Ühinguõigus › Äriregistri asjad

jõustub

selle

kättetoimetamisega

Määrusele on õigus edasi kaevata määruskaebuse esitamisega 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisele

järgnevast päevast arvates sama maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule. Asjaolud Viru Maakohtu menetlusse saabus 02.09.2022 A.R. avaldus OÜ Ääsi Talu TR täiendava likvideerimismenetluse läbiviimiseks. Avalduse kohaselt on selgunud, et äriühingul on varana AS Swedbank kontol rahalised vahendid 2461,16 eurot. Avaldaja leiab, et tegemist on varaga, mis tuleb täiendava likvideerimise käigus üle anda osanikele. Kohtu põhjendused ja seisukoht Kohus leiab, et esitatud asjaolude pinnal on põhjendatud ennistada OÜ Ääsi Talu TR äriregistrisse. Avalduse rahuldamine annab likvdeerimismenetluse raames võimaluse korrastada varaga seonduv. Äriühing tuleb ennistada äriregistrisse, algatada ja läbi viia likvideerimismenetlus ning määrata likvideerijaks selleks nõusoleku andnud avaldaja/osaniku lepinguline esindaja. Äriseadustiku (ÄS) § 60 lg 5 sätestab, et kui pärast äriühingu registrist kustutamist ilmneb, et äriühingul oli vara ja vajalikud on likvideerimisabinõud, võib registripidaja otsustada likvideerimise. ÄS § 218 lg 2 sätestab, et kui pärast osaühingu registrist kustutamist ilmneb, et osaühingul jäi jaotamata vara ja vajalikud on täiendavad likvideerimisabinõud, võib kohus huvitatud isiku nõudel otsustada täiendava likvideerimise ja ennistada vanade likvideerijate õigused või määrata uued likvideerijad. Käesoleval juhul on selgunud, et OÜ-l on jäänud lõpule viimata varaga seotud toimingud, mis ei saa toimuda ühingu õiguslikku seisundit taastamata ja likvideerimist läbi viimata. Seetõttu on vara staatuse korrastamiseks vajalik ennistada registrist kustutatud OÜ õigusvõime TsÜS § 26 lg 2 tähenduses. Likvideerija ülesandeks on juriidilise isiku tegevuse lõpetamine, nõuete sissenõudmine, vara müük, võlausaldajate nõuete rahuldamine ja allesjääva vara jagamine õigustatud isikute vahel. TsMS § 602 kohaselt määrab kohus likvideerijaks isiku, kes on kohtu hinnangul võimeline oma ülesandeid vajalikul tasemel täitma. TsMS § 603 lg 1 sätestab, et kohus võib likvideerijaks määrata iga isiku, kes vastab seaduses nimetatud nõuetele ning on kohtu hinnangul võimeline oma ülesandeid vajalikul tasemel täitma. Likvideerijal on õigus küsida oma töö eest tasu ja kohtupraktika ning õiguskirjanduse kohaselt hüvitatakse likvideerija tasu pankrotiseaduses halduri tasustamise kohta sätestatud regulatsiooni alusel.

Kohus peab põhjendatuks likvideerijaks määrata selleks nõusoleku andnud isiku, avaldaja lepinguliseks esindajaks oleva vandeadvokaadi, kes eelduslikult on kohtu hinnangul pädev likvideerimismenetlust läbi viima ja korraldama ja on nõus, et tasu talle ei maksta. Likvideerijal tuleb kaks korda aastas esitada kohtule aruanne likvideerimismenetluses toimuva kohta ning likvideerimine nõuetekohaselt lõpule viia hiljemalt 2 aasta jooksul käesoleva määruse jõustumisest. TsMS § 478 lg 2 kohaselt hagita asjas tehtud määrus jõustub päeval, kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta määrus vastavalt selle sisule tehti, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 479 lg 2 kohaselt määruse, mille peale saab esitada määruskaebuse, toimetab kohus menetlusosalistele kätte, kui seadusest ei tulene teisiti. Menetluskulud Hagita menetluses jäävad menetluskulud, s.t. riigilõiv, avaldaja kanda TsMS § 172 lg 8 alusel. (allkirjastatud digitaalselt) Marika Leimann Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.