Pankrotiõigus › Füüsilise isiku võlgadest vabastamise menetlus

2-13-41198 väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest.

Asjaolud A. M. (endine perekonnanimi J., võlgnik) esitas 29.08.2013 Harju Maakohtule pankrotiavalduse põhjendusega, et võlgnik viibib vangistuses ning võlgnikul puudub vara ja sissetulek ja ta ei osale ka vanglas tööhõives. Pankrotiavalduses esitas A. M. ka taotluse võlgniku kohustustest vabastamiseks. Harju Maakohus kuulutas 11.11.2013 otsusega välja A. M.’i pankroti ning nimetas pankrotihalduriks Raivo Piirla. Harju Maakohtu 11.08.2014 määrusega lõpetati A. M.’i (pankrotis) pankrotimenetlus raugemise tõttu ning algatati A. M.’i (pankrotis) suhtes võlgniku kohustustest vabastamise menetlus. A. M.’i (pankrotis) kohustustest vabastamise menetluses määrati usaldusisiku kohustusi täitma D. B.. Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud kajastati kohtu 11.08.2014 määruses järgmiselt:

2-13-41198 usaldusisiku aruannetest nähtuvalt on usaldusisik teinud maksed kahele võlausaldajale, so Riigi Tugiteenuste Keskusele summas 9.19 eurot ja M. L.ile summas 1000 eurot. Kohus teostas järelepärimise Riigi Tugiteenuste Keskusele, milles palus teada anda, kui suures ulatuses on tehtud ülekandeid A. M.’i (pankrotis) nii tema enda kui usaldusisiku D. B. arvelduskontodele võlausaldajatele tasumiseks alates A. M.’i (pankrotis) kohustustest vabastamise menetluse algatamisest, so 11.08.2014 kuni A. M.’i (endine perekonnanimi J., pankrotis) vanglast vabanemiseni ja ka hilisemalt, kui hiljem on veel ülekandeid tehtud. Samuti palus kohus täpsustada, mis summadega oli tegu, et selgitusse märgiti: „A. J. võlausaldajate tunnustatud nõuete katteks.“ Vastuseks kohtu järelepärimisele teatas Riigi Tugiteenuste Keskus, et kohustustest vabastamise menetluse ajal A. M.’i (pankrotis) vangla isikuarvele laekuvatest rahalistest vahenditest jagunevad isikul vahekontole 50% summadest võlausaldajate tunnustatud nõuete katteks, sealhulgas vahekontole kogunevad summad kannab Riigi Tugiteenuste Keskus edasi usaldusisiku D. B. arvelduskontole väljamaksete tegemiseks võlausaldajatele. Vastavad summad kuuluvad kogu ulatuses võlausaldajatele väljamaksmisele. Riigi Tugiteenuste Keskuse vastuskirjast nähtuvalt on Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu teostatud väljamakseid usaldusisiku D. B. arvelduskontole võlausaldajatele tasumiseks alates A. M.’i (endine perekonnanimi J., pankrotis) kohustustest vabastamise menetluse algatamisest, so 11.08.2014 selgitusega „A. J. võlausaldajate tunnustatud nõuete katteks“ kogusummas 3622.49 eurot. Kohtule teadaolevalt oli usaldusisik teostanud väljamakseid võlausaldajatele kogusummas 1009.19 eurot. Kohtule jäi arusaamatuks, millistest asjaoludest tulenevalt ei ole võlausaldajatele tehtud väljamakseid suuremas ulatuses ning mis on saanud ülejäänud rahast, mis laekus usaldusisiku arveldusarvele võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Kohus selgitas 02.06.2020 istungil usaldusisikule, et väljamakseid võlausaldajatele tuleb teha vastavalt jaotistele, kuid usaldusisik vastavat proportsionaalsuse põhimõtet väljamaksete teostamisel järginud ei ole. Lisaks teatas usaldusisik, et on võlausaldajatele mõeldud raha arvelt maksnud endale usaldusisiku tasu ning muuhulgas maksnud võlgnikule raha suuremas protsentuaalses ulatuses kui seaduse kohaselt pidanuks. 