Aktsiaselts PlusPlus Capital hagiavaldus P.-D.T. vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
842,02 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806) aadress: Tartu maantee 83-601, 10115 Tallinn Hageja lepinguline esindaja: Jekaterina Morozova, e-post: [email protected] Kostja: P.-D.T. (isikukood xxxxxxxxxxx), elukoht elukoht Xxxxxxxxxxx Kirjalikus menetluses
Asja lahendamise viis
RESOLTUSIOON
1.Rahuldada Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi P.-D.T. vastu.
2.Välja mõista P.-D.T.lt (T., isikukood xxxxxxxxxxx) Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806) kasuks P.-D.T. ja Aktsiaselts PlusPlus Capital vahel 01.10.2021 sõlmitud kompromissilepingust/ võlatunnistusest nr 25001068 tulenev põhivõlgnevus 406,01 eurot ja viivis (s.o enne 01.10.2021 sissenõutavaks muutunud viivis ja perioodi 11.12.2021 – 31.10.2022) eest kokku summas 406,01 eurot ja võla sissenõudmiskulud 30 eurot, kokku 842,02 eurot.
Määrata kostja hüvitavate menetluskulude suuruseks 415 eurot ning mõista nimetatud summa P.-D.T.lt Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks välja.
Tsiviilasi nr 2-22-121570
5.Menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses.
6.Tagaseljaotsus kuulub viivitamata täitmisele.
7.Toimetada tagaseljaotsus kätte menetlusosalistele. Kaja esitamine ja edasikaebamise kord Kostja võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kostja esitada kaja 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik, sh TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 SEB Pank AS-is või a/a EE062200221059223099 Swedbank AS-is või a/a EE221700017003510302 Luminor Bank AS, märkides selgituseks: kaja riigilõiv, tsiviilasja number, nimi. Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Hagiavalduse asjaolud, kohtumenetluse käik ja tagaseljaotsuse tegemise alus
1.17.06.2022 esitas hageja Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonnale maksekäsu kiirmenetluse avalduse kostjalt 1296.02 euro saamiseks. Kohus rahuldas avalduse ning edastas võlgnikule makseettepaneku. Kohus lõpetas 12.09.2022 maksekäsu kiirmenetluse, kuna võlgnikule ei õnnestunud mõistliku aja jooksul makseettepanekut kätte toimetada ning nõue anti üle Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumajale menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumajale 29.09.2022 hagiavalduse ja 05.10.2022 hagi täpsustuse kostja vastu võlgnevuse kompromissisummas 720,18 euro (s.h põhinõue 406,01 eurot, enne 01.10.2021 sissenõutavaks muutunud viivised 314,17 eurot), viiviste summas 129,67 euro (s.o põhinõudelt 828,41 euro alates 11.12.2021 kuni 28.07.2022 ning põhinõudelt 406,01 eurot alates 29.07.2022 kuni 29.09.2022), sissenõude kulu 30 euro ja edasiulatuva viivise nõudes, arvestusega 0,06% põhinõudelt päevas kuni põhivõla tasumiseni, kuid kokku sissenõutavaks muutunud viivisega mitte suuremas ulatuses kui põhivõlgnevus. Pooled leppisid viivisemäära kokku lepingus. Perioodi 30.09.2022 kuni 31.10.2022 eest on viivis 7,80 eurot. Tagaseljaotsuse tegemise päevaks on sissenõutavaks muutunud viivis seega 2 (5)
Tsiviilasi nr 2-22-121570 314,17+129,67+7,80=451,64 eurot. Kuna viivisesumma kohtuotsuse tegemise aja seisuga on suurem kui põhivõla suurus ja hageja on taotlenud viivise väljamõistmist (sh edasiulatuva viivise) maksimaalselt põhivõla suuruse ulatuses, siis on hageja viivisenõue kokku 406,01 eurot. Hageja nõuded põhinevad hageja ja kostja vahel 01.10.2021 sõlmitud kompromissilepingul/võlatunnistusel nr 25001068.
3.06.10.2022 määrusega võttis kohus hageja hagi kostja vastu menetlusse ja kohustas kostjat esitama kirjalik vastus 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest alates. Sama määrusega hoiatas kohus, et kohus võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult või elektroonselt. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks (TsMS § 407 lg 1).
4.Kohus toimetas hagimaterjalid kostjale isiklikult kätte tähitud postiga 11.10.2022 aadressile Paide mnt 43, Paikuse alev, Pärnu linn, 86602, Pärnu maakond. Seega oli kostjal hagivastuse esitamiseks antud tähtaeg 14 päeva möödunuks 25.10.2022. Kostja hagile vastust esitanud ei ole.
5.TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Vastavalt TsMS § 407 lg-le 2 eeldatakse TsMS § 407 lg-s 1 sätestatud hageja nõusolekut, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist.
6.Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et tagaseljaotsuse tegemise eeldused on täidetud. Hagiavalduse asjaolud on õiguslikult põhjendatud ja hagi tuleb rahuldada. Kohtu selgitused
7.TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.
