2-22-105132
Kohus
Tartu Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
26.10.2022, Jõgeva kohtumaja
Kohtunik
Maimu Laumets
Tsiviilasja number
2-22-105132
Tsiviilasi
Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi Vxxxxxx Uxx vastu võlgnevuse nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood: 11919806; asukoht: Tartu mnt 83-601, Kesklinna linnaosa, Tallinn, 10115 Harju maakond), lepinguline esindaja Jekaterina Morozova ([email protected]); Kostja: Vxxxx Uxx (isikukoodxxxxxxxxxxxxx; elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxx maakond), määratud esindaja advokaat Marit Seesmaa ([email protected])
Menetlustoiming
Kompromissi kinnitamine ja asja menetluse lõpetamine
Kohtuistung
Kirjalik menetlus
2-22-105132 10.04.2023 657,21 43,82 613,39 10.05.2023 613,39 43,82 569,57 10.06.2023 569,57 43,82 525,75 10.07.2023 525,75 43,82 481,93 10.08.2023 481,93 43,82 438,11 10.09.2023 438,11 43,82 394,29 10.10.2023 394,29 43,82 350,47 10.11.2023 350,47 43,82 306,65 10.12.2023 306,65 43,82 262,83 10.01.2024 262,83 43,82 219,01 10.02.2024 219,01 43,82 175,19 10.03.2024 175,19 43,82 131,37 10.04.2024 131,37 43,82 87,55 10.05.2024 87,55 43,82 43,73 10.06.2024 43,73 43,73 0,00 1.2 Kui Kostja jätab maksegraafikust tuleneva makse õigeaegselt tasumata, on hagejal õigus pöörata kogu tasumata nõude jääk sundtäitmisele ning kostja kohustub punktis 1.1 kirjeldatud põhivõlgnevuse tasumata jäägilt tasuma viivist 0,06% päevas kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni, kuid kokku koos lepingu punktis 1.1 kirjeldatud viivisega, mitte enam kui põhivõlgnevuse 483,07 euro ulatuseni.
2-22-105132 Pooled esitasid kohtule 26.10.2022 kirjalikult sõlmitud kompromissi, mille palusid kinnitada ja menetluse lõpetada. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et poolte kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi ning on võimalik kinnitada. Kohus kinnitab kompromissi ja lõpetab asja menetluse. Vastavalt TsMS § 428 lg 1 p-le 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus selgitab kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi: TsMS § 432 näeb ette, et menetluse lõpetamise korral kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Pooled on kompromissiga kokku leppinud, et loobuvad määruskaebuse esitamise õigusest. TsMS § 661 lg 4 alusel on see võimalik, seega ei ole käesolev määrus edasikaevatav. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled leppisid kokku menetluskulude hüvitises, mille kohus kompromissiga kinnitas. Hüvitist ületavas osas ei leppinud pooled teisiti kokku. Seega määrab kohus, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda. 22.06.2020.a määrusega andis kohus kostjale riigi õigusabi tema esindamiseks tsiviilasja menetluses kohtus kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja õigusabi kulud. TsMS § 190 lg 7 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõigetes 3–6 nimetatud kohtulahendis võib kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest.
2-22-105132 Kohus leiab, arvestades kompromissi sõlmimise asjaolu ja kostja majanduslikku seisundit, et põhjendatud on käesoleval juhul jätta esindaja tasu ja kulud riigi kanda. Riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud määrab kohus kindlaks eraldi määrusega. Hageja taotles poole riigilõivu tagastamist. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Kohus on tuvastanud, et hageja on käesolevas tsiviilasjas nõude esitamise eest riigilõivu tasunud 245 eurot. Kuna kohus kinnitab kompromissi, tuleb pool riigilõivu ehk 122,50 eurot hagejale tagastada. /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.