Alpter Grupp OÜ maksejõuetusavaldus võlgniku X pankroti väljakuulutamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja/võlausaldaja: Alpter Grupp OÜ (registrikood 10224321; asukoht Tähe 106c, Tartu linn, 51013 Tartu maakond, e-post: [email protected]) Avaldaja lepinguline esindaja vandeadvokaat Kaspar Lind
4.Määrata usaldusisiku Martin Pärn tasu suuruseks 1250 eurot, millele lisandub käibemaks 250 eurot, kokku 1500 eurot.
5.Usaldusisiku tasu summas 1500 eurot (sh käibemaks) maksta välja võlausaldaja Alpter Grupp OÜ poolt 26.08.2022 tasutud deposiidist OÜ Advokaadibüroo Naur & Pärn arveldusarvele nr EE157700771006482113.
6.Jätta menetluskulud võlgniku X kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks mõistliku aja jooksul peale käesoleva kohtulahendi jõustumist.
7.Kohtumäärus toimetada kätte võlausaldajale, võlgnikule, usaldusisikule ning Riigi Tugiteenuste Keskusele.
8.Avaldada teade maksejõuetusmenetluse lõpetamise kohta pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Määrusele, mille kohus on teinud maksejõuetusavalduse läbivaatamise kohta, võib võlgnik või maksejõuetusavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja kaudu (FiMS § 54 lg 10). Määrusele, millega kohus määras kindlaks usaldusisiku tasu, võib esitada usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja kaudu (FiMS § 18 lg 10). Asjaolud ja menetluse käik
1.Alpter Grupp OÜ (avaldaja, võlausaldaja) esitas 11.08.2022 Pärnu Maakohtule võlgniku suhtes võlausaldaja maksejõuetusavalduse võlgniku X (võlgnik) pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt on võlausaldajal võlgniku suhtes nõue summas 6556,45 eurot, mis tugineb Tööinspektsiooni Lõuna inspektsiooni töövaidluskomisjoni 02.07.2012 otsusele (otsus on jõustunud). Avaldajale on täitemenetluse käigus laekunud 446,71 eurot, avaldajale tasumata summa ehk täitmata nõue on 6109,29 eurot. Nimetatud dokumendi alusel on alustatud 03.10.2012 täitemenetlus (Pärnu tööpiirkonna kohtutäitur Rannar Liitmaa, täitetoimik nr 175/2012/2695). Nõude suurus on käesoleval ajal koos täitekuludega on 6824,82 eurot. Võlgniku suhtes on ligi 10 aastat toimunud täitemenetlus, mille tulemus on kesine, sest laekunud on murdosa summast, mis võlgnikult on välja mõistetud. Võlgnikul puuduvad kinnisasjad ja seosed äriühingutega. Võlausaldaja on seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu ja maksejõuetus ei ole ajutine. Võlausaldajale ei ole teada asjaolusid, millest saaks järeldada, et võlgniku tervislik seisund ei võimaldaks tal töötada. Arvestades täitemenetluse perioodi ning võlgniku kvalifikatsiooni (kutseline autojuht), siis ei saa ka eeldada, et isikul puudub võimalus töötasu teenimiseks. Võlgnik ei ole kunagi ka sisuliselt nõude aluseks olevat töövaidluskomisjoni lahendit vaidlustanud.
2.Võlausaldaja tasus 26.08.2022 usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks deposiidi. Kohus 30.08.2022 määrusega võttis võlausaldaja maksejõuetusavalduse võlgniku pankroti väljakuulutamiseks menetlusse ja andis võlgnikule tähtaja võlausaldaja pankrotiavalduse kohta vastuväite esitamiseks 08.09.2022, võlgnikul tuli nimetatud tähtajaks mh teatada, kas ta soovib pankrotiavalduse läbivaatamist kohtuistungil ja kas ta soovib kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Võlgnik esitas 07.09.2022 kohtule kohtutäiturile esitamiseks ette nähtud aegumise avalduse kuupäevaga 03.10.2022. Muid seisukohti, vastuväiteid ja taotlusi võlgnik ei esitanud.
