Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

1 (3)

Kaja esitamine Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Kajalt tasutakse riigilõiv poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Otsuse kirjeldava ja põhjendava osa ärajätmine Hagiavaldus koos kirjaliku vastuse nõude määrusega toimetati kostjale TsMS 3141 lg 2 alusel e-posti teel kätte 27.09.2022. a. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks hagile ei vastanud ja kohus teeb hageja taotlusel TsMS 407 lg 1 alusel tagaseljaotsuse, millega rahuldab hagi õiguslikult põhjendatud ulatuses. TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse ilma põhjendava osata ja märgib kirjeldavas osas üksnes lühidalt hagi asjaolud. Hagi asjaolud Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja Elektrilevi OÜ-ga 01.08.2014. a võrgu- ja elektrilepingu nr 9325387059, mille alusel osutati kostjale võrguteenust ja kostja kohustus talle esitatud arvete alusel teenuse eest tasuma. Kostja rikkus nimetatud lepingut ega tasunud arveid õigeaegselt. Kostja rikkumise tõttu ütles Elektrilevi OÜ lepingu ennetähtaegselt üles ja loovutas lepingust tulenevad nõuded kostja vastu hagejale. Hageja nõuab hagis kostjalt 31.12.2018. a - 31.10.2019. a esitatud arvete alusel põhivõlga summas 84,84 eurot, võla sissenõudmiskulu 25 eurot, hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivist summas 18,86 eurot ja edasiulatuvalt viivise põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 129,01 eurot, millest 84,84 eurot on põhivõlg, 25 eurot võla sissenõudmiskulu ja 19,17 eurot kohtuotsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis põhivõlalt. Lisaks mõistab kohus kostjalt välja viivise põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast kuni põhinõude täitmiseni. TsMS § 468 lg 1 p 2 järgi tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Kohus rahuldab hagi, seega TsMS § 162 lg 1 alusel tuleb jätta hageja menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus käesoleva otsusega kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on tema menetluskulud kokku summas 120 eurot, sh 100 eurot hagilt tasutud riigilõiv ja 20 eurot lepingulise esindaja kulud. Kohus leiab, et hageja menetluskulud on põhjendatud osaliselt.

2 (3)

Kohus tegi kindlaks, et hageja on tasunud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel riigilõivu 65 eurot ja hagiavalduse esitamisel täiendavalt 35 eurot, kokku 100 eurot. Riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras, lähtudes hagihinnast ning selle saab lugeda hüvitatavaks menetluskuluks. Hageja ei ole põhjendanud, millest tuleneb või mille alusel tuleks kostjalt välja mõista esindaja tasu 20 eurot. Hagejat on menetluses esindanud hageja töötaja Riho Siil. TsMS § 175 lg 2 sätestab, et menetlusosalist esindava töötajaga seotud kuludest hüvitatakse üksnes sõidukulud, nõustaja kulusid ei hüvitata. Seega ei kuulu esindaja tasu antud juhul TsMS § 175 alusel hüvitamisele. Menetluskuluna 20 euro hüvitamise sätestab küll TsMS §-le 4842 alusel, mille kohaselt maksekäsu kiirmenetluses määrab kohus maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu käesoleva seadustiku §-s 4881 ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks, kuid antud juhul ei ole maksekäsu kiirmenetlus lõppenud ei maksekäsu tegemise ega võla tasumise tõttu menetluse lõpetamisega, mistõttu ei ole ka TsMS §-le 4842 alusel maksekäsu menetluskulude välja mõistmine põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus esindaja tasu summas 20 eurot kostjalt hageja kasuks välja mõistmata. Kohus loeb hageja menetluskuluna põhjendatuks riigilõivu summas 100 eurot. Vastavalt menetluskulude jaotusele mõistab kohus hageja menetluskulud summas 100 eurot hageja kasuks välja kostjalt. Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 2. lauses ettenähtud määras.

/allkirjastatud digitaalselt/ Alo Noormets kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.