Võlaõigus › Kompromissilepingud

alates menetluskulude suurust kindlakstegeva kohtulahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni. Kaja esitamine Kostja võib esitada Tartu Maakohtule (aadress Vabaduse 13, Võru, 65620; e-post [email protected]) tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja esitamise eest tuleb riigilõivuseaduse § 59 lg 19 järgi tasuda riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

KIRJELDAV OSA

Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) esitas Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale hagi R. K. e (K. ) (kostja) vastu põhivõla 536 euro 36 sendi, lepingu sõlmise tasu 30 euro, võla sissenõudmiskulu 30 euro ja viivise väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt omas hageja kostja vastu 24. novembri 2020 järelmaksuga müügilepingust nr XXX tulenevat nõuet. Kostja võlgnes selle lepingu alusel hagejale 536 eurot 36 senti ja viivise 120 eurot 63 senti. Kostja ei suutnud summat tervikuna tasuda. Pooled sõlmisid 4. augustil 2021 kompromissilepingu / võlatunnistuse nr XXX, millega hageja loobus 1 euro 36 sendi ulatuses viivise nõudest ning võimaldas kostjal tasuda kohustuse osamaksetega kompromissisummas 655 eurot 63 senti (536 eurot 36 senti + 119 eurot 27 senti). Kompromissisummale lisandus lepingu punktis 5.1. kirjeldatud lepingu sõlmimise tasu 30 eurot. Kostja kinnitas kompromissile alla kirjutamisega, et on sellega tutvunud ja nõustunud. Pooled lugesid lõppenuks kompromissi punktis 1.1. kirjeldatud kostja kohustused hageja ees ning kompromissi sõlmimisega tekkis kostjal uus iseseisev kohustus tasuda hagejale kompromissis märgitud kompromissisumma. Pooled leppisid kompromissi punktis 3.1 kokku, et kui kostja ei tasu kompromissisummat tähtaegselt ja nõuetekohaselt, muutub kompromissisumma tasumata osa koheselt sissenõutavaks. Kostja rikkus kompromissilepingut ega tasunud maksegraafikus märgitud

summasid tähtaegselt ja kokkulepitud ulatuses. Kostjat hoiatati, et juhul, kui ta hilineb vähemalt kahe graafikujärgse maksega, on hagejal õigus nõuda kohest kogu kompromissisumma jäägi tervikuna tasumist. Hageja luges kompromissisumma tervikuna sissenõutavaks muutunuks 10. septembri 2021 osamakse tähtaja möödumisest. Kostja nõustus kompromissi punkti 3.2. kohaselt maksekohustuse rikkumisel tasuma hagejale viivist 0,06% päevas viivituses olevalt maksmata kompromissisummalt. Viivist hakati arvestama maksekohustuse rikkumisele järgnevast päevast. Kostja kinnitas, et viivise määr oli temaga läbi räägitud, samuti, et ta sai selgitustest aru ning tema hinnangul oli see mõistlik. Kostja võlgneb hagejale seega kompromissisumma põhiosa 536 eurot 36 senti, lepingu sõlmimise tasu 30 eurot, kompromissisumma viivise 119 eurot 27 senti ning viivise esialgselt põhisummalt 536 eurolt 36 sendilt alates 11. septembrist 2021 kuni 14. juunini 2022 määras 0,06 % päevas kokku 89 eurot 14 senti. Hageja nõuab ka tulevikus sissenõutavaks muutuvat viivist põhivõlalt kuni selle tasumiseni 0,06% päevas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses. Hageja esindaja saatis kostjale kolm võlateatist. Hagejal tekkis sellest tulenevalt võla sissenõudmiskulu 30 eurot. Kohus toimetas hagiavavalduse koos lisadega ja hagi menetlusse võtmise määruse kostjale isiklikult allkirja vastu kätte 28. septembril 2022. Kohus andis kostjale kirjaliku vastuse esitamiseks tähtaja. Kostja ei vastanud tähtaegselt. Kohus hoiatas kostjat, et kui kostja kohtule tähtaja jooksul ei vasta, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Sel juhul loetakse, et kostja on hageja esitatud faktilised väited omaks võtnud. Hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus jätab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 alusel otsusest välja põhjendava osa. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Menetluskulud jäävad TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt palub hageja mõista kostjalt hageja menetluskuludena välja riigilõivu 245 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 eurot ja esindajatasu 420 eurot (koos käibemaksuga). Hageja esindajal kulus dokumentide komplekteerimiseks ja analüüsimiseks ning hagiavalduse koostamiseks ja esitamiseks 3,5 töötundi. Hageja esindaja töötunni hind on 100 eurot käibemaksuta. Riigilõiv on TsMS § 138 lg 1 ja 2 järgi menetluskulu. Hageja kohustus riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja RLS lisa 1 järgi maksma riigilõivu 245 eurot. Riigilõiv 245 euro on seega põhjendatud menetluskulu. Maksekäsu kiirmenetluses kuuluvad TsMS §-st 4842 tulenevalt peale riigilõivu hüvitamisele avaldaja menetluskulud summas 20 eurot. Maksekäsu kiirmenetluse kulud on TsMS § 172 lõikest 9 tulenevalt seega põhjendatud hüvitada 20 euro ulatuses. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus TsMS § 175 lg 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja esitas nõude kompromissilepingust tuleneva põhivõla, lepingu sõlmimise tasu, võla sissenõudmiskulude ja viivise saamiseks. Tegemist ei ole õiguslikult keerulise vaidlusega. Arvestades esitatud dokumentide mahtu, ei ole tegemist ka mahuka vaidlusega. Kuna hageja

kinnitas, et ta ei saa õigusabilt tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada, tuleb hageja esindajakulu TsMS § 174 lg 10 alusel hüvitada koos käibemaksuga. Hageja esindajakulu on seega põhjendatud ja vajalik 144 euro ulatuses (sh käibemaks). Hageja menetluskulud on seega kokku põhjendatud 409 euro (245 + 20 + 144) ulatuses. Kuna menetluskulud jäid kostja kanda, tuleb hageja menetluskulu 409 eurot kostjalt hageja kasuks välja mõista. Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lõikele 4 tuleb kohtulahendis märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Marian Miilaste kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.