Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Viru Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning kajalt tuleb tasuda poolelt hagihinnalt riigilõiv, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot (RLS § 59 lg 19). Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is. Menetlusabi taotlemise kord Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu põhjendused AS PlusPlus Capital esitas Viru Maakohtule hagi V. O. vastu võlgnevuse nõudes. Kohus võttis hagiavalduse menetlusse 07.10.2022. Hagiavaldus koos lisadega ja Viru Maakohtu 07.10.2022 menetlusse võtmise määrus on kostjale isiklikult kätte toimetatud 10.10.2022 (kostja kinnitas 10.10.2022 e-kirja teel, e-posti aadressilt: xxx, eelviidatud menetlusdokumentide kättesaamist). Kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks 24.10.2022 hagile vastanud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg kohaselt tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muu hulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda 2(4)

võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja palus kostjalt välja mõista järgmised nõuded: -Tele2 Eesti AS ja kostja vahel 18.11.2019 sõlmitud Tele2 liitumislepingust nr xxxxxxxx tulenev põhivõlgnevus Tele2 teenuste eest 69,61 eurot, viivisevõlgnevus 13,52 eurot ning edasiulatuv viivis 0,05% päevas põhinõudelt 69,61 eurolt alates 07.10.2022 kuni põhinõude täitmiseni. -Tele2 Eesti AS ja kostja vahel 18.11.2019 sõlmitud Tele2 liitumislepingust nr xxxxxxxx ja lepingu 18.02.2020, 23.03.2020 ning 12.01.2021 lisadest tulenev põhivõlgnevus seadmete järelmaksu eest 495,48 eurot, intressivõlgnevus 25,20 eurot, viivisevõlgnevus 13,57 eurot, sissenõudmiskulud 30 eurot ning edasiulatuv viivis 8% aastas alates 07.10.2022 põhinõudelt 495,48 eurolt kuni põhinõude täitmiseni. Kohus leiab, et hagiavaldus on õiguslikult põhjendatud ja hagi kuulub rahuldamisele. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja Tele2 Eesti AS ja kostja vahel 18.11.2019 sõlmitud Tele2 liitumislepingust nr xxxxxxxx tulenev põhivõlgnevus Tele2 teenuste eest 69,61 eurot, viivisevõlgnevus 13,52 eurot ning edasiulatuv viivis 0,05% päevas põhinõudelt 69,61 eurolt alates 07.10.2022 kuni põhinõude täitmiseni. Tele2 Eesti AS ja kostja vahel 18.11.2019 sõlmitud Tele2 liitumislepingust nr xxxxxxxx ja lepingu 18.02.2020, 23.03.2020 ning 12.01.2021 lisadest tulenev põhivõlgnevus seadmete järelmaksu eest 495,48 eurot, intressivõlgnevus 25,20 eurot, viivisevõlgnevus 13,57 eurot, sissenõudmiskulud 30 eurot ning edasiulatuv viivis 8% aastas alates 07.10.2022 põhinõudelt 495,48 eurolt kuni põhinõude täitmiseni. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Hageja palub hagis välja mõista kostjalt menetluskulud summas 615 eurot (riigilõiv 175 eurot, maksekäsu kiirmenetluses kantud menetluskulu 20 eurot, õigusabikulu 420 eurot, sh käibemaks). Kohus märgib, et õigusabikulu suurus (420 eurot, sh käibemaks) on hagiavalduse sisu ja mahtu arvestades põhjendatud. Hagiavalduse koostamiseks näidatud ajakulu 3,5 h on proportsionaalne (3,5 h x 100=350 +70 käibemaks=420 eurot), arvestades siinjuures eraldiseisvalt seda, et hagis osundatud viivisearvestuse teostamine on olnud ajamahukam töö. Kohus rahuldab hagi ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu summas 615 eurot. TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nimetatud taotluse esitanud ning kohus määrab, et kostjal tuleb menetluskuludelt tasuda ka viivis. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate 3(4)

menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kuulub käesolev kohtuotsus viivitamatule täitmisele. (allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pullerits Kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.