lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-22-13046/14

Õigusabi ja notaritasud › Isikule õigusabi ja selle osutaja määramine

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 27.10.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-22-13046/14
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Õigusabi ja notaritasud › Isikule õigusabi ja selle osutaja määramine
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
27.10.2022
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
743
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Krista Kirspuu, Mati Maksing

Määruse tegemise aeg ja koht 27.10.2022, Tallinn Kohtuasja number

2-22-13046

Kohtuasi

X taotlus riigi õigusabi saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 26.09.2022 määrus avalduse menetlusse võtmisest keeldumise kohta

Kaebuse esitaja ja liik

X määruskaebus

Menetlusosaline ringkonnakohtus

Avaldaja X (isikukood XXXXXXXXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Jätta Harju Maakohtu 26.09.2022 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
2.Maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud jätta avaldaja kanda.
3.Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 jooksul alates määruse kättetoimetamisest arvates. Avaldus ja menetluse käik
1.X (avaldaja/taotleja) esitas 02.09.2022 Harju Maakohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks. Taotleja soovis esitada dokumente Euroopa Inimõiguste Kohtusse ning soovis saada selleks abi. Avaldaja oli vallaline pensionär sissetulekuga 1 200 eurot (igakuised kulud 870 eurot). Tema omandis oli korter ja konto Swedbank AS-is.

Sarnased lahendid

Õigusabi ja notaritasud
  • 17.02.20262-25-17136/7Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 06.02.20262-25-18034/7Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 28.01.20262-25-20625/9Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 27.01.20262-25-15740/21Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 21.10.20252-25-11281/7Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 17.10.20252-25-13192/4Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
2.Kohus jättis 05.09.2022 avalduse käiguta. Avaldajal tuli konkreetselt kirjeldada probleemi, mille lahendamiseks ta riigi õigusabi vajas. Täiendavalt tuli välja tuua, milliseid nõudeid Eesti riigi vastu soovitakse esitada ja mis põhjustel.
3.Avaldaja esitas 16.09.2022 avalduse täpsustuse koos lisadega, milles märkis järgmist: „Kindlasti, pärast seletamatu võõra piirkonna- ja keele perearsti määramist (01.01.1995.a), teiseks järgnevaks vaidlustamatult jäetud arusaamatuseks oli Tallinna Kesklinna vanema korraldus määrata mind äkki minu ema (sünd 1940) hooldajaks (02.04.2000), kuigi seni muide erihoolt minu ema ei vaja (82.a), mille järel said alguse juba täitsa avalikud ja jõhkrad

mõnitused nii nahaarstidelt, kui minu kõrgkooli ametiisikute poolt (lk. mis leidsid täitsa sama mõnitava poolehoiu kah Koolivõrgu Büroo vastuvõtul) ja kindlasti samuti Harju Maakohtul asja käsitlemiseks. Nõnda täitsa hüljatuna jäädes, küll jätkaks ilmnenud (26.02.2021.a) NATO review kuulutusel ja meeldiva karikatuuril meie üldajaloo kaasaegsetes õpikutes, lausa just „millede abil“ tõesti esimest korda jõudsingi täisväärtusliku-tsiviliseeritud Töövõimehindamis (TVH komisjoni, kus võimalusel jätkata kohtus, otsustati täiesti vale juttu panna kirja (seda küll täitsa kahekordistudes mulle (2014) õigesõnaliselt lausa kaudselt määratud pensioni (koos sõnaõiguse äravõtmise- ja eestkostja määramisel, seekord minu ema (74.a.) ema nimele).“ Maakohtu määrus

4.Maakohus keeldus avalduse menetlusse võtmisest tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 2 alusel. Menetluskulud jäid avaldaja kanda. Kohtu hinnangul ei kõrvaldanud avaldaja puudusi esitatud avalduses. Avaldaja esitas kohtule täiendavad dokumendid, millest polnud näha probleemi kirjeldust, mille lahendamiseks avaldaja riigi õigusabi vajas. Samuti ei toonud avaldaja välja, milliseid nõudeid Eesti riigi vastu soovitakse esitada ja mis põhjustel. Taotluses ja selle täpsustuses esitatud asjaolude põhjal polnud kohtul võimalik otsustada, kas riigi õigusabi andmine oli põhjendatud või mitte. Avaldaja määruskaebus
5.Avaldaja esitas maakohtu määrusele määruskaebuse, milles palus tema taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldada. Määruskaebuses tõi avaldaja esile järgmist: „Pärast täitsa ennustamatuid geopoliitiliste muutusi saavutades (25.08.202 Euroopa Inimkohtu (ECHR) selgitava viite (järg.) jällegi jätkasin kõikvõimalikes ja kõikjates õigusabi otsingu taotluses..., (kus ligi aasta alates küll meelepärastes ja selgelt vaidlustan kutsuva TVH-Otsusest punkt 4 (L.d.n. 11), viibimas ühe halvenevate tervise seisundi oludes, kus näiteks minu juba uus (2014) Perearst, ikka pärast kõiki antud dokumenteeritud asjaolusid ja fakte, ei lase mõne teise eriarstile päästva saatekirja minul olevate naha, kõrvade,..., nohu probleemi... taotluses, milledes küll ise hästi kiirelt, saatsin Strasbourg ́i juba vist täitsa nõuetekohaselt täiendatud minu kaebuse versiooni.“ Menetluse edasine käik
6.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu põhjendused
7.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata. Maakohtu määrus on põhjendatud ja seaduslik. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ning ei pea vajalikuks neid korrata (TsMS § 659 ja § 654 lg 6).
8.Riigi õigusabi seaduse § 15 lg 2 sätestab, et maakohus otsustab väljaspool kohtumenetlust esitatud taotluse alusel riigi õigusabi andmise TsMS-s sätestatud korras. Riigi õigusabi andmise otsustamine on hagita asi, mille lahendamisel kohus kontrollib esmalt taotluse menetlemise eeldusi. Kohus võib TsMS § 372 lg 2 p 2 alusel jätta avalduse menetlusse võtmata, kui avaldus ei ole esitatud avaldaja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset.
9.Maakohtul ei olnud võimalik avaldust menetleda ja kuna avaldaja taotluse puudusi ei kõrvaldanud, keeldus kohus õigesti avalduse menetlusse võtmisest. Väljaspool kohtumenetlust esitatud riigi õigusabi taotlusest peab nähtuma, et taotlejal on õigus, mida ta saab riigi õigusabi korras määratava esindaja kaasabil eeldatavasti kaitsta.

Ringkonnakohus selgitab, et kui avaldaja jõuab selgusele, millises asjas ta õigusabi vajab, on tal võimalik esitada maakohtule uus taotlus.

10.Määruskaebuse menetlemise kulud jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel avaldaja kanda. Kuna teisi menetlusosalisi ei ole, puuduvad kindlaksmääratavad menetluskulud.
11.Käesoleva määruse peale saab kaevata TsMS § 372 lg 5 esimese lause ja § 696 lg 1 teise aluse alusel. (allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 17.09.20252-25-13188/6Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 26.08.20252-25-9921/10Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium