Välja mõista kostjalt A Vilt hageja Osaühing EUROPARK ESTONIA kasuks hageja põhjendatud menetluskulud summas 360,00 eurot, s.o maksekäsu kiirmenetluse menetluskulu 20 eurot, tasutud riigilõiv summas 100 eurot ja õigusabikulud summas 240 eurot.
5.Menetluskuludelt tuleb kostjal A Vil tasuda hagejale Osaühing EUROPARK ESTONIA menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist
võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses s.o Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.
6.Saata kohtuotsus menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib apellatsioonkaebuse esitada Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Hagiavaldus
1.Osaühing EUROPARK ESTONIA esitas 14.02.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 40 euro saamiseks. Kohus tegi võlgnikule makseettepaneku, millele võlgnik A V esitas 21.02.2022 vastuväite. 02.03.2022 määrusega lõpetas kohus käesolevas asjas maksekäsu kiirmenetluse ja määras, et asja menetlemist jätkatakse hagimenetluses Pärnu Maakohtus. 07.03.2022 määrusega kohustas kohus hagejat esitama ettenähtud vormis hagiavaldus 14 päeva jooksul. 23.03.2022 esitas hageja Osaühing EUROPARK ESTONIA hagi kostja A Vi vastu võlgnevuse summas 40 eurot nõudes, millest 30 eurot on 18.03.2019 väljastatud leppetrahvi võlgnevus ja 10 eurot on sissenõudekulud. Hageja taotleb ka maksekäsu kiirmenetluse menetluskulu 20 eurot ning maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu summas 65 eurot, hagimenetluses tasutud täiendava riigilõivu 35 eurot ning õigusabikulude summas 160 eurot kostjalt väljamõistmist.
2.29.03.2022 määrusega võttis kohus hagiavalduse menetlusse. Kostja vastus hagiavaldusele
3.Kostja esitas 04.05.2022 vastuse hagiavaldusele, millega palub jätta kohtul hageja nõue täies ulatuses rahuldamata. Kostja on seisukohal, et poolte vahel ei ole sõlmitud võlaõiguslikku lepingut ja hageja ei ole tõendanud, et lepingu osapooleks oleks A V. Lisaks avaldab kostja, et ei ole nõude osas teadet saanud kätte enne, kui teatega maksekäsu kiirmenetlusest 17.02.2022 ja nii pika aja tagant ei ole kostjal võimalik enam mäletada, kes sõidukit kasutas. Kostja on seisukohal, et Europark Estonia on loonud ise olukorra, kus keskmine mõistlik isik ei saa eeldada, et ta pargib Europargi tasulisel ala, tulenevalt parkimistahvli asukohast ning seetõttu ei saa lepingut lugeda sõlmituks. Menetlusosaliste täiendavad seisukohad
4.Hageja ei nõustu kostja väidetega ning lisaks pakub hageja välja asja lahendamist siiski kompromissiga. 23.05.2022 seisukohas täiendab hageja menetluskulude nimekirjas esitatud nõuet ning palub lisaks 11.04.2022 menetluskulude nimekirjas taotletule välja mõista kostjalt lepingulise esindaja õigusabikulusid lisandunud 1h osas.
5.Kohus saatis hageja 23.05.2022 seisukoha kostjale ning määras kostjale tähtaja omapoolse seisukoha esitamiseks, sh viitas kohus sellele, et arvestades nõude suurust ja lisanduvaid
menetluskulusid, on pooltel mõistlik jõuda kompromissile. Kohus selgitas kohtunõudes kostjale, et nagu hageja on õigesti märkinud, tuleb kostjal kui sõiduki omanikul tõendada asjaolu, et parkimistrahvide saamise ajal kasutas sõidukit keegi teine. Kohus selgitas, et kui pooled kohtunõudes määratud tähtajaks kompromissile ei jõua, teeb kohus asjas otsuse kirjeldava ja põhjendava osata, kuivõrd asja menetlus toimub lihtmenetluse reeglite järgi. Kostja esitas 15.07.2022 kohtunõudele vastuse, milles jäi varasemalt esitatud vastuväidete juurde. Kohtuotsuse põhjendused
6.Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja hinnanud kõiki asjas esitatud tõendeid leiab, et hagi tuleb rahuldada.
6.1.Kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lõike 4 esimeses lauses sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lgs 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16, p 16).