15.07.2022 kohtunõudega palus kohus võlgnikul ja võlausaldajal esitada kohtule aruanne võlgniku usaldusisiku kohustuste täitmise kohta, milles oleks muuhulgas välja toodud ja tõendatud järgmised asjaolud: võlgniku elukoha, tulutoova tegevuse ja sissetulekute ülevaade; võlgnikule üle antud osa sissetulekutest (PankrS § 173) (kuni 30.06.2022 kehtinud redaktsioon); võlausaldajate nõuete rahuldamiseks eraldatud ning välja makstud summad ja summade arvutuskäigud (PankrS § 172 (kuni 30.06.2022 kehtinud redaktsioon)). 15.07.2022 kohtunõudega palus kohus, kuivõrd A. M.’i (pankrotis) kohustustest vabastamise menetlus on kestnud üle 7. aasta võlausaldajatel esitada hiljemalt 05.08.2022 oma seisukohad A. M.’i (pankrotis) kohustustest vabastamise osas. Maksu- ja Tolliamet teavitas 19.07.2022 kohut, et A. M.’i (pankrotis) pankrotimenetluses jäi rahuldamata Eesti Vabariigi nõue Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu summas 9.19 eurot ning seisuga 18.07.2022 on nimetatud nõue tasutud. Seisukoha kohaselt A. M.’ile (pankrotis) on kohustustest vabastamise menetluse ajal lisandunud erinevate kohtumenetlustega täiendavalt kohustusi, millede jääk 18.07.2022 seisuga on 5559.13 eurot. Töötamise registri andmetel võlgnikul kehtivaid töölepinguid sõlmitud ei ole. Kohustustest vabastamise menetluse ajal on võlgnikul olnud sõlmitud töölepingud OÜ-ga X(20.05-31.08.2015), OÜ-ga X (09.0531.08.2016) ja OÜ-ga X (14.02-20.02.2019). Võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse ajal saanud eelpool nimetatud äriühingutest ka väljamakseid. Maksuhalduri selgitas, et puudub teave selle kohta, et võlgnik oleks rikkunud süüliselt PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja

2-13-41198 kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Maksu- ja Tolliameti selgituste kohaselt, tuleb A. M.i (pankrotis) kohustustest vabastamise jätta kohtu otsustada. Võlausaldaja M. L. teavitas kohut 01.08.2022, et võlgniku usaldusisikult D. B. on laekunud võlausaldaja kontole 04.10.2016 500 eurot ja 30.03.2017 500 eurot ja rohkem laekumisi võlgnikult ei ole. Võlausaldaja selgitab, et seega on võlgnik suutnud kohustustest vabastamise menetluses tasuda võlausaldajale u 5% kogu summast ja võlausaldaja nõude rahuldamine 5% ulatuses ei ole võlausaldaja arvates PankrS §175 lg11 tähenduses nõude täitmine arvestatavas ulatuses ja seetõttu ei ole alust võlgnikku kohustusest vabastada. Arvestades võlgniku motiveeritust kohustustest vabastamise menetluses, kus võlgnik ei ole tegelenud mõistlikult tulutoova tegevuse või selle otsimisega, on suutnud rahuldada võlausaldaja nõuet vaid 5% ulatuses ning on viibinud kinnipidamisasutuses, ei ole saavutatud PankrS § 2 teises lauses sätestatud eesmärki (anda füüsilisest isikust võlgnikule võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras), mistõttu võlausaldaja leiab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetlus tuleb lõpetada ja jätta võlgnik kohustustest vabastamata. Võlausaldaja kohtutäitur Kaire Põlts teavitas 02.08.2022 kohut, et kohtutäituril Kaire Põlts puudub antud võlgniku endiste kohtutäiturite Terje Tšapis ja Urmas Tärno täitemenetlustes teave raha laekumiste kohta, millest tulenevalt jätab kohtutäitur kohustustest vabastamise kohtu otsustada. 