Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi E R vastu põhivõla, intressi, sissenõudmiskulude ja viivise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
2055,96 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806), lepinguline esindaja Jekaterina Morozova
Asja läbivaatamine
Kostja E R (isikukood xxxxxxxxxxx) Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.
2.Mõista E R (R; isikukood xxxxxxxxxxx) Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja Esto AS-i ja E R vahel 1. augustil 2021 sõlmitud krediidilepingust nr 5377356686 tulenev põhinõue 1200 eurot, intressid 170 eurot, viivis 200,96 eurot ning sissenõudmiskulud 35 eurot.
3.Mõista E R Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja hagi esitamise ajaks veel mitte sissenõutavaks muutunud viivis põhinõudelt (1200 eurolt) alates 28. maist 2022 kuni põhinõude täitmiseni 37,50% aastas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses.
5.Mõista E R Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja põhjendatud ja vajaliku maakohtu menetluskuluna 430 eurot, sh riigilõiv 350 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot ja õigusabikulud 60 eurot (koos käibemaksuga).
6.Kohustada E R tasuma menetluskulude hüvitiselt viivist alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
7.Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele. 1(4)
8.Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte.
9.Avaldada tagaseljaotsuse resolutsioon väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, mille suurus sõltub tsiviilasja hinnast. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu Maakohtu Rapla kohtumajale 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tuleb kostjal tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is. Maksekorralduse selgitusse tuleb lisada tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb kohtule esitada andmed kautsjoni tasumise kohta. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi alus
1.Aktsiaselts PlusPlus Capital (avaldaja, hageja) esitas 18. aprillil 2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse E R (võlgnik, kostja) 1561,93 euro saamiseks. Kohus tegi
21.aprillil 2022 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Maakohus tegi ettepaneku hagi esitamiseks 13. mail 2022.
2.Hageja esitas 27. mail 2022 maakohtule kostja vastu hagi, milles palub mõista kostjalt enda kasuks välja Esto AS-i ja kostja vahel 1. augustil 2021 sõlmitud krediidilepingust nr 5377356686 tulenev põhinõue 1200 eurot, intressid 170 eurot, viivise 200,96 eurot ning sissenõudmiskulud 35 eurot, samuti hagi esitamise ajaks veel mitte sissenõutavaks muutunud viivise põhinõudelt (1200 eurolt) alates 28. maist 2022 kuni põhinõude täitmiseni 37,50% aastas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ja kohustada kostjat tasuma väljamõistetavatelt menetluskuludelt seadusjärgses määras viivist. Nõude aluseks on kostja ja Esto AS-i vahel 1. augustil 2021 sõlmitud laenuleping (leping) nr 5377356686, millest tuleneva nõuded kostja vastu loovutati 21. jaanuaril 2022 hagejale. Kostjat teavitati nõude loovutamisest. Lepingu kohaselt sai kostja krediiti 2000 eurot maksegraafiku alusel intressimääraga 37,50% aastas. Kostja kasutas krediiti 1. augustil 2021 1200 euro ulatuses, millelt tuli maksegraafiku järgi tasuda järgne kuu 15. kuupäevaks intressi. Kostja jättis intressi tasumata, mistõttu öeldi leping 15. detsembril 2021 üles. Lepingu ülesütlemise seisuga oli kostjal tasumata intress 170 eurot. Vastavalt lepingutingimustele 2(4)
(koosmõjus VÕS § 1132 lg-ga 2) nõuab hageja sissenõudmiskulude hüvitamist 35 eurot. Sissenõudmiskulud tekkisid PlusPlus Baltic OÜ poolt kostjale meeldetuletuskirjade saatmisega. Sissenõutavaks muutunud viiviseid on arvestatud alates lepingu ülesütlemisest kuni hagi esitamiseni. Viivise arvestus on välja toodu ja õige. Edasiulatuvat viivist on hagejal õigus nõuda lepingujärgses määras (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367).
KOHTUOTSUSE SELGITUSED
3.Maakohus võttis hagi 1. juuni 2022 määrusega menetlusse ning toimetas menetlusdokumendid kostjale avalikult kätte 12. septembri 2022 kohtumääruse alusel väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Menetlusdokumendid loeti kostjatele avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel hagiavalduse väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Kostja oli kohustatud hagile vastama 28 päeva jooksul menetlusdokumentide avalikult kättetoimetamisest alates, seega kostja kirjaliku vastuse tähtaeg saabus 25. oktoobril 2022. Kostja hagile tähtaegselt ei vastanud ega ole seda teinud ka praeguse kohtuotsuse koostamise ajaks.
