Muud

18.10.2022 kohtuistungil võlgnik nõustus pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetlusega. 18.10.2022 määrusega kohus võttis avaldus menetlusse võetud ja nimetas L.G. usaldusisikuks kuni pankroti väljakuulutamiseni pankrotihalduri Hillar Villers. Kohus määras asjaolude arutamiseks kohtuistungi 22.11.2022 eesmärgiga valida võlgniku makseraskuste ületamiseks sobivaim menetluse liik. 19.10.2022 teatas võlgnik kohtule, et soovib menetluse lõpetada, kuna ei soovi abikaasat sellesse kaasata. 20.10.2022 vastuses usaldusisik märgib, et usaldusisikul puudub võimalus avaldusest loobumisele vastu vaielda. Usaldusisik on asunud täitma oma ülesandeid (andmete kogumine, päringud, teabenõue võlgnikule, juba saabunud vastuste analüüs). Usaldusisik on seisukohal, et kui kohus loobumise vastu võtab, siis peaks võlgnik tasuma ka usaldusisiku tasu (FiMS § 54 kohaselt). Käesoleval ajal sooviks usaldusisik tasu 1 tunni eest (kuigi toimingute ajaline maht on suurem) kogumis (tasu määraks 115 eurot tund + käibemaks, rakendub FiMS § 54 lg 2 koosmõjus PankrS) ja selle väljamõistmist büroole millise kaudu usaldusisik tegutseb. 20.10.2022 võlgnik kinnitas, et on nõus maksma usaldusisiku tasu. Kohtumääruse põhjendused Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 4 lg 1 kohaselt maksejõuetusavalduse esitamisele ja läbivaatamisele, võlgade ümberkujundamise menetlusele ning kohustustest vabastamise menetlusele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus hagita menetluse kohta sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Avaldaja loobus avaldusest ning vastavalt TsMS § 428 lg 1 p 3 võtab kohus loobumise vastu ja lõpetab tsiviilasjas menetluse. Kohus leiab, et avaldaja taotlus maksejõuetusavaldusest loobumiseks ei ole seadusega vastuolus ega riku avalikku huvi, mistõttu tuleb loobumine vastu võtta ja maksejõuetusavalduse menetlus lõpetada. FiMS § 53 lg 1 kohaselt on usaldusisiku ülesanne välja selgitada võlgniku varad ja kohustused ning teavitada kohut ja võlausaldajaid erapooletult ning asjatundlikult võlgniku majanduslikust olukorrast ja makseraskuste ületamise võimalustest, nõustada ja abistada võlgnikku maksejõuetusavalduse menetlemise ajal, samuti kohustustest vabastamise ja võlgade ümberkujundamise menetluses, ning teostada võlgade ümberkujundamise ja kohustustest vabastamise menetluses järelevalvet. FiMS § 54 lg-te 1 ja 2 kohaselt usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise käesoleva seaduse § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel. FiMS § 54 lg 4 ja 9 sätestab, et kohus määrab usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse. Kohus võib usaldusisiku tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb. Pankrotiseaduse (PankrS) § 23 lg 1 kohaselt ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. PankrS § 23 lg 2 kohaselt on ajutise halduri tasuga kaetud ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo 2(4)

pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. PankrS § 23 lg 3 kohaselt ajutise pankrotihalduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. PankrS § 23 lg 6 sätestab, et kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Usaldusisik esitas tasu taotluse, millest nähtub, et usaldusisik palub määrata tema tasu 1 tunni eest 115.00 eurot (tund 115.00 eurot), millele lisandub käibemaks 23.00 eurot. Võlgnik ei ole usaldusisiku tasule vastuväiteid esitanud. Kohus leiab, et arvestades usaldusisiku ülesannete mahtu ja keerukust ning usaldusisiku kutseoskusi, on ülesannete täitmiseks kulunud aeg põhjendatud. Usaldusisiku tunnitasu määr 115.00 eurot mahub kehtestatud piirmääradesse. Kohus määrab usaldusisiku tasuks 115.00 eurot, millele lisandub käibemaks 23.00 eurot, s.o kokku 138.00 eurot. Kohus jätab usaldusisiku tasu, s.o summas 138.00 eurot võlgniku kanda. TsMS § 150 lg 2 p 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust kui hageja loobub hagist. Kuna avaldaja on avaldusest loobunud, on avaldajal õigus taotleda TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel poole tasutud riigilõivust, s.o 05.00 eurot, tagastamist, esitades kohtule sellekohase taotluse, milles on märgitud makse tagastamiseks vajalikud pangarekvisiidid. /allkirjastatud digitaalselt/ Angelina Abol Kohtunik

3(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.