kantud Nextwood OÜ kontole) ja kostja I 14 020.23 eurot (08.03.2017 sai täiendavalt laenu 4 597.65 eurot). Kokku laene saadud 182 545.36 eurot. Kostjad leiavad, et laenu saamise ajal ja ka hiljem peale laenu saamist kostjal I (Nextwood OÜ) ei ole toimunud sisuliselt mingit majandustegevust ja puudus igasugune püsiv sissetulek. Seega on hageja andnud laenu kostjale I samuti vastutustundetult ja jätnud krediidisaaja maksevõime hindamata. Eeltoodust tulenevalt on kostjad enda hinnangul tõendanud, et hageja on andnud laenu vastutustundetult ja seetõttu on kostjatel tekkinud kahju ja paluvad tasaarvestada neile tekkinud kahju hageja krediiditagastamise nõudega kattuvas ulatuses. Hageja on jätnud laenu andmisel kontrollimata kostja I ja kostja II kui laenusaajate krediidivõimelisuse ja seega hageja rikkus laenude andmisel vastutustundliku laenamise põhimõtet. Lähtudes eeltoodust on kostjad enda seisukohal õigustatud VÕS § 197 lg 1 alusel tasaarvestama oma kahju hüvitamise nõude hageja krediiditagastamise nõudega kattuvas ulatuses ning sellega on hageja nõue kostjate vastu lõppenud. Hageja ei nõustu kostjate I, II ja III seisukohaga ning leiab, et ta ei ole rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

2-18-12640 seisund ja regulaarse sissetuleku suurus; teised varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused; varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine; muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena; varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju; krediidiandjale teadaolevad muud faktid, millel võib olla oluline tähtsus tarbija krediidivõimelisuse hindamisel ja mis võivad mõjutada tarbija kohustuste nõuetekohast täitmist; sõlmitava tarbijakrediidilepingu tingimused, sealhulgas võetava rahalise kohustuse suurus. Vastavalt KAVS § 49 lg 3 tuleb krediidiandjal ja -vahendajal käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud tarbija regulaarse sissetuleku hindamisel: arvesse võtta, millised on tarbija sissetulekuallikad, sealhulgas töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning milline on tarbija sissetulekute laekumise regulaarsus sõltuvalt tarbija töölepingu või muu lepingu vormist; aluseks võtta piisav ajavahemik, arvestades tarbija sissetulekuallikaid, sissetuleku laekumise regulaarsust ning muid eelnimetatud tingimusi; teha mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja muude tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku suuruse arvutamise. Krediidiasutuste seaduse (KAS) § 83 lg 3 kohaselt on krediidiasutus kohustatud laenude andmisel ja jälgimisel järgima krediidiasutuse sisemisi krediteerimise põhiprintsiipe, häid pangandustavasid ja vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamiseks on krediidiasutus kohustatud koguma ja säilitama andmeid kliendi rahaliste kohustuste suuruse ja maksekohustuste täitmise kohta ning kasutama neid andmeid kliendi jaoks mõistliku laenukoormuse arvutamiseks. Finantsinspektsiooni seadus (FIS) § 3 kohaselt teostatakse finantsjärelevalvet finantssektori stabiilsuse, usaldusväärsuse ja läbipaistvuse ning toimimise efektiivsuse suurendamise, süsteemsete riskide vähendamise ning finantssektori kuritegelikel eesmärkidel ärakasutamise tõkestamisele kaasaaitamise eesmärgil, et kaitsta klientide ja investorite huve nende vahendite säilimisel ning seeläbi toetada Eesti rahasüsteemi stabiilsust.

2-18-12640 ning need ei ole sõlmitud vastutustundliku laenamise kohustust rikkudes, siis analüüsib kohus täiendavalt sealhulgas kõrvalnõuete suurust. Hageja selgituste kohaselt on hageja ja Y vahel sõlmitud 28.01.2014 laenuleping nr 1252.0114.B; 14.12.2015 võttis Nextwood OÜ Y’ga sõlmitud laenulepingust ja selle muudatustest tulenevad kohustused üle ja hageja ning Nextwood OÜ sõlmisid laenulepingu nr 1891.1215.A; 31.08.2017 sõlmiti laenuleping nr 2585.0817.B. Kohus käsitleb järgnevalt eraldiseisvalt iga laenulepingut ning nende muudatusi. Laenuleping nr 1252.0114.B