4.Tagaseljaotsuse võib kohus teha ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). Kui kostja esitab kaja ja kohus jätab kaja rahuldamata, siis täiendab kohus tagaseljaotsust kirjeldava ja põhjendava osaga kaja lahendamise määruses (Riigikohtu 17. detsembri 2014 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-14, p 11 kolmas lõik).
5.Praegusel juhul teeb kohus tagaseljaotsuse põhjusel, et kostja, kellele hagi on kätte toimetatud, ei vastanud hagile kohtu määratud tähtaja jooksul (TsMS § 407 lg 1). Sellisel juhul loetakse hageja märgitud asjaolud kostja poolt omaksvõetuks ja kohus kontrollib ainult hagi õiguslikku põhjendatust. Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud asjaolude õigsuse korral õiguslikult põhjendatud.
6.Kaja esitamise kohta selgitab kohus järgmist. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Kajast peab nähtuma, millises ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja oma väidete kohta tõendid. Kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse kautsjon, kaja rahuldamata jätmise korral arvatakse riigituludesse. Kautsjonit ei tagastata, kui hagi toimetati kätte nõuetekohaselt, sh avalikult, ning hagi võis tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib eelnimetatud juhul kautsjoni tagastada, kui kostja ei saanud hagile vastata õnnetusjuhtumi või haigestumise tõttu, millest ei olnud võimalik kohut teavitada. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust TsMS § 415 lg 1 p-des 1–3 sätestatud aluse esinemise korral. Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest.
7.Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).
3(4)
Menetluskulud jäävad kostja kanda, kuna lahend tehakse tema kahjuks (TsMS § 162 lg 1). Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot, hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 350 eurot ning õigusabikulud 420 eurot (koos käibemaksuga). Lisaks palub hageja välja mõista viivise väljamõistetud menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras. Kohtu hinnangul on hageja lepingulise esindaja kulud 420 eurot (koos käibemaksuga) olulises osas ülepaisutatud. Põhjendamatu on lepingulise esindaja tunnihind 120 eurot (+ käibemaks) ja osaliselt lepingulise esindaja tehtud toimingutele kulunud aeg 3,5 tundi (TsMS § 175 lg 1). Kohus ei pea usutavaks, et sellise hagi koostamiseks kulus rohkem kui 1 tund. Tegemist on hageja majandustegevuses esitatavate tüüphagidega, mis esitatakse võlgnike vastu, kes ei täida laenuleping tulenevaid kohustusi. Sisuliselt muudetakse erinevate võlgnike puhul peamiselt arvandmeid ja hagi põhisisu on esitatud eelnevalt võlgnikule saadetud võlateatistes. Tõenäoliselt on hagi koostamine võimalik vähem kui tunniga ja dokumentide komplekteerimiseks ei saanud kuluda rohkem kui kümme minutit. Hagile on lisatud tavapärased dokumendi, millest osa pidi olema hagejal juba eelnevalt komplekteeritud – leping nr 5377356686, võlateatised, volikiri, haridust tõendav dokument, nõude loovutamist tõendav dokument. Praeguses asjas esitatud hagi koostamine ei nõua ka kõrget kvalifikatsiooni, mistõttu ei ole põhjendatud tunnitasu suurus 120 eurot (+ käibemaks). Kõrgema astme kohus on leidnud, et oma raskusastmelt ei erine tüüphagi koostamine oluliselt võla kohtueelsest sissenõudmisest, mille puhul on VÕS § 1132 lg 2 p 3 kohaselt maksimaalne tarbijalt nõutav sissenõudmiskulu 50 eurot (vt Tallinna Ringkonnakohtu 14. aprilli 2020 otsused tsiviilasjas nr 2-18-129072, p 12 ja 2-19-11647, p 9). Eeltoodut arvestades on hagi esitamisega seotud TsMS § 175 lg 1 mõttes põhjendatud ja vajalik esindajakulu praeguses asjas 60 eurot koos käibemaksuga (50 eurot x 1 tund+20%). Hageja menetluskulud kokku on 430 eurot (350 eurot riigilõiv + 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse kulud + 60 eurot õigusabikulud). Kohtute infosüsteemi kohaselt on riigilõiv tasutud ja tegemist on vajaliku kuluga. Maksekäsu kiirmenetluse kulude hüvitise väljamõistmine on ette nähtud seaduses. Hageja taotlus kostja kohustamiseks menetluskuludelt viivise tasumiseks kuulub rahuldamisele.
8.TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. (allkirjastatud digitaalselt) Agle Elmik kohtunik
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.