K.M. hagi AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali vastu kahju hüvitamiseks
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: K.M. (isikukood: XXX, elukoht: XXX, e-post: XXX). Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat T.P. (Advokaadibüroo Tarmo Pilv ja Partnerid, Paju 2, Tartu linn, 50603, Tartu maakond, e-post: [email protected]). Kostja: AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal (registrikood: 12831829, Pärnu mnt 141, Kesklinna linnaosa, Tallinn, 11314, Harju maakond; lepinguline esindaja: T.S., e-post: XXX).
Kohtuistungi toimumise aeg Protokollija
13. september 2022. a Istungisekretär L.L.
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada K.M. hagi AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali vastu kahju hüvitamiseks osaliselt.
2.Välja mõista AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaalilt K.M. kasuks 2040 eurot.
3.Välja mõista AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaalilt K.M. kasuks viivis ajavahemiku 31.03.2021. a kuni 17.10.2022. a eest 253,07 eurot.
4.Välja mõista AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaalilt K.M. kasuks viivis arvestatuna 2040 eurolt alates 18.10.2022. a kuni põhivõla tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
5.Jätta menetluskulud 97% ulatuses AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kanda ja 3% ulatuses K.M. kanda.
6.Välja mõista AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaalilt K.M. kasuks menetluskulud 1595,94 eurot ja K.M.lt AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kasuks menetluskulud 1,32 eurot.
7.Tasaarvestada resolutsiooni p-s 6 hageja ja kostja menetluskulude nõuded selliselt, et välja mõista AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaalilt K.M. kasuks menetluskulude katteks 1594,62 eurot.
8.Välja mõista AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaalilt K.M. kasuks menetluskuludelt viivis alates otsuse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 teises lauses sätestatud määras. Otsus toimetada kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7). Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED (I kd tlk 2-5, 89-91)
1.Hagiavalduse kohaselt toimus Tartus Turu ja Ringtee tänava ringristmikul 15.01.2020. a liiklusõnnetus, milles osalesid K.M.le(hageja) kuuluv Opel XXX registreerimismärgiga XXX (hagis ekslikult XXX) ja I.L. Leedu registreerimismärgiga XXX. Kahjuavaldus registreeriti AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaalis (kostja). I. juhi tsiviilvastutus oli liikluskindlustuse lepinguga õnnetuse hetkel kindlustatud kostja poolt, kelle korrespondendiks Eestis on XXX, mistõttu käsitleb kahjujuhtumit XXX kindlustus. Kahjukäsitluse käigus on selgitatud, et I. eiras liiklusmärgi „anna teed“ nõudeid ja sõitis otsa sõidueesõigusega teel liikunud Opelile. Liiklusõnnetuse kindlustusjuhtumiks tunnistamise otsusega tunnistati sõidukile Opel tekitatud kahju liikluskahjuks LkindlS § 8 lg 1 mõttes ja liikluskahju põhjustajaks loeti liiklusseaduse § 17 lg 1 alusel sõiduki I. juht S.B..
2.Hageja ja kostja vahelisi läbirääkimisi kindlustushüvitise osas asus vahendama hageja esindajana R.N. 12.03.2020. a teavitas kostja hagejat, et on tunnistanud Opeli 15.01.2020. a toimunud liiklusõnnetuses kannatanuks ja otsustanud korvata sõiduki omanikule sõiduki õnnetuse eelse turuväärtuse ning tegi pakkumise hinnates sõiduki õnnetuse eelseks väärtuseks 2300 eurot. Hageja pakkumisega ei nõustunud ning hindas auto väärtuseks õnnetuse eelses seisukorras 2750 eurot ja tegi omapoolse pakkumise hüvitada 2200 eurot sõiduki avarii-eelse seisundi remondiks. 27.03.2020. a saabus riiklikult tunnustatud eksperdi akt, mille kohaselt on sõiduki juhtumieelne väärtus 1500 eurot ja sõiduki jäänuki väärtus 500 eurot. Kostja tegi hagejale pakkumise hüvitada 1500 eurot kui sõiduki jäänuk kindlustusele üle antakse ja juhul kui hageja soovib jäänuki endale jätta, siis hüvitab kostja 1000 eurot.