6.2.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
6.3.Poolte vahel puudub vaidlus, et kostja sõiduk Škoda Fabia, registreerimisnumbriga XXX oli 18.03.2019 pargitud hageja opereeritavale Tartu mnt 1, Tallinn (EP81) parklasse.
6.4.VÕS § 271 mõttes on parkimisleping üürileping, kuna parkija üürib omale parkimise ajaks parkimiskoha. Kostja ei vaidle vastu asjaolule, et talle kuuluv sõiduk Škoda Fabia oli hagis nimetatud ajal ja kohas pargitud, kuid on vaidlustanud asjaolud, et võlaõiguslik leping antud kohas parkimisega oleks sõlmitud ning et kostja oleks lepingupool, kuna sõidukit kasutasid kolmandad isikud. Kostja vaidleb vastu hageja poolt saadetud nõudekirjale, kuna kostja sõnul ei ole kostja hageja poolt tõendina esitatud kirja kätte saanud.
6.5.Kohus leiab, et sõiduki parklasse sisenemisega saab lugeda sõidukijuhi ja parklaoperaatori vahel leping sõlmituks, mille kohaselt kohustub sõidukijuht kasutama parklat parkimistingimustes ettenähtud tingimustes. Esitatud fotodega (hagiavalduse lisa 2 ja 04.05.2022 hagivastuse lisad) on tõendatud, et parkla sissesõitude juurde olid paigaldatud infotahvlid koos parkimistingimustega, mille kohaselt sõiduki parkimisega loeti sõiduki juhi poolt parkimistingimused aktsepteerituks. Lisaks parkimistingimustele olid parkla sissesõidu juurde paigaldatud liiklus- ja teavitusmärgid, mis andisid parkimisalale sõitjale teada, et ta siseneb eraparklasse ja eraparkla operaator on hageja ning seal on parkimiseks kehtestatud tingimused. Sõidukijuhile pidid olema liiklus- ja teavitusmärgid nähtavad ja sõidukijuhil oli võimalik parkimistingimustega tutvuda enne kui ta võttis vastu otsuse parkimislepingu sõlmimiseks parkimise näol.
6.6.Kostja väidab, et hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit, et lepingu üheks osapooleks oleks kostja. Kostja märgib, et pea 3 aastat hiljem ei ole võimalik kostjal mäletada, kes sõidukit antud hetkel kasutas. Riigikohus on 25.01.2017 kohtuotsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-68-16 leidnud (p 31),
et kuigi üldjuhul peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited (TsMS § 230 lg 1 esimene lause), on autojuhi isikuga seotud asjaolude väljaselgitamine auto omaniku/vastutava kasutaja kontrolli all ja parkimise korraldajal on objektiivselt võimatu või vähemasti oluliselt raskendatud selle kohta tõendeid esitada. Seetõttu leidis Riigikohtu tsiviilkolleegium, et tõendamiskoormis tuleb hea usu põhimõttest tulenevalt ümber jagada ning auto juhiks ja parkimislepingu pooleks saab lugeda sõiduki omaniku/vastutavat kasutajat, kui ta ei tõenda, et autot juhtis muu isik. Kuna kostja ei ole tõendanud, et sõiduk oli parkimise ajal muu isiku kasutuses, tuleb parkimislepingu pooleks lugeda kostjat.
6.7.Hagiavaldusele on lisatud fotod, millest nähtub, et sõiduki registreerimismärgiga XXX kojamehe vahele on 18.03.2019 kell 11.46 asetatud leppetrahvinõue nr 0791803191146295/dtl 32-44/. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 70 kohaselt kui lepingupool edastab teisele poolele tahteavalduse, milles teatab, et teine pool on oma lepingulist kohustust rikkunud, ja tahteavalduse edastamisel esineb viivitus või tahteavaldus läheb edastamisel kaotsi, loetakse tahteavaldus kättesaaduks ajal, mil see tavaliste asjaolude korral oleks kätte saadud, kui tahteavalduse edastanud lepingupool tõendab, et ta on tahteavalduse väljendanud ja valinud selle edastamiseks mõistliku viisi. Riigikohtu hinnangul on parkimisteenuse osutamisel leppetrahvinõude panemine sõiduki esiklaasile kojamehe vahele tahteavalduse edastamise mõistlikuks viisiks TsÜS § 70 mõttes (Riigikohtu otsus 05.06.2019 nr 2-17-117146 p 12). Leppetrahvinõude tõendamise osas on Riigikohus lahendis nr 2-15-3430 märkinud, et leppetrahvinõude tõendamiseks peaks piisama sellest, kui parkla haldaja on pildistanud parkimiskorda rikkunud autot äratuntavalt ja märkinud leppetrahvile parkimise aja ja koha. Hageja on kostjale esitanud 18.03.2019 leppetrahvi nõude. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hageja valis leppetrahvinõuetest teatamisel tahteavalduse edastamiseks TsÜS § 70 mõttes mõistliku viisi ning on teatanud kostjale leppetrahvinõuetest VÕS § 159 lg 2 järgi mõistliku aja jooksul.