18.08.2022 pikendas kohus võlgniku telefoni teel esitatud taotluse alusel võlgnikule aruande esitamise tähtaega kuni 29.08.2022. 30.08.2022 esitas usaldusisik D. B. kohtule võlgniku/usaldusisiku aruande kohustustest vabastamise menetluses. Kohtumääruse põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS, kuni 30.06.2022 kehtinud redaktsioon) § 175 lg 1 kohaselt pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. PankrS § 175 lg 2 p 2 (kuni 30.06.2022 kehtinud redaktsioon) sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. PankrS § 173 (kuni 30.06.2022 kehtinud redaktsioon) järgi on võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima (lg 1), võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (lg 2), võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama (lg 3) ja käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti (lg 4). PankrS § 175 lg 3 (kuni 30.06.2022 kehtinud redaktsioon) kohaselt ei või kohus keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast enne, kui ta on ära kuulanud usaldusisiku ja võlgniku, samuti võlausaldajad, kes on selleks soovi avaldanud.

2-13-41198 Harju Maakohtu 11.08.2014 määrusega lõpetati A. M.’i (endine perekonnanimi J., pankrotis) pankrotimenetlus raugemise tõttu ning algatati A. M.’i (pankrotis) suhtes võlgniku kohustustest vabastamise menetlus, mille kestel kohus pikendas kohustustest vabastamise menetluse kestust

2-13-41198 27.11.2020 kohtumäärusega pikendas kohus A. M.’i kohustustest vabastamise menetlust kuni seitsme aastani. PankrS § 84 kohaselt teostab kohus järelevalvet pankrotimenetluse seaduslikkuse üle ja täidab muid seadusest tulenevaid ülesandeid. PankrS § 172 (kuni 30.06.2022 kehtinud redaktsioon) kohaselt kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 (kuni 30.06.2022 kehtinud redaktsioon) nimetatud makseid. Usaldusisik peab võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma. Võlausaldaja põhjendatud taotlusel võib kohus usaldusisikule anda õiguse kontrollida, kas võlgnik täidab oma kohustusi. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Mõjuval põhjusel võib kohus omal algatusel, võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel vabastada usaldusisiku ja asendada ta teise usaldusisikuga enne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamist. Vabastatud usaldusisik esitab kohtule aruande. PankrS § 175 lg 2 p-st 2 sätestatust põhimõtetest tulenevalt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast järgmistel asjaoludel: 1) võlgnik on rikkunud PankrS §-s 173 sätestatud kohustusi; 2) võlgnik on eelnimetatud kohustusi rikkunud süüliselt; 3) võlgnik on kohustuse süülise rikkumisega kahjustanud võlausaldajate huve. PankrS § 175 lg 3 sätestab, et kohus ei või keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, enne kui ta on ära kuulanud usaldusisiku ja võlgniku, samuti võlausaldajad, kes on selleks soovi avaldanud. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt peab võlgnik vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. Maksu- ja Tolliamet teavitas 19.07.2022 kohut, et A. M.’i (pankrotis) pankrotimenetluses jäi rahuldamata Eesti Vabariigi nõue Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu summas 9.19 eurot ning seisuga 18.07.2022 on nimetatud nõue tasutud. Maksu- ja Tolliameti seisukoha kohaselt on A. M.’ile (pankrotis) kohustustest vabastamise menetluse ajal lisandunud erinevate kohtumenetlustega täiendavalt kohustusi, millede jääk 18.07.2022 seisuga on 5 559.13 eurot. Töötamise registri andmetel ei ole võlgnikul kehtivaid töölepinguid sõlmitud. Kohustustest vabastamise menetluse ajal on võlgnikul olnud sõlmitud töölepingud OÜ-ga X (20.0531.08.2015), OÜ-ga X (09.05-31.08.2016) ja OÜ-ga X (14.02-20.02.2019). Võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse ajal saanud eelpool nimetatud äriühingutest ka väljamakseid. Maksuhalduril puudub teave selle kohta, et võlgnik oleks rikkunud süüliselt PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Maksu- ja Tolliameti selgituste kohaselt, tuleb A. M.i (pankrotis) kohustustest vabastamise jätta kohtu otsustada. Võlausaldaja M. L. teavitas kohut 01.08.2022, et võlgniku usaldusisikult D. B. on laekunud võlausaldaja kontole 04.10.2016 500 eurot ja 30.03.2017 500 eurot ja rohkem laekumisi võlgnikult ei ole. Võlausaldaja on seisukohal, et võlgnik on suutnud kohustustest vabastamise menetluses tasuda võlausaldajale u 5% kogu summast ja võlausaldaja nõude rahuldamine 5% ulatuses ei ole võlausaldaja arvates PankrS §175 lg11 tähenduses nõude täitmine arvestatavas ulatuses ja seetõttu ei ole alust võlgnikku kohustusest vabastada. Arvestades võlgniku motiveeritust kohustustest vabastamise menetluses, kus võlgnik ei ole tegelenud mõistlikult tulutoova tegevuse või selle otsimisega, on suutnud rahuldada võlausaldaja nõuet vaid 5%

2-13-41198 ulatuses ning on viibinud kinnipidamisasutuses, ei ole saavutatud PankrS § 2 teises lauses sätestatud eesmärki (anda füüsilisest isikust võlgnikule võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras), mistõttu võlausaldaja leiab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetlus tuleb lõpetada ja jätta võlgnik kohustustest vabastamata. Võlausaldaja kohtutäitur Kaire Põlts teavitas 02.08.2022 kohut, et kohtutäituril Kaire Põlts puudub antud võlgniku endiste kohtutäiturite Terje Tšapis ja Urmas Tärno täitemenetlustes teave raha laekumiste kohta, millest tulenevalt jätab kohtutäitur kohustustest vabastamise kohtu otsustada. 18.08.2022 pikendas kohus võlgniku telefoni teel esitatud taotluse alusel võlgniku/usaldusisiku aruande esitamise tähtaega kuni 29.08.2022. PankrS § 173 lg 2 (kuni 30.06.2022 kehtinud redaktsioon) sätestab, et võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Kohtu hinnangul on võlgnik raskest hooletusest rikkunud PankrS § 173 lg-s 2 sätestatud kohustusi. Kohus põhjendab seda alljärgnevaga. Võlgniku usaldusisik on võlgniku kohustustest vabastamise menetluse jooksul, s.o 7 aasta vältel, teinud võlausaldajatele, võlgnikule ja ka endale väljamakseid. Usaldusisik on 02.06.2020 kohtuistungil selgitanud, et andis võlgnikule väljamaksetest raha ning kinnitas sealhulgas, et on saanud tasu usaldusisiku kohustuste täitmise eest. 02.06.2022 istungil on võlgnik kinnitanud, et tema palvel on usaldusisik teostanud väljamakseid võlgnikule endale. PankrS § 172 lg 2 (kuni 30.06.2022 kehtinud redaktsioon) kohaselt usaldusisik peab võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt võlausaldajate nimekirjas ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma. Kohus teostas järelepärimise Riigi Tugiteenuste Keskusele, milles palus teada anda, kui suures ulatuses on tehtud ülekandeid A. M.’i (pankrotis) nii tema enda kui usaldusisiku D. B. arvelduskontodele võlausaldajatele tasumiseks alates A. M.’i (pankrotis) kohustustest vabastamise menetluse algatamisest, s.o 11.08.2014 kuni A. M.’i (pankrotis) vanglast vabanemiseni ja ka hilisemalt, kui hiljem on veel ülekandeid tehtud. Samuti palus kohus täpsustada, mis summadega oli tegu, et selgitusse märgiti: „A. J. võlausaldajate tunnustatud nõuete katteks.“ Vastuseks kohtu järelepärimisele teatas Riigi Tugiteenuste Keskus, et kohustustest vabastamise menetluse ajal A. M.’i (pankrotis) vangla isikuarvele laekuvatest rahalistest vahenditest jagunevad isikul vahekontole 50% summadest võlausaldajate tunnustatud nõuete katteks, sealhulgas vahekontole kogunevad summad kannab Riigi Tugiteenuste Keskus edasi usaldusisiku D. B. arvelduskontole väljamaksete tegemiseks võlausaldajatele. Vastavad summad kuuluvad kogu ulatuses võlausaldajatele väljamaksmisele. Riigi Tugiteenuste Keskuse vastuskirjast nähtuvalt on Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu teostatud väljamakseid usaldusisiku D. B. arvelduskontole võlausaldajatele tasumiseks alates A. M.’i kohustustest vabastamise menetluse algatamisest, s.o 11.08.2014 selgitusega „A. J. võlausaldajate tunnustatud nõuete katteks“ kogusummas 3 622.49 eurot. Kohtule teadaolevalt on aga usaldusisik teostanud väljamakseid võlausaldajatele kogusummas 1 009.19 eurot. Võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse ehk 7 aastase perioodi jooksul tasunud võlausaldajale Eesti Vabariik Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu summast 9.19 eurot 9.19 eurot

2-13-41198 ehk 100% ja võlausaldajale M. L. summast 20 235.56 eurot 1 000 eurot ehk u 5%, millega võlgnik on võlausaldajaid kohelnud ebavõrdselt. Kohus selgitab, et kohustustest vabastamise menetlus eeldab võlgniku järjepidevat tegelemist tulutoova tegevusega ja/või selle otsimist. Menetlused, kus võlgnik ei suuda kohustustest midagi tagasi maksta või tasub alla 10% nõudest, peaksid võlgniku jaoks positiivse tulemusega lõppema vaid erandjuhul. Kohtu hinnangul pole võlgnik antud juhul teinud piisavalt, et võlausaldajate nõudeid rahuldada arvestades, et võlausaldajatele tasumiseks on kantud usaldusisikule kokku 3 622.49 eurot, kuid võlausaldajateni jõudnud vaid 1 009.19 eurot ehk 2 613.30 eurot ei ole kasutatud sihtotstarbeliselt. Eeltoodust tulenevalt ei ole võlausaldajatele tehtud väljamakseid suuremas ulatuses ning ülejäänud raha, mis laekus usaldusisiku arveldusarvele võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ei ole nendeni jõudnud. Usaldusisikul on aga tulenevalt PankrS § 172 lg 2 (kuni 30.06.2022 kehtinud redaktsioon) kohustus saadud maksed esiteks hoida enda varast eraldi ja teiseks need vastavalt võlausaldajate nimekirjas ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksta. Kohus selgitas 02.06.2020 istungil usaldusisikule, et väljamakseid võlausaldajatele tuleb teha vastavalt jaotistele, kuid usaldusisik