Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

2-22-114315

päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi toimetati kostjale või tema esindajale kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb kostjal tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is, või nr EE221700017003510302 Luminor Bank. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Kohtu selgitused

2-22-114315 26.06.2018 sõlmitud liitumislepingust ja 04.09.2018 sõlmitud liitumislepingu lisast, 04.09.2018 sõlmitud tähtajalisest liitumislepingust seadme CAT S41 Dual ostmiseks ning seadme Huawei P Smart Dual kindlustamiseks sõlmitud seadmekindlustuse lepingust tulenev võlgnevus summas 745,19 eurot (sh põhinõue 442,09 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 303,10 eurot), viivised põhinõudelt 442,09 eurot alates 10.06.2022 kuni põhinõude täitmiseni kolmekordses VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses. - Kohus teeb tagaseljaotsuse põhjusel, et kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud 15.09.2022 (väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu). Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud (29.09.2022). Seega loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ja kohus kontrollib ainult hagi õiguslikku põhjendatust. Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud asjaolude õigsuse korral õiguslikult põhjendatud. - Menetlusosaline võib seaduses sätestatud alustel taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja või kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmisetaotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. - Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Kajast peab nähtuma, millises ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja oma väidete kohta tõendid. - Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust TsMS § 415 lg 1 punktides 1–3 sätestatud aluse esinemise korral. - Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest. - TsMS § 162 lõige 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Viidatud sätte alusel jäävad hageja menetluskulud kostja kanda. - Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1). Asja materjalidest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks menetluses tasutud riigilõiv 245 eurot. Kohus leiab, et hageja on riigilõivu tasunud seaduses ettenähtud määras ja see tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja taotles kostjalt välja mõista hageja õigusabikulud summas 480 eurot (km-ta). Hageja esindaja on õigusabi osutanud 3,8 tundi, tunnitasuga 120 €/h, lisaks maksekäsu kiirmenetluse avaldusele koostamisele ja kohtule esitamiseks kulunud aeg 20 eurot. Kohus arvestades hageja

2-22-114315 lepingulise esindaja eeldatavat töömahtu ja asja keerukust, leiab et tasu õigusabi eest nõutud summas on põhjendatud osaliselt. Kohus leiab, et tasumäär 120 €/h on mõistlik ja põhjendatud. Kohus leiab, et põhjendatuks saab lugeda maksekäsu kiirmenetluse kulusid summas 20 eurot. Kohus leiab, et ajakulu 3,8 tundi on põhjendatud osaliselt. Kohtu hinnangul on mõistlik ajakulu 2 tundi, sest tsiviilasi ei ole õiguslikult keerukam ega mahukam kui teised samasugused menetlused sarnastes nõuetes. Hagi koostamisel ei pidanud hageja esindaja uuesti läbi töötama suures mahus dokumente, sest maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiseks pidi hageja esindaja nõude alusdokumentidega olema tuttav. Arvestades seda, et hageja esindaja on sarnastes tsiviilasjades esitanud sarnaseid hagisid, pole hageja esindaja pidanud kulutama väga palju aega hagiavalduse koostamisele, tegemist on nn tüüpavaldusega. Hageja põhjendatud õigusabikulud on seega kokku 505 eurot, millest 245 eurot on riigilõiv ja 260 eurot lepingulise esindaja tasu (maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot ja hagimenetluses 2 × 120 €/h). - Tagaseljaotsuse teeb kohus ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). Kui kostja esitab kaja ja kohus jätab kaja rahuldamata, siis täiendab kohus tagaseljaotsust kirjeldava ja põhjendava osaga kaja lahendamise määruses (Riigikohtu 17. detsembri 2014. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-14, p 11 kolmas lõik).

/allkirjastatud digitaalselt/ Reena Undrest Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.