6.8.VÕS § 1132 lg 2 p 1 sätestab, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot. Hageja nõuab kostjalt sissenõudmiskulude hüvitamist summas 10 eurot.
6.9.Hagiavaldusest nähtuvalt on hageja teinud järelepärimise sõiduki omaniku/vastutava kasutaja ja tema kontaktandmete väljaselgitamiseks Transpordiametist ning saatnud kohtueelsed nõudekirjad. Tegemist on mõistlike kuludega kahju hüvitamisega seotud nõude esitamiseks. Kostjale määratud leppetrahvi tasumise tähtaeg oli 01.04.2019, mida kostja ei tasunud tähtaegselt. Hageja on kohtueelselt edastanud kostjale kostja rahvastikuregistri järgsele aadressile meeldetuletuskirja 19.05.2021 ja 30.09.2021 /dtl 49, 79/. Sissenõudmiskulu ei oleks tekkinud, kui kostja oleks oma kohustuse nõuetele vastavalt õigeaegselt täitnud.
7.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja leppetrahvi nõue summas 30 eurot ja sissenõudmiskulude nõue summas 10 eurot on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Menetluskulude jaotus ja menetluskulude kindlaksmääramine
8.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 järgi määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
8.1.TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi rahuldamise tõttu tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. Kohtu hinnangul ei esine asjaolusid, mis annaksid alust kõrvale kalduda menetluskulude jaotamisel TsMS § 162 lg 1 sätestatust.
8.2.Hageja on hagiavaldusega palunud kostjalt välja mõista hageja õigusabikulu summas 160 eurot, mille kohaselt on dokumentide komplekteerimisele, analüüsile, hagiavalduse koostamisele ja esitamisele kulunud 2 tundi. Lisaks palub hageja 23.05.2022 seisukohas välja mõista kostjalt täiendav menetluskulu 1 tunni eest, so. 80 eurot, mis koosneb kostja 04.05.2022 vastusega tutvumisest ja analüüsi ja sellele hageja vastuse koostamisest ja kohtule esitamisest. Esindaja tunnitasu on 80 eurot. Kohus leiab, et kuna käesoleva tsiviilasja näol ei ole tegemist keeruka menetlusega vaid hagiga, milliseid esitab hageja oma põhitegevuses igapäevaselt ning arvestades kostja vastuväitega tutvumist ja sellele vastuse koostamist on hageja õigusabikulud summas 240 eurot põhjendatud. Arvestades esitatud hagiavaldust ning vaidluse sisu peab kohus hagiavalduse esitamisega ja hagivastusele seisukoha koostamisega seotud tegevuste osas põhjendatuks hageja lepingulise esindaja ajakulu 3 tundi. Kohtuväliste kulude väljamõistmisel tuleb kostja kanda jätta üksnes vajalikud ja põhjendatud kulud. Kohus peab hageja esinduskulusid põhjendatuks ja mõistlikuks.
8.3.Hageja on taotlenud menetluskulude kostjalt väljamõistmist, milleks on maksekäsu kiirmenetluses tasutud menetluskulu 20 eurot ja riigilõiv 100 eurot. Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalikuks kuluks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv, kuna riigilõivu tasumine on nõude esitamise vältimatu eeltingimus.
8.4.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostjalt tuleb välja mõista hageja lepingulise esindaja kulud summas 240 eurot ning tasutud menetluskulu maksekäsu kiirmenetluses ja riigilõiv kokku summas 120 eurot. Kokku põhjendatud menetluskulusid summas 360 eurot.
8.5.Kohus rahuldab hageja taotluse menetluskuludelt viisise välja mõistmiseks alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses TsMS § 177 lg 4 alusel. TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.
(allkirjastatud digitaalselt) Ruth Sild kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.