vastavat proportsionaalsuse põhimõtet väljamaksete teostamisel järginud ei ole. Lisaks teatas usaldusisik, et on võlausaldajatele mõeldud raha arvelt maksnud endale usaldusisiku tasu ning muuhulgas maksnud võlgnikule raha suuremas protsentuaalses ulatuses kui seaduse kohaselt pidanuks. Kohus on selgitanud usaldusisikule, et pankrotiseadus ei näinud varasemalt ette usaldusisiku tasu. Alates 01.02.2021 jõustunud PankrS § 172 lg 51 sätestab, et usaldusisiku taotlusel määrab kohus usaldusisikule tema kohustuste täitmise eest tasu arvestusega 10–50 eurot tund. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse. Usaldusisiku tasu makstakse võlgniku poolt usaldusisikule loovutatud vara arvel. Kohus võib usaldusisiku tasu maksmiseks määrata võlgnikule ka menetlusabi. Sel juhul makstakse tasu, lähtudes PankrS § 65 lõikes 11 sätestatust. Kohus ei määra usaldusisiku kohustuste täitmise eest tasu, kui ta on võlgnikku ennast kohustanud täitma usaldusisiku kohustusi. Eeltoodust tuleneb, et kuigi kohtumääruse väljaandmise ajal kehtiva seaduse redaktsiooni kohaselt on võimalik usalduslikul saada kohustuste täitmise eest tasu ei võimaldanud seda varasemalt kehtinud redaktsioon, millest kohus käesoleva kohustustest vabastamise otsustamisel lähtub. Kohus on aga seisukohal, et isegi kui kohaldada tagasiulatuvalt PankrS § 172 lg 51 sätestatut siis ei saaks tasu suuruseks olla 2 613.30 eurot ning usaldusisik ei ole teinud kohtule vastavasisulist tasu taotlust koos tasu arvestusega vaid on omavoliliselt menetluse kestel otsustanud maksta endale usaldusisiku tasu. Kohtule ei ole teada täpne summa, mille usaldusisik on arvestanud enda tasuks, kuid kohus on seisukohal, et võlausaldajatele mõeldud raha on kulutatud põhjendamatult. Kohus on seisukohal, et usaldusisikul puudus alus ja kohustus võlausaldajatele tunnustatud nõuete eest väljamaksmiseks ette nähtud raha arvelt teha väljamakseid võlgnikule endale, eriti arvestades asjaolu, et võlgniku oli väljamaksete teostamise hetkel riiklikul ülalpidamisel ja ei vajanud toimetuleksuks rahalisi vahendeid. Ka puudus usaldusisikul võlgnikule väljamaksete tegemiseks kohtu luba ja võlausaldajate nõusolek. Väljamaksete teostamise näol oli tegemist võlausaldajatele sihtotstarbeliseks mõeldud rahaga ning ajal, mil võlgnik raha teenis oli ta riiklikul ülalpidamisel ning temale ei rakendu pankrotiseadusest tulenev elatise maksmise erisus. Kohus leiab, et kui võlgnik vanglast vabanes ja tal ei olnud väidetavalt elatusvahendeid

2-13-41198 oleks võlgnik pidanud taotlema sotsiaalabi, mitte põhjendamatult kulutama võlausaldajatele ettenähtud raha. Samuti puudus usaldusisikul puudus õigus väljamaksete üleandmine võlgnikule. Kohtu hinnangul on eeltoodust tulenevalt käesoleval juhul nii usaldusisik kui võlgnik rikkunud neile lasuvaid kohustusi. Kohus selgitab aga, et seadusest tulenevalt puudub kohtul nõudeõigus usaldusisiku vastu väljamakstud tasu tagasi nõudmiseks. Võlgnik avaldas 02.06.2020 istungil (02.06.2020 kohtuistungi protokoll 00:14:01), et võlgnikul on käimas protsess raha, summas 9 000 eurot, tagastamise osas ning võlgnik soovib tagastada raha, mille võlgnik kasutas enda tarbeks, võlausaldajatele. Kohtule ei ole aga esitatud täiendavaid või väidete kontrollimist võimaldavaid andmeid väidetava summa laekumise osas. Ka kohtute infosüsteemist (KIS2) teostatud päringu kohaselt ei nähtu, et võlgnik oleks menetlusosaliseks menetlustest, kust nähtuks, et võlgnikul on nõudeõigus eelviidatud summa väljamõistmiseks. Tsiviilasjas nr 2-15-1595 on menetluses I. R. hagi A. J. vastu abielu lahutamiseks, milles tehtud kohtuotsuse kohaselt on lahutatud poolte abielu, kuid mingi täiendava hüvitise väljamõistmist võlgniku kasuks eelnimetatud lahendist ei nähtu. Eeltoodust järeldub, et võlgnik on teadlikult esitanud kohtule valeandmeid, ka ei ole võlgnik kohtule teadavaolevalt tagastanud võlausaldajatele väljamaksmiseks ette nähtud ja võlgniku poolt põhjendamatult kulutatud raha, samuti ei nähtu selle tagastamise võimalusi. Kohus leiab, et kohustustest vabastamise otsustamisel ei ole oluline see, kas usaldusisik kasutas rahalisi vahendeid ise või andis võlgnikule, vaid olulise tähtsusega on asjaolu, kas rahalisi vahendeid, mis olid ette nähtud võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, kasutati otstarbekohaselt või mitte. Võlgnik on kogu kohustustest vabastamise menetluse kestel toonud ettekäändeks oma vanglas viibimise, mis ei võimaldanud tal võlausaldajate nõudeid suuremas ulatuses täita. Kohtu hinnangul ei ole võlgnik näidanud üles head tahet kohustuste täitmisel, s.h ta ei ole teinud kõike endast olenevat, et teenitava töötasu arvelt teha väljamakseid võlausaldajatele suuremas mahus, kui seda seni tehtud on. Võlgniku on oma 02.06.2020 avalduses selgitanud, et võlausaldaja M. L.’iga oli võlgnik saavutanud kokkulepe, mille kohaselt võlgnik tasub tunnustatud nõudest 1 000 eurot. Kohus on 12.02.2020 kohtuistungil M. L.’i ära kuulanud, kus M. L. on kinnitanud, et ei ole võlgnikuga sellisele kokkuleppele jõudnud ega sellist lubadust andnud. Kohus selgitas viidatud asjaolu võlgnikule täiendavalt 02.06.2020 kohtuistungil. M. L. on surnud E. L.’i abikaasaks ja kohus on rahuldanud tsiviilhagid täies ulatuses ja mõistnud süüdlaselt ehk võlgnikult välja kannatanute kasuks kuriteoga tekitatud kahju. Kannatanud E. L. ja M. L. olid abikaasad ja nende vara oli ühisvara, mistõttu on M. L. E. L.’i surma järel õigustatud saama hüvitust süüdlaselt kuriteo tagajärjel ühisvara vähenemisel. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul ebausutav ka võlgniku väidetav kokkuleppe sõlmimine M. L.’iga. Kohtuinfosüsteemist (KIS2) otsingust võlgniku isikukoodi alusel teostatud päringust nähtub, et A. M.’i (pankrotis) suhtes on, tema suhtes tsiviilasjas nr 2-13-41198 läbi viidava kohustustest vabastamise menetluse ajal, esitatud järgmistes tsiviilasjades võlanõuded: - 2-19-19993 aktsiaselts X hagi A. J. vastu põhivõlgnevuse 102.25 euro, viivise 87.98 euro ja sissenõudekulu nõudes; - 2-18-133965 aktsiaselts X hagi A. J. vastu 132.56 euro nõudes; - 2-18-133966 aktsiaselts X hagi A. J. vastu 132 euro nõudes; - 2-16-128016 X aktsiaselts hagi A. J. vastu 1 020.45 euro nõudes; - 2-16-128794 aktsiaselts X (endine osaühing X) hagi A. J. vastu 844.11 euro nõudes; - 2-17-100979 X aktsiaselts hagi A. J. vastu 404.69 euro nõudes;

2-13-41198 -

2-17-105638 aktsiaselts X (endine osaühing X) hagi A. J. vastu 346.28 euro nõudes; 2-17-110907 osaühing X hagi A. J. vastu 1 918.59 euro nõudes.

Eeltoodud kohustustest vabastamise menetluse ajal alustatud tsiviilasjadest tulenevalt on võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel kohustusi suurendanud mitte vähendanud. Vastavalt PankrS § 175 lg 2 punktile 2 keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Nimetatud säte eeldab võlausaldajate nõuete rahuldamise takistamisele suunatud tegevust, samuti võlgniku süülist käitumist – kas tahtlust või rasket hooletust. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg 4 kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine ning VÕS § 104 lg 5 järgi on tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Riigikohus on tsiviilasjas 3-2-1-19-16 tehtud lahendis avaldanud seisukohta, et PankrS § 175 lg 5 rakendamiseks peab kohus tuvastama, et võlgniku käitumises esineb raske süülise käitumise tunnuseid, tsiviilasjas nr 3-2-1-31-16 tehtud lahendis on Riigikohus toonud välja, et raskelt süüline käitumine tähendab kas tahtlust või rasket hooletust. Kohtu hinnangul on võlgnik PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi süüliselt rikkunud. Võlgnik ei ole põhistanud oma kohustuste rikkumise vabandatavust. Kohtu hinnangul ei ole võlgnik kohustustest vabastamise menetluse jooksul andnud endast parimat võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ning on süüliselt jätnud oma kohustused täitmata, samuti on ta võlausaldajaid nõuete rahuldamisel kohelnud ebavõrdselt. Võlgniku süülise tegevuse tulemusel on olnud takistatud võlausaldajate nõuete rahuldamine. Eeltoodust tulenevalt on võlgnik rikkunud PankrS § 173 lg-s 1sätestatud kohustust, mistõttu esineb alus võlgniku pankrotimenetluse täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks ja tema kohustustest vabastamisest keeldumiseks PankrS § 175 lg 2 p 2 alusel. Riigikohus on rõhutanud, et kohustustest vabastamise menetluses nähakse kohustustest vabastamise võimaluse ette neile, kelle majanduslik olukord on eriti raske, ja peaks lõpptulemusena võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse, andma talle uue võimaluse normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks (3-2-1-60-13, p 10). Eelnimetatud uue võimaluse saamiseks tuleb võlgnikul kohustustest vabastamise menetluse kestel anda endast parim võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Kohtu hinnangul ei ole võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel andnud endast parimat võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Kohustustest vabastamise aluspõhimõtted sätestavad, et võlgnikule tuleb anda võimalus oma varasemad ebaõnnestumised krediidisuhetes heastada, kuid sealjuures tuleks siiski silmas pidada, et kohustustest vabastamise menetlus peab olema võlgniku suhtes ka distsiplineeriv. Kuivõrd kohtule teadaolevalt ei ole võlgnik kohustustest vabastamise menetluse jooksul oma seadusest tulenevaid kohustusi täitnud, siis tuleb füüsilisest isikust võlgniku A. M.’i (pankrotis) pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetlus lõpetada ning keelduda teda vabastamast tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Eelnevast tulenevalt ja PankrS § 173 kohaselt otsustab kohus keelduda A. M.’i (pankrotis) kohustustest vabastamisest ja tulenevalt PankrS § 175 lõikest 8 lõpetab kohustustest vabastamise menetluse A. M.’i (pankrotis) suhtes. Võlausaldajate rahuldamata nõuded kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise ajal

2-13-41198 Harju Maakohtu 11.08.2014 määrusega lõpetati A. M.’i (pankrotis) pankrotimenetlus raugemise tõttu ning algatati A. M.’i (pankrotis) suhtes võlgniku kohustustest vabastamise menetlus. A. M.’i (pankrotis) kohustustest vabastamise menetluses määrati usaldusisiku kohustusi täitma D. B.. Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud kajastati kohtu 11.08.2014 määruses järgmiselt:

/allkirjastatud digitaalselt/ Merike Varusk kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.