3.16.09.2022 määrusega nimetas kohus võlgniku usaldusisikuks kirjaliku nõusoleku alusel vandeadvokaat Martin Pärna, tegi usaldusisikule kohustuseks FiMS §-st 17 tulenevate ülesannete täitmise ning andis usaldusisikule tähtaja esitada kohtule FiMS § 17 kohaselt tegevuse aruanne hiljemalt 03.10.2022. Kohus määras asjaolude arutamiseks ärakuulamise 04.10.2022 ning peatada võlgniku vara suhtes toimuvad sundtäitmised kuni pankroti väljakuulutamiseni või menetluse lõppemiseni.
4.Usaldusisik esitas 03.10.2022 kohtule usaldusisiku hinnangu ja taotluse tasu saamiseks. Usaldusisik leiab, et tuleks välja kuulutada võlgniku pankrot juhul kui selleks tasutakse deposiit, sest võlgnik ei ole kohtule teatanud, et ta soovib kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Võlgniku igakuise sissetuleku moodustab Eesti Töötukassa makstav TVT 506,23 eurot ja tema vara moodustas seisuga 22.09.2022 tema Swedbank AS arvelduskontol olnud 26,80 eurot. Usaldusisiku hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu (vara puudub ja tema sissetulek ei ole piisav selleks, et tasuda efektiivselt tema teadaolevaid kohustusi, mille suurus on vähemalt ca 6819,82 eurot). Võlgniku Swedbank arvelduskonto väljavõttelt nähtub, et ta on 30.08.2022-01.09.2022 ehi siis 2 (5)
peale võlausaldaja maksejõuetusavalduse esitamist võtnud oma arvelt välja sularaha kokku 7200 eurot. Võlgnik ei ole usaldusisiku e-postiga saadetud küsimustele selle kohta, kas raha on tal alles või mis ta sellega tegi, vastanud. Suuliselt on võlgnik usaldusisikule teatanud, et ei mäleta raha väljavõtmist. Eeltoodut arvesse võttes võib maksejõuetuse tekkimise põhjuseks olla kas kuriteo tunnustega tegu (KarS § 384 Maksejõuetuse põhjustamine) või muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõistes, juhul kui ilmneb, et arvelt väljavõetud raha näol oli tegemist võlgniku mittearestitava sissetulekuga, mida tal oli õigus käsutada. Usaldusisik on palunud teha võlgniku pankrotimenetlusest huvitatud isikutele väljaande Ametlikud Teadaanded vahendusel ettepanek tasuda pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti 1500 eurot. Kui tähtaegselt tasutakse kohtu deposiiti pankrotimenetluse kulude katteks nõutav rahasumma, siis kuulutada välja võlgniku pankrot ja nimetada pankrotihalduriks Martin Pärn. Kui tähtaegselt ei tasuta kohtu deposiiti pankrotimenetluse kulude katteks nõutavat rahasummat, siis lõpetada võlgniku maksejõuetusmenetlus pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu vastavalt PankrS §-s 29 sätestatule. Määrata võlgniku usaldusisiku tasuks 1 250 eurot, millele lisandub käibemaks 250 eurot, kokku 1 500 eurot.
5.Kohus kuulas 04.10.2022 ära võlgniku, võlausaldaja esindaja ja usaldusisiku. Võlausaldaja jäi oma kohtule esitatud avalduse ning usaldusisik oma aruande juurde. Võlgnik ei olnud nõus allkirjastama kohustustest vabastamise menetluse algatamise avaldust, mistõttu kohus selgitas, et loeb, et võlgnik ei soovi kohustustest vabastamise menetluse algatamist.
6.Kohus tegi 05.10.2022 määrusega võlgniku võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele ettepaneku tasuda võlgniku pankrotimenetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks 1500 eurot kohtu deposiiti hiljemalt 14.10.2022. Kohtu poolt määratud tähtajaks (ega käesoleva määruse tegemise ajaks) nimetatud summat kohtu deposiiti tasutud ei ole. Kohtumääruse põhjendused
7.Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 43 kohaselt füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras, kui füüsilise isiku maksejõuetuse seaduses ei ole sätestatud teisiti.