2-18-12640 Laenuleping nr 1252.0114.B muudatus nr 1

2-18-12640 5 000.36 eurot), lepingu lõpptähtaeg 27.05.2015. Lisasumma sihtotstarbeks oli lõpetada siseviimistlus aadressil Alliksoo põik 2, Tallinn. 27.12.2014 sõlmiti käendusleping X’ga, käendaja vastutuse maksimaalne määr 251 470 eurot (04.11.2019 hageja tervikteksti lisa 8). Laenuleping nr 1252.0114.B muudatus nr 3 maksegraafikujärgsed nõuded lepingu lõpptähtaja seisuga olid: laenusumma 193 437 eurot, laenusummast kinni peetud intressid 8 704.68 eurot (s.o 3 x 2 901.56 eurot), lepingutasu 500 eurot, intressimäär 18% aastas. Tõenditest nähtuvalt sõlmiti ka täiendavalt laenuleping number 1252.0114.B muudatus nr 3 erikokkulepe (04.11.2019 hageja tervikteksti lisa 8), mille p. 2.1.1 ja 2.1.2. alusel kohustus laenusaaja tasuma kõik sissenõutavaks muutunud laenusumma ja intressimaksed laenulepingu lõpptähtajaks 27.03.2015. Laenuleping. nr 1252.0114.B muudatus nr 4

2-18-12640 kohustus laenusaaja tasuma kõik sissenõutavaks muutunud laenusumma ja intressimaksed laenulepingu lõpptähtajaks 30.08.2015. Laenuleping 1252.0114.B muudatus nr 6

2-18-12640 17.06.2016.a. sõlmiti käendusleping X’ga, käendaja vastutuse maksimaalne määr 330 712 eurot (04.11.2019 hageja tervikteksti lisa 13). Laenuleping 1891.1215.A muudatus nr 1 maksegraafikujärgsed nõuded lepingu lõpptähtaja seisuga olid: laenusumma 254 393.77 eurot, intressid 11 447.73 eurot (s.o 3 x 3 815.91 eurot), lepingutasu 50 eurot, intressimäär 18% aastas. Tõenditest nähtuvalt sõlmiti ka täiendavalt laenuleping number 1891.1215.A muudatus nr 1 erikokkulepe, mille p. 2.1.2 alusel kohustus laenusaaja tasuma kõik sissenõutavaks muutunud intressimaksed laenulepingu lõpptähtajaks 17.09.2016 (04.11.2019 hageja tervikteksti lisa 14). Laenuleping 1891.1215.A muudatus nr 2

2-18-12640 Laenuleping 1891.1215.A muudatus nr 3 maksegraafikujärgsed nõuded lepingu lõpptähtaja seisuga olid: laenusumma 274 425.74 eurot, intressid 12 349.17 eurot (s.o 3 x 4 116.39 eurot), lepingutasu 300 eurot, intressimäär 18% aastas. Laenuleping 1891.1215.A muudatus nr 4

2-18-12640 Laenuleping nr 2585.0817.B

Nõude kujunemine peale osalisi tagastusi müügitehingu arvelt

2-18-12640 Nõude lõplik kujunemine

2-18-12640 Asjas kogutud tõendite kohaselt on pooled täiendavalt 26.01.2018 (17.12.2018 hageja seisukoha lisa 24) sõlminud võlatunnistuse ja müügikokkuleppe laenulepingu number 2585.0817.B juurde, mille punktides 1.1-1.3 kinnitavad pooled järgmist:

2-18-12640 võlatunnistusega VÕS § 30 mõttes, tuleb hagejal esmalt tõendada poolte tahe luua iseseisev kohustus, vastasel juhul eeldatakse deklaratiivset võlatunnistust (vt nRiigikohtu 2. aprilli 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-162-13, p 36; 10. detsembri 2014. a otsus tsiviilasjas nr 32-1-124-14, p 24). Seda, kas pooled leppisid kokku konstitutiivse võlatunnistuse andmises ning missuguse sisuga võlatunnistust pooled soovisid sõlmida, tuleb selgitada võlatunnistuse kui lepingu tõlgendamise teel, kohaldades mh VÕS §-s 29 sätestatut (Riigikohtu 23. veebruari 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-147-15, p 13; 24. märtsi 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1103-16, p 16). Oluline on tuvastada poolte ühine tegelik tahe võlatunnistuse kokkuleppe sõlmimisel (vt eespool viidatud otsused tsiviilasjas nr 3-2-1-124-14, p 28 ja tsiviilasjas nr 3-21-103-16, p 18). Võlatunnistusele hinnangu andmisel tuleb arvestada, et võlatunnistuse tähendus määratakse võlatunnistuse sisu ja eesmärgiga, arvestades kõiki võlatunnistuse sõlmimise asjaolusid, sh lepingueelseid läbirääkimisi, poolte huve jms (vt eespool viidatud otsused tsiviilasjas nr 3-2-1-147-15, p 13 ja tsiviilasjas nr 3-2-1-103-16, p 18). VÕS §-s 30 sätestatud abstraktse kohustuse tekkimine eeldab, et pooltel on tahe siduda end just abstraktse kohustusega, st poolte eesmärgiks on luua iseseisev ja sõltumatu nõudealus (eespool viidatud otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-147-15, p 13; vt ka Riigikohtu 17. märtsi 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-15-09, p 12).“ Riigikohtu praktika kohaselt on deklaratiivse võlatunnistuse andmise menetlusõiguslikuks tagajärjeks tõendamiskoormise ümberpööramine, st võlausaldajal ei ole vaja tunnustatud võla sissenõudmiseks esitada muid tõendeid peale võlatunnistuse ning võlgnik peab kohustusest vabanemiseks ja hagi rahuldamata jätmiseks tõendama, et tal ei ole võlatunnistusega tunnistatud võlga (Riigikohtu otsused tsiviilasjas nr 3-2-1-124-14, p 23; tsiviilasjas nr 3-2-1149-11, p 21 ja tsiviilasjas nr 3-2-1-103-16, p 20), sh kuna kohustust ei olnud olemas (Riigikohtu otsused tsiviilasjas nr 3-2-1-21-06, p 15 ja tsiviilasjas nr 3-2-1-69-06, p-d 13 ja 15; Riigikohtu 08.04.2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-22-09, p 11; Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-103-16, p 21). Lisaks võib võlatunnistusest tulenevale nõudele esitada mh lepingu kehtivust või nõuete aegumist puudutavaid vastuväiteid (vt eespool viidatud otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-14, p 23). Kohus leiab, et olenemata kohtu suunistest ei ole kostjad põhistanud ega tõendanud, millest tulenevalt jäi nõude kujunemine kostjatele ebaselgeks ja millisest konkreetsest lepingust või lepingu lisast ebaselgused tulenevad. Kohtu hinnangul ei ole kostjate põhjendus, et nad varasemalt ei hoomanud laenusummade kujunemist piisavaks põhistuseks, miks ei ole kostjad kohutueelses menetluses avaldanud, et nõue on segane ja põhjendamatu ning seejuures allkirjastanud ka 26.01.2018 võlatunnistuse. Menetluse vältel on kostjad kardinaalselt muutnud enda positsiooni seoses hageja nõudega. 29.07.2019 menetlusdokumendis on kostjad I, II ja III välja toonud, et kostjate seisukohalt on hageja poolt laekumiste arvestamine ebaõige ja selleks arvestatud summad ei vasta tegelikkusele, kuna arvestatud viiviste summad ei ole õiged alljärgnevatel põhjendustel:

2-18-12640 - viivisteks 17 074.74 eurot; - intressideks 9 795.64 eurot; - laenu põhiosaks 165 017.62 eurot; Kokku 191 888 eurot. Kostjate I, II ja III hinnangul eeltoodust tulenevalt saab olla: - tasumata laenu põhiosa 41 206.10 eurot; - viiviseid saab nõuda alates 23.05.2018 põhinõudelt 41 206.10 eurot, päevas viivis 24.72 eurot (41 206.10 x 0,06%). Kohus selgitab, et eeltoodust tulenevalt ei ole kostjad I, II ja III terve menetluse vältel olnud seisukohal, et hageja nõue on täies ulatuses segane ja põhjendamatu. 20.04.2022 seisukohas selgitasid kostjad I, II ja III, et ei nõustu hageja 18.04.2022 menetlusdokumendis avaldatud seisukohaga, millise kohaselt on hageja asunud seisukohale, et tuleb arvesse võtta kostjate I, II ja III poolt 29.07.2019 menetlusdokumendis avaldatut, kuivõrd nimetatud menetlusdokumendis avaldatu ei ole kostjate lõplikud seisukohad (kuigi selles on märgitud kostjate lõplikud seisukohad) ja kostjad ei nõustu, et laenu põhiosa jääk saab olla 41 206.10 eurot. Kostjad on välja toonud, et menetluse käigus on selgunud uued asjaolud. Kohtule jääb selgusetuks kostjate I, II ja III sellekohased väited, kuivõrd menetluses ei ole selgunud asjaolusid, millest tulenevalt saaks asuda seisukohale, et laenu ei oleks väljastatud või, et kostja I, II ja III on laenu nõuetekohaselt tasunud.

2-18-12640 esitamisest viivised põhinõudelt arvestusega 21,6% aastas kuni põhinõude tasumiseni. Kuigi hagiavalduse resolutsioon on ebaselge, siis kostjad eeldavad, et hageja nõue on põhivõlg 44 279.42 eurot ja alates hagi esitamisest (alates 24.08.2018) lisanduvad viivised. Hagiavalduse lisadest ei nähtu, et kostjad II ja III vastutavad käendajana 31.08.2017 sõlmitud laenulepingust tulenevalt, mis on hageja nõude aluseks. Seega ei saaks kostjate hinnangul nad üldse vastutada käendajatena 31.08.2017 laenulepingust tulenevalt. Vastavalt VÕS § 396 lg1-le kohustub laenulepingu alusel laenuandja andma laenusaajale rahasumma ja laenusaaja kohustub tagasi maksma sama rahasumma. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Hageja on majandus- ja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja, seega on hageja õigustatud laenusummalt küsima intressi vastavalt VÕS § 397 lg 1-le. Hageja ja kostja I kokkulepe intresside tasumise osas tuleneb lepingust. Kostja I on laenusaajana jätnud nõudesumma osaliselt täitmata ja VÕS § 100 kohaselt rikkunud sellest tulenevalt enda, kui laenusaaja kohustust. VÕS § 142 lg 1 alusel kohustub käendaja käenduslepinguga kolmanda isiku (põhivõlgniku ehk kostja I) võlausaldaja (hageja) ees vastutama põhivõlgniku (kostja I) kohustuse täitmise eest. VÕS § 145 lg 1 ja lg 2 alusel vastutavad põhivõlgnik (kostja I) ja käendajad (kostja II ja kostja III) kohustuse rikkumise korral võlausaldaja ees solidaarselt. Käendajad vastutavad käendatava kohustuse eest täies ulatuses, s.h. kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest. Käendatavat kohustust on rikutud, kuivõrd lepingu lõpptähtajaks ei ole nõudesumma tasutud. Kohtu hinnangul on eeltoodust tulenevalt hageja põhinõue põhjendatud 41 206.10 euro ulatuses ning hageja alternatiivse nõude esitamine ei ole käsitletav hagi muutmisena, kuivõrd nõude aluseks olevad asjaolud alternatiivse nõude puhul ei muutu.

2-18-12640 Hageja oli viivise arvestuse määrana välja toonud 0,06% päevas ja 21,6% aastas, mis eeldaks, et aastas on 360 päeva. Kohus on hagejale selgitanud, et viivisemäär 0,06% päevas on 21,9% aastas, mitte 21.6% aastas. Kohus lähtub viivise arvestamisel lepingus välja toodud 0,06%-st.

2-18-12640 kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist (TsMS § 174 lg 2). Kuna kohus rahuldas hagi osaliselt, siis jätab kohus TsMS § 163 lg 1 alusel menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega ehk 93% ulatuses kostjate I, II ja III kanda ja 7% ulatuses hageja kanda. TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. V Menetluskulude kindlaksmääramine TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kohus leiab, et kuna tegemist on mahuka ja pikaajalise menetlusega, siis on menetlusökonoomika põhimõtetest lähtuvalt mõistlik menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrata alles pärast menetlust lõpetava lahendi jõustumist. Eeltoodust tulenevalt kuulub kohaldamisele TsMS § 174 lg 4 ja § 177 lg 2, mis sätestavad, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest.

/digitaalselt allkirjastatud/ Merike Varusk Kohtunik Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 20.10.2023. a otsusega nr 2-1812640.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.