Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-22-116029 summas 765 eurot, millest 385 eurot on riigilõiv ja 380 eurot õigusabikulud.

2-22-116029 03.09.2019 nr 19-090293-VL laenusumma 300 eurot, põhiosa katteks tasutud 57,24 eurot, põhivõlgnevus kokku 242,76 eurot, intress 23% aastas, intressivõlg 07.07.2021 seisuga 18,40 eurot, viivisevõlg 55,83 eurot (23% aastas perioodil 08.07.202107.07.2022) Swedbank AS ütles lepingud üles 07.07.2021, sest kostja ei täitnud korrapäraselt oma kohustusi. Swedbank AS loovutas nõuded hagejale 16.11.2021. Põhivõlgnevus on kokku 1868,91 eurot, intressi võlg 138,37 eurot, viivis 395,50 eurot. Hageja nõuab täiendavat viivist alates 08.07.2022 põhisummalt 1289,60 eurolt (võlad lepingutest nr 19-060246-VL, 19-071637-VL, 19-077676VL, 19-083523-VL, 19-086257-VL, 19-089053-VL, 19-090293-VL) 23% aastas kuni põhisumma täitmiseni ning täiendavat viivist põhisummalt 569,92 eurolt (võlg lepingust nr 18104875-RK) 18% aastas alates 08.07.2022 kuni põhisumma tasumiseni. Hageja nõuab ka sissenõudmiskulusid summas 170 eurot. Hageja on iga lepingu kohta (v.a nr NK0000201201) saatnud kaks meeldetuletuskirja 7 päevase vahega. -

27.07.2022.a määrusega võttis kohus hagi menetlusse ja edastas hagimaterjalid kostjale ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostjat hoiatati hagile tähtaegselt vastamata jätmise tagajärgedest TsMS § 407 lg 1 järgi. Menetlusdokumendid toimetati kostjale kätte avalikult 01.09.2022. Kostja ei ole kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem hagile vastanud. 13.09.2022 jagati kohtuasi menetlemiseks uuele kohtunikule. Kohtu seisukoht ja põhjendused Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et kuna ei esine TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi õiguslikult põhjendatud ulatuses rahuldada. TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muu hulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 1132 lg 2 p 3: Pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale

2-22-116029 saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. Kohus leiab, et võlgnevus, intress, sissenõudmiskulud ja hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis on õiguslikult põhjendatud ning need tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja on palunud kohtul kostjalt välja mõista tulevikus sissenõutavad viivised lepingujärgses määras. Kohtu hinnangul on see põhjendatud. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 1868,91 eurot, intressi 138,37 eurot, sissenõudmiskulud 170 eurot ja 07.07.2022 seisuga sissenõutavaks muutunud viivised 397,50 eurot. Lisaks täiendava viivise 23% aastas alates 08.07.2022 tasumata põhivõlalt (1289,60 eurolt) kuni põhivõla tasumiseni ja 18% aastas alates 08.07.2022 tasumata põhivõlalt (569,92 eurolt) kuni põhivõla tasumiseni. Kohus leiab, et käesolevat tagaseljaotsust on vajadusel võimalik kostjale kätte toimetada avalikult Ametlike Teadaannete vahendusel. Hagiavalduse ja menetlusse võtmise määruse proovis kohus edastada kostja kahele e-posti aadressile. Rahvastikuregistris märgitud elukohtades ja lisa-aadressidel kostja ei ela. Nendel aadressidel elavad inimesed kinnitasid Pärnu Maakohtule, et kostja seal ei ela ning kostja on välismaal. Kohtule pole teada muid kontaktandmeid. Kohtul pole teavet, et vahepealsel ajal on midagi muutunud. Kohtu hinnangul puuduvad seega mõistlikud võimalused kostja elu- või viibimiskoha kindlakstegemiseks. Täidetud on menetlusdokumendi avaliku kättetoimetamise eeldused TsMS § 317 mõttes. Kohus märgib, et esmalt püüab kohus tagaseljaotsust kätte toimetada muudel viisidel, sest kostja on hagimaterjalid vastu võtnud AET-i kaudu, kuid kui kättetoimetamine tavapärasel viisil ei õnnestu, annab kohus juba tagaseljaotsuses loa avalikuks kättetoimetamiseks. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagi, seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja on esitanud hagiavaldusega menetluskulude nimekirja ja palunud kostjalt välja mõista nõude esitamisel tasutud riigilõivu. Kohus tuvastas, et hageja on tasunud riigilõivu summas 385 eurot. Kohus leiab, et hageja on riigilõivu tasunud seaduses ettenähtud määras ja see tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Hageja taotles kostjalt välja mõista hageja õigusabikulud summas 620 eurot (km-ta). TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja õigusabikulud summas 620 eurot. Hageja esindaja on õigusabi osutanud 5 h tunnitasuga 120€/h, lisaks maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot. Kohus hindab, et arvestades hageja lepingulise esindaja eeldatavat töömahtu ja asja keerukust,

2-22-116029 on tasu õigusabi eest nõutud summas põhjendatud osaliselt. Kohus leiab, et tasumäär 120€/h on mõistlik ja põhjendatud. Kohus leiab, et põhjendatuks saab lugeda maksekäsu kiirmenetluse kulusid summas 20 eurot. Kohus leiab, et ajakulu 5h on põhjendatud osaliselt. Kohtu hinnangul on mõistlik ajakulu 3h, sest tsiviilasi ei ole õiguslikult keerukam ega mahukam kui teised samasugused menetlused sarnastes nõuetes. Hagi koostamisel ei pidanud hageja esindaja uuesti läbi töötama suures mahus dokumente, sest maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiseks pidi hageja esindaja nõude alusdokumentidega olema tuttav. Arvestades seda, et hageja esindaja on sarnastes tsiviilasjades esitanud sarnaseid hagisid, pole hageja esindaja pidanud kulutama väga palju aega hagiavalduse koostamisele, tegemist on nn blanketi kasutamisega. Hageja põhjendatud menetluskulud on seega kokku 765 eurot, millest 385 eurot on riigilõiv ja 380 eurot lepingulise esindaja tasu (maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot, hagimenetluses 3h x 120€/h). Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud kokku summas 765 eurot. Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 lauses 2 ettenähtud määras (EKP intress + 8 % aastas). /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.