8.Kohus, tutvunud usaldusisiku aruandega ning uurinud asjas esitatud tõendeid, leiab, et võlgniku X maksejõuetusmenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu vastavalt (PankrS) § 29 lg 1, kuna võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks ning eeldatavalt puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus ning võlgnik ei ole esitanud taotlust kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks.
9.PankrS § 29 lg 1-3 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda. Kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa.
10.PankrS § 30 lg 1 ja 2 kohaselt, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. Kohus teatab väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa kohtu deposiiti. Kohus on teinud 05.10.2022 ettepaneku väljaandes Ametlikud Teadaanded võlgniku võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu 3 (5)
deposiitkontole 1500 eurot hiljemalt 14.10.2022. Võlgnik, võlausaldajad ega kolmandad isikud nimetatud summat tasunud ei ole.
11.Usaldusisiku ettekande kohaselt võlgnikul vara puudub ning kohustusi on vähemalt ca 6819,82 eurot. Usaldusisik on seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu. Tasutud ei ole pankrotimenetluse kulude deposiiti. Kohtu hinnangul on täidetud PankrS § 29 lg 1-3 eeldused pankrotimenetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. FiMS § 45 lg 2 sätestab, et kui esineb PankrS § 29 lg-s 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. Käesoleval juhul võlgnik kohustustest vabastamise menetluse algatamise avaldust esitanud ei ole, mistõttu on põhjendatud maksejõuetusmenetluse lõpetamine pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.
12.PankrS § 29 lg 4 kohaselt avaldab kohus teate menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded.
13.FiMS § 53 lg 1 kohaselt on usaldusisiku ülesanne välja selgitada võlgniku varad ja kohustused ning teavitada kohut ja võlausaldajaid erapooletult ning asjatundlikult võlgniku majanduslikust olukorrast ja makseraskuste ületamise võimalustest, nõustada ja abistada võlgnikku maksejõuetusavalduse menetlemise ajal, samuti kohustustest vabastamise ja võlgade ümberkujundamise menetluses, ning teostada võlgade ümberkujundamise ja kohustustest vabastamise menetluses järelevalvet.
14.FiMS § 54 lg 1 ja 2 kohaselt usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise käesoleva seaduse § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel. FiMS § 54 lg 4 ja 9 sätestab, et kohus määrab usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse. Kohus võib usaldusisiku tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb.
15.PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. PankrS § 23 lg 2 kohaselt on ajutise halduri tasuga kaetud ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. PankrS § 23 lg 3 kohaselt ajutise pankrotihalduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. PankrS § 23 lg 6 sätestab, et kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb.
16.Usaldusisik esitas tasu taotluse, millest nähtub, et ülesannete täitmiseks kulutas usaldusisik 10 tundi. Usaldusisik palub määrata tema tasuks 1250 eurot (tund 130 eurot – 50 eurot), millele lisandub käibemaks 250 eurot, kokku 1500 eurot. Võlgnik ei ole usaldusisiku tasule vastuväiteid esitanud. Kohus leiab, et arvestades usaldusisiku ülesannete mahtu ja keerukust ning usaldusisiku kutseoskusi, on ülesannete täitmiseks kulunud aeg põhjendatud. Usaldusisiku tunnitasu määr 130 eurot mahub kehtestatud piirmääradesse. Kohus määrab usaldusisiku tasuks 1250 eurot, millele lisandub käibemaks 250 eurot, kokku 1500 eurot. Usaldusisiku tasu summas 1500 eurot kuulub väljamaksmisele võlausaldaja poolt 26.08.2022 kohtu deposiiti tasutud summast.
4 (5)
17.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.
18.Kohus jätab lähtuvalt TsMS § 172 lg-st 1 menetluskulud võlgniku kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks mõistliku aja jooksul peale kohtulahendi jõustumist tulenevalt TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2.
19.TsMS 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati