Kohus teeb TsMS § 407 lg 1 alusel tagaseljaotsuse, kuna kostja ei vastanud hagile
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.
2.Välja mõista Kxxxxxxx Gxxxxxxxxxxxx Intrum Debt Finance Ag kasuks 8692,26 eurot, millest 5675,32 eurot on põhivõlg, intress 526,68 eurot, haldustasu 10,81 eurot, meeldetuletuskirjade tasu 10 eurot, viivis lepingu kehtivuse ajal 21,75 eurot, sissenõudmiskulu 30 eurot ja 2417,70 eurot 25.10.2022. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis.
Välja mõista Kxxxxxxx Gxxxxxxxxxxxx Intrum Debt Finance Ag kasuks alates 26.10.2022. a viivis põhivõlalt (5675,32 eurot) määras 22,90% aastas kuni võlgnevuse lõpliku tasumiseni.
4.Kohtuotsus on viivitamata täidetav. Menetluskulude jaotus
1.Välja mõista Kxxxxxxx Gxxxxxxxxxxxx Intrum Debt Finance Ag kasuks menetluskulud summas 770 eurot, s.o hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv. 1 (4)
2.Välja mõista Kxxxxxxx Gxxxxxxxxxxxt Intrum Debt Finance Ag kasuks viivis punktis 2 välja mõistetud menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord Hageja võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule alates 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale kirjaliku kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Intrum Debt Finance Ag esitas 12.09.2022. a Tartu Maakohtule hagiavalduse (tl 1-3) Kxxxxxxx Gxxxxxxxxxx vastu tarbijakrediidilepingust tuleneva nõude ja viivise nõudes. Hageja taotleb, et kohus mõistaks kostjalt tema kasuks võlgnevuse summas 6244,56 eurot (sh põhivõlgnevus 5675,32 eurot, intress 526,68 eurot, haldustasu 10,81 eurot, meeldetuletuskirjade tasu 10 eurot ja viivis lepingu kehtivuse ajal 21,75 eurot), samuti sissenõudmiskulu 50 eurot, viivis peale lepingu ülesütlemist kuni hagi esitamiseni 2264,59 eurot ja täiendav viivis 22,90% aastas arvestatuna 5975,32 eurolt alates 13.09.2022. a kuni võlgnevuse lõpliku tasumiseni.
2.Kohus võttis hagi 19.09.2022. a määrusega (tl 27-28) menetlusse, saatis hagimaterjalid kostjale ja kohustas kostjat hagile vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostjat hoiatati TsMS § 407 järgi võimalikest õiguslikest tagajärgedest hagile mittevastamise korral.
3.Kostja sai hagimaterjalid kätte 23.09.2022. a avaliku e-toimiku (AET) vahendusel. Kostja hagiavaldusele ei vastanud.
KOHTU SEISUKOHT
4.Kohus leiab, et asi on võimalik lahendada TsMS § 407 lg 1 alusel tagaseljaotsusega. TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
5.Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt. Hagi asjaolude kohaselt on kostja ja Bigbank AS 19.12.2019. a sõlminud tarbijakrediidilepingu, millega kostja on saanud laenu 6100 eurot. Kostja kohustus laenu
2 (4)
tagastama igakuiste osamaksetega 174,54 eurot ning seda 60 kuu jooksul. Pooled leppisid kokku intressimääras 22,90% aastas, lepingutasuks 91,50 eurot ning lepingu haldustasuks 1,50 eurot kuus. Kostja ei täitnud kohustust nõuetekohaselt ning laenuandja saatis laenusaajale 19.10.2020. a lepingu ülesütlemise hoiatuse. Hageja ütles lepingu üles 14.12.2020. a. Lepingu lõppemise seisuga oli kostja võlgnevus kokku 6244,56 eurot, sh tagastamata põhivõlgnevus 5675,32 eurot, intress 526,68 eurot, haldustasu 10,81 eurot, meeldetuletuskirjade tasu 10 eurot ning viivis lepingu kehtivuse ajal 21,75 eurot. AS Bigbank loovutas nõude 20.05.2022. a Intrum Debt Finance Ag-le. Teade nõude loovutamise kohta saadeti 17.06.2022. a kostjale. Hageja taotleb kostjalt sissenõudmiskulude välja mõistmist summas 50 eurot, tuginedes seejuures VÕS § 1132 lg 2 p-le 3. Meeldetuletuskirjade saatmise kulu on kokku 35 eurot (25+5+5). Ülejäänud sissenõudmiskulu, s.o 15 eurot on hageja üldkulu, sh IT-lahendused nõuete käitlemiseks, büroo üldkulu, registripäringud, nõustamine jms, lisaks kulu, mis on olnud vajalik võlgnikuga ühenduse saamiseks (nt võlgnikule helistamiseks). Hageja nõuab ka viivist alates 15.12.2020. a kuni hagiavalduse esitamiseni summas 2264,59 eurot. Samuti edasiulatuvat viivist määras 22,90% kuni võlgnevuse lõpliku tasumiseni.
6.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sel päeval. VÕS § 402 lg 1 sätestab, tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Kuna kostja ei ole hagile vastanud, siis saab TsMS § 407 lg 1 alusel lugeda kostja poolt omaksvõetuks hageja poolt esitatud faktilised asjaolud, sh asjaolu, et kostja on Bigbank AS-ga sõlmitud lepingut rikkunud ja ei ole lepingust tulenevat kohustust täitnud, s.o ei ole tasunud nõuetekohaselt laenu osamakseid vastavalt koostatud maksegraafikule. Muu hulgas saab lugeda kostja poolt omaksvõetuks asjaolu, et tal on lepingu alusel tasumata põhivõlg kokku summas 5675,32 eurot. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja põhivõla summas 5675,32 eurot.
7.Kohus peab intressinõuet summas 526,68 eurot põhjendatuks, põhjendatud on ka haldustasu 10,81 eurot, meeldetuletuskirjade tasu 10 eurot ning viivis lepingu kehtivuse ajal 21,75 eurot.
8.Hageja taotleb kostjalt sissenõudmiskulu summas 50 eurot väljamõistmist. VÕS § 1132 lg 2 p 3 kohaselt võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja pärast lepingu lõppemist nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. Hagiavaldusele lisatud tõendite kohaselt on kostjale saadetud meeldetuletused 11.07.2022. a (tl 16), 16.08.2022. a (tl 17-18) ning 21.08.2022. a (tl 19-20). VÕS 1132 lg 3 järgi pärast lepingu lõppemist võib tarbijast võlgnikule saata kolm tasulist kirja. Kirju võib saata iga seitsme päeva tagant. Esitatust saab järeldada, et 21.08.2022. a kiri on saadetud vähem kui 7
3 (4)
päeva möödudes 16.08.2022. a kirjast. Seega on põhjendatud meeldetuletuskirjade saatmise kulu summas 30 eurot (25+5). Kohus peab vajalikuks märkida, et VÕS § 1132 hõlmab kõikvõimalikke võla sissenõudmiseks tehtavaid toiminguid, mitte ainult meeldetuletuskirjade saatmist, mistõttu ei saa põhjendatuks pidada ka muid makseviivitusega tekkinud kulusid. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja sissenõudmiskulude nõude osaliselt, s.o summas 30 (25+5) eurot ning jätab rahuldamata sissenõudmiskulud summas 20 eurot.
9.Kohtuotsuse tegemise aja seisuga on sissenõutavaks muutunud viivis summas 2417,70 eurot (2264,59+153,11). Lisaks mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja alates 26.10.2022.a viivise põhivõlalt (5675,32 määras 22,90% aastas kuni põhivõla täitmiseni). Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud üldjuhul pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab kohus otsusega kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja on tasunud menetluses riigilõivu 770 eurot, mida kohtu hinnangul saab pidada põhjendatud menetluskuluks. Riigilõivu on tasutud seadusega ettenähtud määras, lähtudes hagihinnast. Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 2. lauses ettenähtud määras. Kostja hagile ei vastanud ja kostjal asja menetlusega seoses menetluskulusid ei ole tekkinud.
/allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.