8.TsMS § 162 lg 1 kohaselt jätab kohus menetluskulud kostja kanda. TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 175 lõikele 1, kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Menetluskulude kindlaksmääramisel peab kohus analüüsima, kas tegemist on menetluskuludega, kas menetluskulud vastavad asja keerukusele ning on sellest lähtudes põhjendatud ja vajalikud. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt peetakse asja keerukuse hindamise kriteeriumiteks eelkõige asja mahtu ja õigusliku vaidluse olemasolu, asja lahendamisel peetud istungite ja läbitud kohtuastmete arvu.
9.TsMS § 138 lõike 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuväliste kulude koosseisu reguleerib TsMS § 144 ja selle kohaselt on kohtuvälisteks kuludeks näiteks menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud, menetlusosaliste sõidukulud, aga ka menetlusosaliste saamata jäänud töötasu või muu püsiv sissetulek. Vastavalt TsMS § 174 lg 1 menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
10.Kohus, tutvunud hageja avaldusega menetluskulude kindlaksmääramiseks ja vaadanud läbi asja materjalid, leiab, et taotlus on põhjendatud osaliselt. Kostjalt kuulub väljamõistmisele 3 (5)
Tsiviilasi nr 2-22-121570 tasutud riigilõiv 175 eurot kui vältimatu ja vajalik kulutus nõude esitamisel. Hageja on tasunud riigilõivu nõutust suuremas ulatuses (245 eurot). Hagi hinnalt 842,02 eurot kuulub tasumisele riigilõiv 175 eurot (vt tsiviilasja hinna määramise osas p 14). Ka hageja enda määratud tsiviilasja hinnalt kuulunuks tasumisele riigilõiv summas 175 eurot. Hagejal on õigus esitada taotlus enammakstud lõivu tagastamiseks (TsMS § 150 lg 1 p 1) 2 aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist (TsMS § 150 lg 6).
11.Hageja taotleb lisaks riigilõivule õigusabikulu hüvitamist summas 420 eurot. Kohus selgitab hagejale, et TsMS ei näe ette menetluskuluna õigusabikulusid, TsMS § 144 p 1 ja § 175 lg 1 kohaselt on hüvitatavaks kuluks üksnes lepingulise esindaja kulud. Hagiavalduses sisalduva menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja lepinguline esindaja tutvunud dokumentidega ja koostanud hagiavaldust 3,5 tundi. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja poolt esindajale makstud tasu 420 eurot (koos käibemaksuga) ning Aktsiaselts PlusPlus Capital osutab teenust 100 eur/h, millele lisandub käibemaks.
12.Riigikohus on 06.05.2015 lahendi p-s 14 asjas 3-2-1-4-15 asunud seisukohale, et kohus teeb kaalutlusotsuse lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse kohta, hinnates eelkõige õigusabile kulunud aega ja keerukust. Kohus leiab, et esindaja ajakulu 3.5 tundi (1 tund = 100 eurot + käibemaks 70 eurot) ja summas 420 eurot ei ole selles asjas põhjendatud ega vajalik. Asjas puudub keeruline õiguslik vaidlus ja kohtuistungeid ei ole toimunud. Kohtu hinnangul on hageja esindaja vajalik ajakulu selles asjas 2 tundi, mis oli vajalik üksnes hagiavalduse koostamiseks, samuti ei ole tegemist keerulise hagiavalduse koostamisega. Seetõttu kuuluvad hageja lepingulise esindaja kulud hüvitamisele kokku summas 240 eurot (1 h x 100 eurot + käibemaks). Kokku on hageja vajalikeks ja põhjendatud menetluskuludeks koos riigilõivuga seega 415 eurot.
13.Vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on esitanud kohtule TsMS § 177 lg 4 kohase taotluse, et kohus märgiks menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
14.Tsiviilasja hinna määramine. TsMS § 124 lg 1 kohaselt määratakse raha maksmisele suunatud hagi puhul hagihind nõutava rahasummaga. TsMS § 133 lg 2 sätestab, et TsMS §-s 367 sätestatud kõrvalnõude hagihinna arvutamisel liidetakse hagi esitamise seisuga arvestatud viivise summale summa, mis vastab ühe aasta eest arvestatud viivise summale. Arvestades asjaolu, et hageja taotles viivist maksimaalselt summas, mis vastab põhinõude suurusele ja viivis oli hagi esitamise hetkeks juba suurem kui põhinõue, s.t edasiulatuva viivisenõuet ei ole, siis tuleb tsiviilasja hinna arvutamisel võtta arvesse põhivõlg summas 406,01 eurot, viivis 406,01 eurot ja võla sissenõudmiskulu summas 30 eurot. Kokku on tsiviilasja hind 842,02 eurot. Tsiviilasja hinnalt 842,02 eurot kuulus tasumisele riigilõiv summas 175 eurot (riigilõivuseaduse (RLS) lisa 1). (allkirjastatud digitaalselt) Siiri Malmberg kohtunik
4 (5)
Tsiviilasi nr 2-22-121570
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.