2-22-7339/7 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Viru Maakohus Rakvere kohtumaja - lahend.ee

9.Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu kätte, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus kohtuotsuse kättetoimetamisest arvates Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6 § 633 lg 7). Kostjal on õigus esitada 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamisest või avaliku kättetoimetamise korral tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teadasaamisest TsMS § 416 nõuetele vastav kaja menetluse taastamiseks. Kajale tuleb lisada kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks (TsMS § 394 ja TsMS § 416). Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE062200221059223099 ASis Swedbank, märkides selgitusse tsiviilasja numbri. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded 17.05.2022 esitas Inkassoteenused OÜ Viru Maakohtule hagi M.N. vastu võlgnevuse nõudes ning 29.06.2022 hagiavalduse täienduse. Esitatud hagiavalduse ja täienduse kohaselt sõlmisid M.N. ja Primero Finance OÜ (endine ärinimi mogo OÜ) 05.06.2020 laenu- ja tagatisomandamise lepingu nr. XXXX, mille alusel sai kostja 2625 eurot, mis sisaldas lepingutasu 125 eurot ning mida kostja kohustus tagastama osamaksetena hiljemalt 15.06.2021. Primero Finance OÜ ja kostja sõlmisid 15.01.2021 laenulepingu lisa nr XXXX-E1 laenulepingu muutmiseks, millega pikendasid laenu tagastasime tähtaega kuni 15.08.2021 ning 27.04.2021 sõlmisid laenulepingu lisa nr XXXX-E1 /kohtu märkus: õige nr. on XXXX-E2 / laenulepingu muutmiseks, millega pikendasid laenu tagastasime tähtaega kuni 15.10.2021. Kostja on teinud põhisumma katteks tasumisi summas kokku 1663,76 eurot. Seega põhisumma jääk on 961,24 eurot (2625 eurot – 1663,76 eurot = 961,24 eurot). Kostja ei ole nõuetekohaselt oma lepingulisi kohustusi täitnud, jättes laenu suuremas osas tagastamata. Lisaks sellele vastavalt lepingu punktile 5.1.2. oli kostja kohustatud tagama, et kogu tagatislepingu kehtivuse ajal kehtib tagatise suhtes kohustuslik liikluskindlustus. Kostja on antud kohustust rikkunud. Vastavalt lepingu punktile 4.1.7. oli kostja kohustatud tagama, et kogu tagatislepingu kehtivuse ajal vastab tagatis õigusaktidega kehtestatud tehnonõuetele ning on läbinud tähtaegselt riikliku tehnonõuetele vastavuse kontrolli ehk tehnoülevaatuse. Kostja on rikkunud ka antud lepingujärgset kohustust. Kuna kostja ei ole reageerinud Primero Finance OÜ poolt tehtud korduvatele meeldetuletustele ega täitnud oma kohustust täiendava tähtaja jooksul, oli Primero Finance OÜ sunnitud ütlema laenulepingu üles. Laenuleping on ülesöeldud alates

Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud TsMS § 317 lg 1 ja lg 3 kohaselt avaldamisega Ametlikes Teadaannetes 16.08.2022. Kostjat on kohustatud hagile vastama 14 päeva jooksul alates teate kättetoimetamisest ning hoiatatud TsMS § 407 tagajärgede eest. Kostja kirjaliku vastust hagiavaldusele ei esitanud. Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 394 lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Seda tähtaega on järgitud. Kohus edastas kostjale nõude hagiavaldusele kirjaliku vastuse esitamiseks 14 päeva jooksul alates väljaandes Ametlikud Teadaanded teate avaldamisele järgnevast päevast arvates ja toimetas hagimaterjalid kostjale kätte avalikult. TsMS § 317 lg 5 kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Teade avaldati 16.08.2022 ja loeti kättetoimetatuks 01.09.2022, seega tuli kostjal vastus esitada hiljemalt 15.09.2022. Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud ega taotlenud vastamise tähtaja pikendamist. TsMS § 407 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse TsMS § 407 lg 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. TsMS § 407 lg 1 mõtte kohaselt saab kohus lugeda kostja poolt omaksvõetuks küll hageja esitatud faktilised väited, kuid hageja nõude õigusliku põhjendatuse hindamisel tuleb siiski kontrollida ka hageja nõude arvestuse ning sellega seotud õiguslike väidete vastavust esitatud dokumentidele. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 164 lõikele 1 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). VÕS § 164 lg 2 sätestab, et nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. Hageja on kohtule 29.06.2022 esitanud esialgse võlausaldaja poolt kostjale edastatud nõude loovutamise teatise, milles kostjale 25.10.2021 teatatakse et mogo OÜ nõude omandiõigus on üle läinud hagejale 21.10.2021. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Hagiavalduse kohaselt ei ole kostja oma lepingulisi kohustusi, mis tulenevad kostja ja Primero Finance OÜ (endine ärinimi mogo OÜ) 05.06.2020 sõlmitud laenu- ja tagatisomandamise lepingust nr. XXXX ja selle 15.01.2021 ja 27.04.2021 sõlmitud lisadest, põhjendamatult nõuetekohaselt täitnud ega esitanud vastuväiteid hagile, mistõttu asub kohus seisukohale, et kostjal ei ole vaidlust hagi üle. Seega kuulub kostjalt väljamõistmisele tasumata laenusumma 961,24 eurot. VÕS § 94 kohaselt tuleb lepinguliselt kohustuselt tasuda vastavalt lepingule intressi. Tasumata on intressi osamaksed 15.07.2021- 25,76 eurot, 15.08.2021– 19,57 eurot, 16.08.2021– 0,88 eurot, kokku summas 46,21 eurot. Kohus leiab, et hageja intressinõue kuulub samuti rahuldamisele ja kostjalt väljamõistmisele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise

korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja palub kostjalt välja mõista VÕS § 113 lg 1 tulenev lepingujärgne sissenõutavaks muutunud viivis 0,09% päevas põhinõudelt 961,24 eurolt alates 17.08.2021 – 17.05.2022 274 päeva eest kokku summas 237,04 eurot. Kohus leiab, et hageja viivisenõue kuulub rahuldamisele osaliselt. Hageja märgib hagis, et kostja kohustub viivist tasuma vastavalt lepingu punktile 5.3, mille kohaselt viivis vastab laenule kohaldatavale intressi määrale. Pooled ei ole 05.06.2020 lepingus leppinud kokku intressis määraga 0,09% päevas, vaid 2,66% kuus ehk 31,92% aastas. Seega peab kohus põhjendatuks viivise väljamõistmist määraga 31,92% aastas, mis eelviidatud perioodil põhinõudelt 961,24 eurolt moodustab 230,33 eurot (vt www.viivisekalkulaator.ee). Kohus jätab rahuldamata hageja viivisenõude summas 6,71 eurot (237,04 – 230,33). Kuivõrd TsMS § 367 teisest lausest tulenevalt tuleb kohtul välja mõista viivis kindla summana kuni otsuse tegemiseni, arvestab kohus sissenõutavaks muutunud viivise määraga 31,92% aastas põhinõudelt 961,24 eurolt alates 18.05.2022 kuni otsuse tegemiseni 31.10.2022 (k.a) 167 päeva eest, mis moodustab 140,38 eurot (vt www.viivisekalkulaator.ee). Lähtudes eeltoodust kuulub kostjalt väljamõistmisele sissenõutavaks muutunud viivised 31.10.2022 seisuga kokku summas 370,71 eurot (230,33 +140,38). Hageja on taotlenud ka peale lahendi tegemist edasiulatuva viivise väljamõistmist, mistõttu juhindudes TsMS §-st 367 kuulub kostjalt väljamõistmisele alates 01.11.2022 edasiulatuv lepingujärgne viivis 31,92% aastas põhinõudelt kuni põhinõude 961,24 euro tasumiseni. Lähtudes kohtupraktikast ei tohi edaspidine viivisenõue koos sissenõutavaks muutunud viivisega ületada põhivõlgnevuse suurust ehk edaspidine arvestatav viivis ei tohi ületada 590,53 eurot (961,24 – 370,71). TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hageja on esitanud kostja vastu rahaliselt kindlaksmääratud nõudeid kokku summas 1244,49 eurot. Kohus jätab otsusega rahuldamata hageja nõude summas 6,71 eurot ehk alla 1 % nõudest. Arvestades rahuldamata jätmise osakaalu marginaalsust, ei tingi see obligatoorselt selle

arvestamist menetluskulude jaotuse määramisel, mistõttu peab kohus põhjendatuks jätta hageja menetluskulud täielikult kostja kanda. Hageja palub menetluskuluna kostjalt välja mõista tasutud riigilõiv summas 315 eurot, lepingulise esindaja kulud (õigusabi) summas 192 eurot (ilma käibemaksuta) ning viivise menetluskuludelt. Kohus on seisukohal, et tasutud riigilõivu näol on tegemist põhjendatud ja vajaliku kulutusega, mis tuleb hagejale kostja poolt hüvitada kui vältimatu ja vajalik kulutus nõude esitamisel. Hageja on tasunud nõudelt riigilõivu seaduses ettenähtud määras lähtudes hagihinnast ja seega kuulub kostjalt väljamõistmisele riigilõiv summas 315 eurot. Hageja on märkinud hagiavalduses, et kandis õigusabikulusid kokku summas 192 eurot (käibemaksuta), arvestusega 96 eurot/tund. Osutatud õigusabi 2 tunni ulatuses sisaldas dokumentidega tutvumist, nende analüüsi 40 minutit ja hagi koostamist 1 tund 20 minutit. Kohus on 17.06.2022 puuduste kõrvaldamise määruses juhtinud hageja tähelepanu menetluskulude nimekirja esitamata jätmisele ning palunud hagejal esitada TsMS § 176 lõikest 6 tulenevalt tõendi(d) menetluskulude olemasolu. Hageja seda ei teinud. Kohus on järgnevalt ka 05.08.2022 hagiavalduse menetlusse võtmise määruses, viitega TsMS §-le 176, rõhutanud, et hageja esitaks menetluskulude tõendid, kuid kahetsusväärselt ei ole hageja ka sellele reageerinud. Menetluskulude rahaline suurus määratakse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt (TsMS § 174 lg 8). Hagita menetluses kehtib uurimispõhimõte. Kuigi menetluskulude tekkimine on tõendamata ei pea kohus menetlusökonoomia seisukohalt veelkordse tähtaja andmist tõendite esitamiseks põhjendatuks ja määrab menetluskulud kindlaks menetluskulude nimekirja alusel. Riigikohtu otsuse nr. 3-2-1-43-10 kohaselt menetlusosalist esindava lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lg 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus. TsMS § 175 lg 1 annab kohtule võimaluse hinnata esindaja töö mahtu selle kaudu, millise sisuga on esindaja koostatud menetlusdokumendid. Menetluskulud peavad vastama asja keerukusele. Lepingulise esindaja tasu hüvitamise mõistlikkuse ja põhjendatuse hindamisel tuleb arvestada nii lepingulise esindaja ajakulu esindamiseks kulunud toimingute tegemiseks, tunnitasu suurust, aga ka asja olemust ja hinda. Sealjuures saab ajakulu põhjendatust hinnates arvestada seda, milliseid toiminguid on esindaja teinud ning kas nende toimingute tegemiseks kulunud aeg on põhjendatud. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja esindaja esindustasu suuruseks 96 eurot tunnis (käibemaksuta). Kohus leiab, et nimetatud tunnitasu määr on mõistlikus suuruses. Eeltoodule vaatamata leiab kohus, et hageja õigusabikulude nõue kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus leiab, et käesolev tsiviilasi ei ole sedavõrd keerukas, et hagejal tekiksid õigusabikulud 2 tunni ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva hagi puhul on ilmselgelt ja üldteadaolevalt tegemist hagejaga, kes käesoleva hagiga sarnaseid trafaretseid hagisid, milles erinevate kostjate puhul tuleb sisuliselt muuta vaid andmeid lepingu sõlmimise kuupäeva osas ning muuta lepingust tulenevate summade suurusi, esitab kohtutesse märkimisväärsel hulgal. Kohus leiab, et tegemist on tavapärase õigusvaidlusega, mis õigusharidusega esindajalt eelduslikult ülemäärast aega ei nõua. Antud asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust, esindaja ei ole pidanud osalema istungitel, ei ole pidanud tutvuma vastaspoole vastuväidetega. Hageja on koostanud vaid hagiavalduse. Kohus ei pea usutavaks, et sellise hagi koostamisel teeks esindaja mingisuguse õigusliku analüüsi või nõustaks kuidagi hagejat. Õigusabikulu mahtu ei põhista ka vajadus hagi vastavalt kohtu suunistele täpsustada, sest eelduslikult pidanuks õigusteadmistega isik suutma lihtsa nõudega hagi nõuetekohaselt vormistada ka nn esimesel korral. Seega pole tegemist keeruka ja mahuka tsiviilasjaga. Arvestades eeltoodut peab kohus vajalikuks ja mõistlikuks ajakuluks 1,5 tundi ehk õigusabikulud on põhjendatud summas 144 eurot (käibemaksuta).