Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-22-110423

EDASIKAEBAMISE KORD

Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Kaebus esitatakse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest esitada kaja. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajale tuleb lisada kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks (TsMS § 394 ja TsMS § 416) ning tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele vastavalt kas nr EE571010220229377229 SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank või nr EE221700017003510302 Luminor Bank või EE567700771003819792 LHV Pank riigilõiv, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Maksekorraldus tuleb lisada esitatavatele dokumentidele. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu selgitused: Käesoleva asja raames olid dokumendid kostjale saadetud aadressil Uusküla 15-88, Narva ja teadaolevatel e-posti aadressidel, kuid kättetoimetamine ebaõnnestus. Kohtul ei õnnestunud hagimaterjale kostjale kätte toimetada hagiavalduses märgitud aadressil – tsiviilasja nr 2-22107558 raames selgus, et hagiavalduses märgitud aadressil elab teine isik, kes kostjat ei tunne. Samas tsiviilasja kinnitas kostja ema, et kostja ei ela ka aadressil XXX. Ka teistes kohtumenetlustes ei õnnestunud dokumente kostjale isiklikult kätte toimetada ega tema tegelikku viibimiskohta välja selgitada. Tsiviilasjas nr 2-22-105206 kinnitas kostja tööandja, et kostja pole kordagi tööle ilmunud, seega ei saa talle dokumente edastada. Kohus on kontrollinud tsiviilasjas nr 2-22-107558 registrite andmeid ja teinud päringud asutustesse, kuid kohtul ei õnnestunud välja

2(3)

2-22-110423 selgitada kostja tegelikku elu- või viibimiskohta, ametlikku töökohta või muid kontaktandmeid. Kohus leiab, et kuna ei ole teada kostja tegelikku elu-, viibimis- ega töökohta, samuti ei ole teada kostja esindajat ega dokumentide kättesaamiseks volitatud muud isikut, kellele võiks olla võimalik kohtudokumendid kätte toimetada, tuleb ka tagaseljaotsus kätte toimetada kostjale avalikult.

MENETLUSKULUD

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda. Hageja on hagiavalduses märkinud, et palub kostjalt välja mõista riigilõiv summas 455 eurot ja õigusabikulud summas 480 eurot. Hageja on tasunud riigilõivu summas 455 eurot. Kohus leiab, et hageja õigusabikulud summas 480 eurot ei ole põhjendatud. Esindaja ei ole pidanud osalema istungitel ega tutvuma ka vastaspoole seisukohtade ja vastuväidetega. Arvestades eeltoodut, leiab kohus, et hagi koostamisele ja tõendite kogumisele võis esindajal kuluda ca üks tund. Kohus leiab, et antud asjas on põhjendatud kuluks kokku 120 eurot õigusabi kulude katteks. Tegemist ei ole keerulise asjaga ja hagiavaldus on koostatud tüüpvormil. Seega moodustavad hageja menetluskulud antud juhul kokku 575 eurot (riigilõiv summas 455 eurot ning mõistlikud õigusabi kulud summas 120 eurot). TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud viivise väljamõistmist menetluskuludelt. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise menetluskuludelt alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

/allkirjastatud digitaalselt/ Liina Naaber-Kivisoo kohtunik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.