3.Hageja ei nõustu kostja pakkumisega, sest ekspert jättis auto väärtuse hindamisel arvestamata lisavarustuse. Hageja teatas, et ei soovi auto eest hüvitist saada vaid soovib remondikulude hüvitamist ja autot avariieelses seisus. 03.04.2020. a esitas hageja avalduse lepitusmenetluse algatamiseks Eesti Kindlustusseltside Liidule 2200 euro hüvitamiseks sõiduki remondikuludeks. Kostja edastas hagejale otsuse liikluskahju nr XXX osas, milles leidis, et liiklusõnnetuse tagajärjel sai Opel sellisel määral kahjustada, et selle remont ei ole majanduslikult põhjendatud. Hageja leiab, et kostjal on kohustus hüvitada sõiduki remondikulud. R.N. on ostnud autole Inglismaalt mootori koos sõiduki armatuuril oleva spidomeetri näidikutega. Seega on ekslikult leitud, et sõiduki läbisõit on 429 180 km.
4.Hageja soovib auto taastada ja seetõttu peab kahjuhüvitis hõlmama asja parandamise mõistlikuid kulusid. Remondiettevõtja esialgse kalkulatsioon kohaselt on sõiduki taastamise
remonttööde maksumuseks 2200 eurot. Kostjal puudub õiguslik alus kindlustushüvitise rahas maksmiseks ja taastusremondi kulude hüvitamisest keeldumiseks. Sõiduki hinnaks enne avariid oli 2750 eurot, seega peaks kostja hüvitama selle summa rahas kui soovitakse sõiduk endale jätta. Seevastu remonttööde maksumus on olnud 2200 eurot. Seega ei saa kuidagi tugineda asjaolule, et sõiduki taastamine ei ole mõistlik ega majanduslikult otstarbekas.
5.Hageja on käesolevaks ajaks sõiduki taastanud ja sõiduk on edukalt läbinud tehnoülevaatuse. Seega on sõiduki taastamine olnud võimalik ning taastamiseks kulunud 2200 eurot ei ole olnud ebamõistlik.
6.Hageja palub kostjalt välja mõista 2200 eurot ja viivise VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras põhivõlgnevuse summalt 2200 eurolt alates hagiavalduse esitamisest iga viivitatud päeva eest kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. KOSTJA VASTUS (I kd tlk 52-55)
7.Kostja on nõus tasuma 1000 eurot. Ülejäänud osas kostja hagiga ei nõustu.
8.Kostja teatas 12.03.2020. a hagejale, et tema sõiduk ei kuulu liiklusõnnetuse järgselt taastamisele ning selle väärtuseks on 2300 eurot. Sõiduki väärtuse hindamisel lähtus kostja sõiduki teadaolevatest andmetest mh hodomeetri näidust 160 947 km. Hageja tellis sõidukile hindamise ning eksperdi 25.03.2020. a arvamuse kohaselt on sõiduki turuväärtus 1500 eurot ja avariilise sõiduki jäänukväärtus 500 eurot. Muuhulgas selgus ekspertiisi käigus, et Soome autoregistri andmetel oli sõiduki 17.09.2019. a fikseeritud läbisõit 429 180 km. Hageja väide, et ekspert on väärtuse hindamisel jätnud arvestamata sõiduki lisavarustuse ei vasta tõele. Eksperdi kommentaaride kohaselt on hageja sõiduki lisavarustus keskmisest parem, mis tõstab sõiduki turuväärtust ja võrreldakse kogumis.
9.Kostja ei nõustu hageja hinnanguga, et sõiduki väärtus on 2750 eurot ning hageja ei ole väärtust ka tõendanud. Kostja jääb ekspert R. Rästase 25.03.2020. a arvamusele tugineva otsuse juurde, et sõiduki väärtus on 1500 eurot.
10.Kostja ei ole kohustatud hagejale igal juhul hüvitama sõiduki taastamist, vaid ainult siis, kui remondikulu on mõistlik võrreldes sõiduki väärtusega. Hageja taastusremondikulu 2200 eurot on 47% kallim sõiduki turuväärtusest. Sõiduki taastusremont on ebamõistlikult kulukas võrreldes asja väärtusega ning seetõttu on põhjendatud kostja otsus hüvitada sõiduki väärtus.
11.Kuna hageja on teatanud, et sõiduk on korda tehtud ja tehnoülevaatuse läbinud, siis võib järeldada, et hageja ei soovi sõidukit kostjale üle anda, seega kuulub hüvitamisele 1000 eurot. Kui hageja peaks siiski soovima sõiduki kostjale andma, siis kuulub hüvitamisele 1500 eurot.
12.Kostja on soovinud hüvitist alates otsuse tegemisest hagejale üle kanda, kuid hageja ei ole esitanud pangakonto numbrit. Seega pole viivisenõue põhjendatud.
13.Istungil (II kd, tlk 38) teatas kostja, et tunnistab nõuet 1000 euro ulatuses ja lähtudes ekspert R. Mündi arvamusest peab põhjendatuks maksta 1100 eurot olukorras, kus sõidukit kostjale üle ei anta.
KOHTU PÕHJENDUSED
14.Kohus, hinnates esitatud tõendeid kogumis on seisukohal, et hageja nõue on põhjendatud osaliselt, mistõttu tuleb hagi rahuldada osaliselt.
15.Hageja on esitanud kostja vastu kahju hüvitamise nõude liikluskindlustuse seaduse (LKindlS) § 23 lg 1 alusel, mis näeb ette, et kahjustatud isik võib kindlustusjuhtumi toimumise korral esitada kahju hüvitamise nõude kindlustusandja vastu, kui kindlustatud isik vastutab kahjustatud isiku ees mõnel LKindlS § 23 lg 1 p-des 1–3 nimetatud alusel.
16.Kohus on tuvastanud järgmised asjaolud ning vaidlust ei ole selles, et
15.01.2020. a toimus Tartus Turu ja Ringtee tänava ringristmikul liiklusõnnetus, milles osalesid hagejale kuuluv sõiduk Opel XXX (registreerimismärgiga XXX) ja I.L. (Leedu registreerimismärgiga XXX). - liiklusõnnetuse põhjustas I. sõidukijuht. - hageja sõiduk sai liiklusõnnetuse tagajärjel kahjustada. - I. juhi tsiviilvastutus oli kindlustatud kostja poolt.
17.Kahju hüvitamise nõude ulatust reguleerib LKindlS § 26, mille lg 1 kohaselt kohaldatakse asja kahjustamise või hävimise korral võlaõigusseaduse (VÕS) § 132 lgtes 1–3 sätestatut LKindlS §st 26 tulenevate erisustega.
18.LKindlS § 26 lg 2 näeb ette, et sõiduki kahjustamise korral on kahjustatud isikul õigus valida talle sobiv sõiduki taastusremonti teostav remondiettevõtja. Sellisel juhul peab kahjustatud isik esitama kindlustusandjale täitmise kohustuse ulatuse kindlakstegemiseks taastusremondi teostaja koostatud kalkulatsiooni. Kindlustusandja hüvitamiskohustus piirdub mõistlike kulutustega kindlustusjuhtumieelse olukorra taastamiseks. Sama paragrahvi lõige 4 näeb ette, et kindlustushüvitise maksmine rahas on lubatud üksnes siis, kui sõidukit ei ole võimalik taastada, sõidukile taastusremondi tegemine on ebamõistlik või kui pooled on kokku leppinud, et kindlustushüvitis makstakse rahas.
19.Kostja vastuväidete kohaselt on sõiduki taastusremont ebamõistlikult kulukas võrreldes asja väärtusega, mistõttu tuleb hüvitada sõiduki väärtus. Hageja on seisukohal, et kostjal tuleb hüvitada sõiduki taastusremondi kulu ning see ei ole ebamõistlik.
20.Seega on poolte vahel vaidlus selle üle, kas kostjal kindlustusandjana tuleb hagejale hüvitada sõiduki taastusremondi maksumus (LKindlS § 26 lg 2) või sõiduki maksumus rahas (LkindlS § 26 lg 4).
21.Avariijärgselt on remondiettevõte West Car OÜ välisel vaatlusel hinnanud 20.02.2020. a koostatud remondikalkulatsiooni (I kd, tlk 160-163) järgi sõiduki taastusremondi maksumuseks 2132,68 eurot. Samas on West Car OÜ hinnangul (18.03.2020. a, I kd, tlk 164) sõidukil kindlasti varjatud vigastusi ja remondi summa tuleb suurem. FIE R.N. 14.02.2022. a koostatud remondikalkulatsiooni (I kd tlk 170) järgi on remondi maksumus 2200 eurot. Riiklikult tunnustatud ekspert R.M. on leidnud, et põhjendatud sõiduki avariieelse olukorra taastamise remondimaksumuseks on ca 2040 eurot (I kd, tlk 180).
22.Kostja hinnangul on sõiduki turuväärtus 1500 eurot. Kostja on turuväärtuse hindamisel tuginenud ekspert R.R. 25.03.2020. a (I kd, tlk 18-39) antud arvamusele. Hagile lisatud sõidukite müügiportaalide väljavõtetest (I kd, tlk 10-17 pöördel) nähtuvalt on hageja valinud võrdluseks sõidukid väljalaskeaastaga 2004 kuni 2007 ning müügipakkumistest nähtuvalt on 2004 aasta sõidukeid müügis üks ja hinnaga 1500 eurot. Ülejäänud sõidukid on enamasti väljalaskeaastaga 2006 ja 2007 ning nende müügihinnad jäävad vahemikku 1699-3490 eurot.
23.Kohtu poolt määratud ekspert R.M. (I kd, tlk 177-200; II kd, tlk 1-22) on hinnanud sõiduki avariieelseks turuväärtuseks 1800 eurot. Hageja ei nõustu kostja ega eksperdi hinnanguga sõiduki turuväärtusele ja leiab, et sõiduki avariieelne turuväärtus oli 2750 eurot ning ekspert ei ole arvestanud sõiduki lisavarustust.
24.Eksperthinnangust nähtuvalt on ekspert R.M. sõiduki hindamisel võtnud arvesse sõiduki lisavarustust kogumis ning selgitanud, et varustuse hindamisel arvestatakse sõiduki varustust, mis omab kasutatud sõiduki müümisel olulist rolli. Samuti on ekspert märkinud, et Eestis kujundavad hinda pigem praktilise väärtusega lisad, vähest praktilist väärtust omav lisavarustus võib soodustada auto müüki, kuid ei tõsta auto turuväärtust. Ekspert on öelnud, et vaidlusalune sõiduk on keskpärases baasvarustuses, kuid talle oli tehasest juurde tellitud palju lisasid ning hinda mõjutavad lisad võivad eksperdi järelduse kohaselt tõsta sõiduki hinda ca 15%. Samuti võib suure läbisõiduga sõiduki mootori vahetus väiksema läbisõiduga mootori vastu tõsta veidi sõiduki turuhinda ja ostuhuvi. Kõiki eelviidatud asjaolusid on ekspert arvesse võtnud sõiduki turuväärtuse hindamisel. Seega ei vasta tõele hageja väide, et ekspert ei ole -
sõiduki hindamisel lisavarustusega arvestanud. Asjaolu, et hageja ei nõustu eksperdi arvamusega, ei tähenda veel seda, et eksperdi hinnang oleks ebaõige. Hageja ei ole esitanud kohtule ka muid tõendeid, millest nähtuvalt hindab hageja oma sõiduki avariieelseks väärtuseks 2750 eurot.
25.VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. LKindlS sätestatud kahju hüvitamise eriregulatsiooni mõtte kohaselt on kindlustusandja kahju hüvitamise kohustus suunatud eelkõige sõiduki parandamise kompenseerimisele ning kahju hüvitamine rahas tuleb kõne alla eelkõige sõiduki hävimise korral.
26.See, et kahjustatud asja taastamise kulu ületab asja kahjustamise eelset väärtust, ei anna iseenesest alust kohaldada VÕS § 132 lg 3 teises lauses sätestatut, mis näeb ette, et kui asja parandamine on asja väärtusega võrreldes ebamõistlikult kulukas, tuleb maksta hüvitist vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 1. Sõiduauto taastamise kulude hüvitamise nõude korral tuleb VÕS § 132 lg 3 teise lause kohaldamisel muu hulgas arvestada seda, kas konkreetne sõiduauto võib olla selle omaniku jaoks subjektiivselt väärtuslikum, näiteks seetõttu, et talle on teada selle sõiduauto tehnilised probleemid (vt Riigikohtu 20. juuni 2006. a otsus tsiviilasjas XXX p 15).
27.Kohtus on leidnud tõendamist, et sõiduki turuväärtus enne avariid oli 1800 eurot. Samuti nähtub esitatud tõenditest, et taastusremondile kuluks 2132,68 eurot ning ekspert on hinnanud põhjendatud taastusremondikuluks 2040 eurot.
28.Arvestades hagi aluseks olevaid asjaolusid ning hinnates esitatud tõendeid kogumis, on kohus seisukohal, et kuigi hageja sõiduki taastusremondi maksumus ületas mõnevõrra sõiduki turuväärust, tuleb antud juhul asuda seisukohale, et kostjal tuleb hüvitada sõiduki parandamise mõistlikud kulud. Hoolimata sellest, et hageja sõidukil oli õnnetuse toimumise hetkel vanust juba 16 aastat, oli sõiduk keskmisest parema lisavarustusega ning hageja oli sõidukil lasknud vahetada mootori oluliselt väiksema läbisõiduga mootori vastu (st teinud sõidukile kulutusi), samuti oli hageja kursis sõiduki tehnilise seisukorraga (sest tema elukaaslane tegeles sõiduki remondiga) ning need asjaolud kogumis viitavad sellele, et hageja soov ja huvi oli sõidukit edasi kasutada. Hageja kohtueelselt kostjale ja ka kohtus avaldanud järjepidevalt, et soovib sõiduki parandamist. Isegi kui hageja poolt sõidukile eelnevalt tehtud kulutused (eelkõige mootorivahetusele) sõiduki turuväärtust oluliselt ei mõjuta, on sõiduk hageja jaoks selle võrra väärtuslikum, kuna talle on teada kõik asjaolud sõiduki tehnilisest seisukorrast ning tehtud kulutused pikendavad sõiduki eluiga.
29.Kuivõrd käesolevaks hetkel on sõiduk hageja poolt lastud remontida ning on ka tehnoülevaatuse läbinud, siis tuleb hagejale hüvitada taastusremondi kulud.
30.Asja kahjustamise korral hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud (VÕS § 132 lg 3). Arvestades sõiduki õnnetusejärgseid vigastusi ning nende remondiks kuluvat summat on ekspert R.M. pidanud põhjendatud remondimaksumuseks 2040 eurot, mis on kohtu hinnangul mõistlik ja põhjendatud. Seega tuleb kostjal hüvitada hagejale sõiduki parandamise kuludena 2040 eurot.
31.Hageja nõuab kostjalt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisest. Kuivõrd kohus leidis eespool, et kostjal tuleb hagejale hüvitada sõiduki parandamise kulud, kuid kohtule ei ole teada millal täpsemalt sõiduk remonditi (st millal hageja kulutused kandis), siis on mõistlik viivise (VÕS § 113 lg 3) algusaja määramisel lähtuda hagis toodust, milles hageja kinnitab, et sõiduk on remonditud. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista seadusjärgne viivis alates 31.03.2021. a kuni kohtuotsuse tegemiseni s.o 17.10.2022. a summas 253,07 eurot ja edaspidi alates 18.10.2022. a VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni kohustuse täitmiseni.
Menetluskulud
32.Menetluskulude jaotamisel juhindub kohus TsMS § 173 lg 1, 4 ja § 163 lg 1 ja rahalise suuruse kindlaks määramisel TsMS § 174 lg-st 1.
33.Arvestades hagi osalist rahuldamist tuleb menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel jätta 97% ulatuses kostja kanda ja 3% ulatuses hageja kanda.
34.Hageja menetluskulude nimekirjadest (II kd, tlk 47-48, 53-54) nähtuvalt on hageja kantud menetluskuludeks tasutud riigilõiv 250 eurot, lepingulise esindaja kulud 875,30 eurot koos käibemaksuga ning ekspertiisikulu 600 eurot, mille hageja palub kostjalt välja mõista. Kostja menetluskulude nimekirja (II kd, tlk 39) kohaselt on kostja kantud menetluskuluks istungitega seonduvad sõidukulud kokku 44 eurot, mille kostja palub hagejalt välja mõista.
35.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on riigilõiv kohtukulu. Riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuleb hagilt hinnaga 2376 eurot tasuda riigilõivu 250 eurot, mille hageja on tasunud ja mis on põhjendatud kulu. TsMS § 144 p 1 ja 2 järgi on kohtuvälisteks kuludeks menetlusosaliste esindajakulud, mis on kantud seoses menetlusega. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
36.Kohus, arvestades vaidluse sisu ning hageja lepingulise esindaja poolt tehtud menetlustoimingute vajalikkust ja sisu võrrelduna menetluskulude nimekirjas märgitud ajakuluga, leiab, et hageja lepingulise esindaja tehtud menetlustoimingud 6 tunni ja 44 minuti ulatuses on põhjendatud. Arvestades hageja esindaja poolt osutatud õigusabi teenuse tunnihinda (130 eurot, millele lisandub käibemaks) ja menetlustoimingute ajakulu on seega põhjendatud hageja lepingulise esindaja kulud kokku summas 875,30 eurot (koos käibemaksuga). Kohus ei pea põhjendatuks hageja 20.09.2022. a esitatud menetluskulude nimekirjas märgitud täiendavat kulu (v.a ekspertiisitasu osa), sest see on esitatud hilinenult.
37.Hageja ekspertiisikulud on TsMS § 143 p 1 alusel põhjendatud summas 520 eurot, sest kohus on eksperdile määranud tasu suuruseks 520 eurot.
38.Tulenevalt eeltoodust peab kohus hageja menetluskulude põhjendatuks suuruseks kokku 1645,30 eurot (riigilõiv 250 eurot + ekspertiisitasu 520 eurot + lepingulise esindaja kulud 875,30 eurot).
39.Kostja lepingulise esindaja sõidukulud on TsMS § 144 p 2 järgi summas 44 eurot põhjendatud.
40.Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud summas 1595,94 eurot (1645,30 eurost 97%) ja hagejalt kostja kasuks välja mõista menetluskulud summas 1,32 eurot (44 eurost 3%).
41.Kohus tasaarvestab poolte menetluskulude nõuded ning tasaarvestuse tulemusena tuleb mõista kostjalt hageja kasuks menetluskulude katteks välja 1594,62 eurot.
42.Kuna hageja palub menetluskuludelt viivise väljamõistmist tuleb kostjal TsMS § 177 lg 4 alusel hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda viivist otsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lõikes 1 teises lauses sätestatud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Margit Jõgeva kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.