lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-22-104167/14

Muud › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus · 19.10.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
Kohtuasja number
2-22-104167/14
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Muud › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
19.10.2022
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1063
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Maakohus

Kohtunik

Karina Kukkes

Määruse tegemise aeg ja koht

19.oktober 2022, Võru kohtumaja

Tsiviilasi nr

2-22-104167

Tsiviilasi

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx korteriühistu avaldus K. K. vastu majandamiskulude väljamõistmiseks

Menetlusosalised ja nende esindajad

Avaldaja: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx korteriühistu (registrikood xxxxxxxx, aadress xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxx), seaduslik esindaja (juhatuse liige) Peeter Ojatamm Puudutatud isik: K. K. (isikukood xxxxxxxxxxx, aadress xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx)

Kohtuistungi toimumise aeg

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx korteriühistu avaldus K. K. vastu majandamiskulude võlgnevuse väljamõistmiseks.
2.Mõista K. K. xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx korteriühistu kasuks välja majandamiskulude võlgnevus 1793 eurot 62 senti.
3.Jätta menetluskulud K. K. kanda.
4.Mõista K. K. xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx korteriühistu kasuks välja menetluskulud 50 eurot.

Sarnased lahendid

Muud
  • 13.07.20263-26-2047/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1807/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1865/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20262-25-1122/44Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 30.06.20263-26-1873/3Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 29.06.20263-26-1440/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
5.Väljamõistetud summad saab tasuda xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx korteriühistu arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx viitenumbriga 100081 (selgitusega arve nr 121703).
6.Määrus toimetada kätte avaldajale ja puudutatud isikule. Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Võru kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD

1.xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx korteriühistu (avaldaja) esitas 3. veebruaril 2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse K. K. (puudutatud isik, võlgnik) 1793 euro 62 sendi saamiseks. Kohus tegi 7. veebruaril 2022 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohtu 9. mai 2022 määrusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti nõue üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks.
2.xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx korteriühistu (KÜ) esitas Tartu Maakohtule avalduse, milles palus mõista K. K. (puudutatud isik) enda kasuks välja võlgnevus 1793 eurot 62 senti. Avalduse ja selle täienduse kohaselt kuulub puudutatud isikule xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx-x asuv korter. Puudutatud isik ei ole tasunud korteriühistule igakuiseid kommunaalmakseid alates 31. oktoobrist 2019 ning seisuga 1 .veebruar 2022 on puudutatud isiku võlgnevus summas 1793 eurot 62 senti.
3.Puudutatud isikule toimetati avaldus ja menetlusse võtmise määrus isiklikult kätte 9. augustil 2022. Puudutatud isik kohtu määratud tähtajaks ega ka praeguse määruse tegemise hetkeks kohtule vastanud ei ole.

KOHTU SEISUKOHT

4.Kohus leiab, et avaldus tuleb rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 p 1 järgi lahendab kohus hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõue kohustada korteriomandid võõrandama. Seega lahendab kohus praeguse asja hagita menetluses. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Elektroonilisest kinnistusraamatust nähtub, et puudutatud isikule kuulub xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx-x asuv korter. Seega on puudutatud isik korteriühistu liikmeks korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 1 lg 4 järgi. Asja materjalidest nähtub, et avaldaja on esitanud puudutatud isikule igakuiselt arveid
4.novembril 2021 toimunud üldkoosolekul kehtestatud majanduskava alusel perioodil september 2019 – detsember 2021 summas 1793 eurot 62 senti (dtl 58-65), mille puudutatud isik on jätnud tasumata. Kohus loeb nimetatud asjaolud TsMS § 231 lg 2 ja 4 alusel tuvastatuks.
5.Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 40 lg 1 sätestab, et korteriomanikud teevad majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. KrtS § 40 lg 2 sätestab, et korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades võib korteriühistu põhikirjaga ette näha käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude

suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule. KrtS § 41 lg 1 p 3-5 kohaselt koostab korteriühistu juhatus korteriühistu majandusaastaks majanduskava, mis koosneb muuhulgas korteriomanike kohustuste jaotusest majandamiskulude kandmisel; reservkapitali ja remondifondi tehtavate maksete suurusest; kütuse, soojuse, vee- ja kanalisatsiooniteenuse ning elektri prognoositavast kogusest ja maksumusest. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt, kui korteriomanike kokkuleppe või korteriühistu põhikirjaga on ette nähtud tegelikust tarbimisest sõltuvate majandamiskulude tasumine pärast kulude suuruse selgumist, määratakse majanduskavas kindlaks ainult ülejäänud kulude suurus. KÜ põhikirja (dtl 77) punkti 4.2.6 kohaselt kohustub korteriühistu liige tasuma regulaarselt üks kord kuus, hiljemalt juhatuse poolt kindlaksmääratud kuupäevaks, elamu majandamise jooksvate kulutuste katteks sihtotstarbelisi makseid üldkoosoleku poolt kehtestatud suuruses ja korras. Seega on puudutatud isikul tekkinud kohustus kulud tasuda. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 annab võlausaldajale võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral õiguse nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Avalduse ja selle hilisema täienduse kohaselt on puudutatud isikul tasumata arvetest tulenev põhiosa võlg 1793 eurot 62 senti. Puudutatud isik ei ole vastu vaielnud, et talle on igakuiselt esitatud arved korteriomandi hooldamise ja teenuste osutamisega (prügi, külm vesi, kanalisatsioon, küte) seotud maksete tasumiseks. Põhinõude suurus on kooskõlas esitatud arvetes nõutud summadega, samuti põhikirjas toodud arvestuspõhimõtetega. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et avaldaja nõue tuleb rahuldada ja mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks välja võlgnevuse summas 1793 eurot 62 senti.

6.TsMS § 172 lg 1 alusel kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Praegu on põhjendatud jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda. Menetlus on küll toimunud avaldaja huvides, kuid menetlus on tingitud puudutatud isiku majandamiskulude eest esitatud arvete tasumata jätmisest. Seetõttu on õiglane jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda, kes on oma käitumisega põhjustanud menetluse algatamise.
7.TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Avaldaja menetluskuluks on asja materjalidest nähtuvalt üksnes riigilõiv 65 eurot. Kohus märgib, et tulenevalt riigilõivuseaduse § 59 lg 5 on riigilõiv hagita menetluses avalduse esitamisel 50 eurot, mistõttu on riigilõivu väljamõistmine põhjendatud summas 50 eurot. Kohus selgitab, et avaldajal on õigus TsMS § 150 lg 1 p 1 alusel esitada taotlus enamtasutud riigilõivu tagastamiseks. Tulenevalt TsMS § 150 lg-st 4 tagastab kohus riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti.
8.TsMS § 660 lg 1 võimaldab esitada maakohtu määruse peale määruskaebuse ringkonnakohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 617 lg 2 sätestab, et kohtu määruse peale avalduse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta võib esitada määruskaebuse. TsMS § 178 lg-test 1 ja 2 tulenevalt on määrus vaidlustatav ka menetluskulude jaotuse ja hüvitatavate menetluskulude suuruse osas. Seega on määrus edasikaevatav.

/allkirjastatud digitaalselt/ Karina Kukkes kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 29.06.20262-26-8837/8Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 29.06.20262-26-12076/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja