2-22-15774/3 - Muud - Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja - lahend.ee

2-22-15774 Asjaolud A. B. esitas 20.10.2022 Viru Maakohtule maksejõuetusavalduse pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Avalduse kohaselt on võlgnik sattunud olukorda, kus tema poolt võetud laenukohustused on muutunud temale üle jõu käivaks. Võlgnik on maksejõuetu, ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ning maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. Võlgnik esitab ka kohustusest vabastamise menetluse alustamise avalduse. Võlgnikul puudub sissetulek, millega tal oleks võimalik võlakohustused täita. Võlgniku (tema abikaasa) sissetulekust ei piisa igakuiste jooksvate kulude ja võlakohustuste eest tasumiseks. Võlgnikul on niivõrd suured kohustused, et temal ei ole võimalik neid täita majanduslikult raske ning püsiva maksejõuetuse tõttu. Võlgnikul on sissenõutavaks muutunud võimalikke kohustusi 20 890,13 euro ulatuses, antud summa ei ole lõplik kuna lisanduvad täiendavad kõrvalnõuded. Võlgnik on pidanud võlausaldajatega läbirääkimisi leidmaks kohtuvälised lahendusi kohustuste täitmiseks. Võlgnik on pakkunud realistlike makseettepanekuid ning maksegraafikuid kuid tulemusteta. Võlausaldajad ei olnud nõus sõlmima võlgnikuga kokkuleppeid nõude tasumise osas vastavalt võlgniku võimalustele. Kõik kohustused tulenevad kas kiir- või muude tarbimislaenu lepingutest ning kõik võetud kohustused lisaks põhimaksele sisaldavad kõrget intressi ning muid kõrgeid kõrvalkohustusi. Võlgnik ei suuda oma raske majandusliku seisu tõttu täita kohustusi võlausaldajate eest. Samuti on maksejõuetuse tekkimise põhjuseks üheltpoolt läbimõtlematu laenamine ning teiselt poolt laenajate vastutustundliku laenamise põhimõtete mittejärgmine, mille tulemusena väljastati võlgnikule laene suure intressiga arvestamata tema sissetulekut ja maksevõimet. Võlgniku igakuised väljaminekud on järgmised: eluasemekulud 700 eurot; kulutused toidule 500 eurot; kulutused riietele ja jalanõudele 200 eurot; kulutused majatarvetele, hügieenile, ravimitele 50 eurot; transpordikulud 200 eurot; sidekulud 80 eurot; kokku 1 730 eurot; sissetulekud moodustavad kokku 1 700 eurot. Vara puudub. Võlgnik tegeleb tuluallikate otsimisega, kuid hetkel tulutult. Võlgnik soovib pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabanemise menetluse algatamist. Kohtu põhjendused Kohus leiab, et A. B. maksejõuetusavaldus vastab 1. juulist 2022 kehtivale Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) §-s 11 sätestatud nõuetele ning avaldus tuleb menetlusse võtta. FiMS § 14 lõikes 1 sätestatud avalduse menetlusse võtmise keeldumise aluseid ei esine. Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus on seisukohal, et võlgniku poolt kohtule esitatud maksejõuetusavaldusest, samuti kohtu poolt avalikest registritest kogutud andmetest nähtub, et võlgniku kohustused (ligi 20 890,13 eurot) ületavad tema igakuise võime (800 eurot bruto) võlausaldaja nõude proportsionaalseks mõistliku aja jooksul rahuldamiseks. Võlgnikul puudub muu vara võlausaldaja nõuete rahuldamiseks. Kohus arvestab siinjuures käesolevas majanduskeskkonnas toimuva inflatsiooniga 20% ja inimeste ostujõu vähenemisega 1/10 ulatuses. Täitemenetluse registri andmetel ei ole võlgniku suhtes täitemenetlusi algatatud. Kohtu infosüsteemist nähtub, et võlgniku suhtes menetlused puuduvad (menetlus tsiviilasjas nr. 2-22-135277 on lõppenud, kohus keeldus avalduse menetlusse võtmisest). Kohus leiab, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ja tema maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. Kohus, arvestades, et maksejõuetusavalduse on esitanud võlgnik, kes on mh taotlenud pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab võlgniku varalist olukorda arvestades pankroti välja ja algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

2-22-15774 vastavalt PankrS §-s 31 ja FiMS §-s 45 sätestatule (FiMS § 15 lg 9). Pankroti väljakuulutamise tagajärjel kaotab füüsilisest isikust võlgnik õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga. TMS § 51 lg 1 alusel lõpeb võlgniku pankroti väljakuulutamisel täitemenetlus. Kohus nimetab pankrotihalduriks Tiia Kalause, kes vastab PankrS §-s 56 sätestatud haldurile esitatavatele nõuetele. Kohus kohustab A. B.t osalema võlausaldajate esimesel üldkoosolekul. FiMS § 45 lõigete 1 ja 2 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib FiMS § 45 lõikes 3 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. Kui esineb PankrS § 29 lõigetes 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FiMS § 2 lg 4). FiMS § 45 lg 3 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo, rahapesualase kuriteo, kelmuse või karistusseadustiku §-s 214, 2172, 381 või 3811 nimetatud kuriteo toimepanemises; 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletuse tõttu ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi riigilt, kohaliku omavalitsuse üksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude maksmist; 3) kohus on viimase kümne aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist otsustanud võlgniku kohustustest vabastamise; 4) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda tahtliku või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, seejuures loetakse võlausaldajate huvide kahjustamiseks ka vara raiskamine; 5) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu muid oma käesolevas seaduses sätestatud kohustusi. Eeltoodust tulenevalt algatab kohus ühtlasi võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Kohus kontrollis, et antud juhul puuduvad FiMS § 45 lõikes 3 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise alused. FiMS § 46 lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. Kohus on seisukohal, et Tiia Kalaus on vajalike erialaste teadmiste ja kogemustega isik ühtlasi võlgniku usaldusisiku ülesannete täitmiseks. FiMS § 46 lg 3 kohaselt esitab usaldusisik võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta kohtule igal aastal aruande. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada kohtule pankrotimenetluse lõppemisel, eeldades, et füüsilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus ei kesta üle aasta. Kui pankrotimenetlus kestab kauem kui aasta, tuleb usaldusisiku aruanne esitada hiljemalt 25. oktoobriks 2023. FiMS § 13 lõike 1 kohaselt, avalduse menetlusse võtmise määrus edastatakse võlgnikule ja maksejõuetusavalduse esitanud võlausaldajale. Kui avalduse on esitanud üks abikaasa, toimetatakse avalduse menetlusse võtmise määrus kätte teisele abikaasale.